Eesti Looduse fotovõistlus
3/2006



Sealt Metsast
Sajandiga on maakeralt kadunud umbes pooled mangroovimetsadest

Üleilmsest kliimamuutusest tingitud merepinna tõus ähvardab hävitada suure osa Vaikse ookeani lõunaosa saarte rannajoone mangroovisaludest. Mangroovimetsad kaitsevad rannajoont, vähendades lainete energiat, nad toimivad saastefiltritena ning pakuvad elu- ja sigimispaiku paljudele kaladele.
Mõned Vaikse ookeani saared võivad sajandi lõpuks kaotada üle poole oma mangroovidest. Ühtekokku võib otsa saada 13% Vaikse ookeani saarte mangroovisaludest, selgub ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) värskest uurimistööst. Selle on koostanud UNEP-i piirkondlik mereprogramm, Vaikse ookeani piirkondliku keskkonnaprogrammi sekretariaat (SPREP), Vaikse ookeani lääneosa piirkondlik kalandusnõukogu ja veel paarkümmend kohalikku ametit ja organisatsiooni.
Uurimistöö autorid kinnitavad, et hävinud või alla käinud mangroovimärgalasid on võimalik taastada. Mangroovide heaolu mõjutab otseselt teiste majanduslikult ja bioloogiliselt tähtsate ökosüsteemide, sealhulgas korallrahude ja merepõhja taimestiku käekäiku. Mangroovid on oluline puiduallikas kohalikele kogukondadele. Mangrooviniinest valmistatakse kangast ja kalavõrku.
Umbes pooled maailma mangroovisaludest on pärast 1900. aastat hävinud. Põhjuseks peamiselt lageraie krevetikasvanduste rajamiseks. 35% sest kaotusest langeb aga viimase 20 aasta arvele.



UNEP

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet