3/2006

Artiklid
Huvirühmad hindasid Eesti metsandust

Keskkonnaministeerium alustas metsasektori kommunikatsioonistrateegia ja sellest tuleneva valdkonnaülese kommunikatsiooni­­-kava väljatöötamist. Et selgitada välja lähteolukord, tehti metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide seas küsitlus.

Küsitluses osales 200 inimest ligi sajast organisatsioonist
Metsandusspetsialistide ja elanikkonna küsitlused ning metsandusteemade kajastus meedias viitavad sellele, et üldsus ei ole metsanduse praeguse olukorraga piisavalt kursis ning selle valdkonna maine on pigem negatiivne.
Kogu metsasektori edasise arengu seisukohalt on üks võtmeküsimus, kuidas suurendada Eesti elanike teadlikkust ja huvi metsanduse vastu ning tihendada koostööd metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide vahel, et algatada pädevale informatsioonile tuginev mõttevahetus metsade säästliku majandamise ja kaitse teemadel.
Seetõttu on keskkonnaministeerium hakanud välja töötama metsasektori kommunikatsioonistrateegiat ja sellest tulenevat valdkonnaülest kommunikatsioonikava. Selgitamaks välja lähteolukorda, oli vaja metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide seas korraldada lisaküsitlus. Küsimused töötasid välja keskkonnaministeeriumi metsaosakond ning kommunikatsioonistrateegiat koostav ettevõtte OÜ Mediafocus. Strateegia lähteülesanne kooskõlastati enne metsasektoriga seotud huvirühmadega, kes osalesid uuringus vastajatena oma esindajate kaudu. Uuringu tegi Turu-Uuringute AS.
Valimisse kaasati ligi sajast organisatsioonist 200 inimest, kes on eri moel metsa ja metsandusega kokku puutunud. Küsimustiku tagastas täidetult 148 inimest. Vastanute seas oli 50 avaliku sektori või riigitulundusettevõtte töötajat, 42 erametsaomanikku või metsatöösturit, 20 haridusasutuse esindajat, 16 ajakirjanikku, 12 keskkonnaühenduste esindajat ja 6 poliitikut.
Uuring hõlmab 20 küsimust, mis käsitlevad Eesti metsade hetkeseisu ja metsandusteabe vahetust, teisisõnu: millisena näevad sektoriga seotud inimesed metsa funktsioone, kuidas hindavad nad praegust seisukorda, suurimaid probleeme ning võimalikke ohte, milline on informeeritus ning selle taust, mis tasemel võiks see olla tulevikus, millised on eri osaliste panused kommunikatsioonis, selle sisu ning suund.

Keskkonnaühendused peavad tähtsaks ökoloogilisi, metsaomanikud ja -töösturid materiaalseid väärtusi
Esmalt selgitati välja, kuidas väärtustavad küsitletud metsa ning määratlevad selle olemust. Selleks paluti vastajatel järjestada väited olulisuse järgi. Väited olid järgmised: mets on oluline rikkus ja tuluallikas Eesti majandusele; mets aitab tagada maapiirkondades tööhõivet; metsa kasvab rohkem peale kui maha lõigatakse; toorpuidu väljaveo asemel peaks Eesti oma metsamaterjali rohkem väärtustama; loodusliku metsakeskkonna säilitamine on suurem väärtus kui puidu ekspordist saadav tulu; Eesti riigimetsi majandatakse säästlikult ja jätkusuutlikult; Eesti erametsi majandatakse säästlikult ja jätkusuutlikult; puit on töödeldav ja keskkonnasäästlik materjal ja seetõttu peaks seda rohkem kasutama; puit on küttena oluline energiaallikas.
Selgus, et metsa teadvustatakse kui väga suurt väärtust, ent metsa saaks majandada märksa paremini ja tõhusamalt. Üle poole vastanutest arvab, et mets on Eesti majanduse oluline rikkus ja tuluallikas ning toorme väljaveo asemel peaks metsamaterjali rohkem kohapeal töötlema. Enamik metsandusega tegelevaid inimesi ei ole nõus väitega, et loodusliku metsakeskkonna säilitamise nimel tuleks puidu ekspordist saadavast tulust loobuda. Veelgi rohkem oldi aga nõus väitega, et puit on töödeldav ja keskkonnahoidlik ja seetõttu peaks seda rohkem kasutama.
Vastanute arvates on metsa kaks tähtsaimat funktsiooni järgmised: toota hapnikku ning olla taimede ja loomade elukeskkond. Esimest neist peab kõige tähtsamaks ligi pool kõigist vastanutest ning teist natuke alla poole. 7% pidas metsa kõige olulisemaks funktsiooniks puhkevõimaluste pakkumist. Kõrvutades osalenud sidusrühmade hinnanguid, võib esile tuua keskkonnaühenduste esindajate suurema rõhuasetuse metsa olulisusele taimede ja loomade elukeskkonnana.
Kui võrrelda tulemusi uuringus osalenud huvirühmade kaupa, siis on nii keskkonnaühenduste esindajad, poliitikud kui ka ajakirjanikud hinnanud keskmisest vähem metsa kui tuluallikat. Ajakirjanikud on pisut vähem väärtustanud ka puitu kui energiaallikat.
Valdav enamus leiab, et erametsi ei majandata säästlikult ega jätkusuutlikult. Samas ei ole suhtumine väga negatiivne, kuna selgeid väite – „erametsi majandatakse säästlikult ja jätkusuutlikult“ – vastaseid oli vaid 14%. Erametsaomanikud ja metsatöösturid ise aga leiavad, et metsa juurdekasv on suurem kui raiemaht ning et erametsad on säästvalt majandatud. Sellest johtuvalt pooldavad erametsaomanikud ja metsatöösturid ka teistest enam metsa aktiivset kasutamist: puitu peaks rohkem tarbima; küttena on puit oluline ja suure potentsiaaliga energiaallikas.
Ühtlasi hinnati ka riigimetsade majandamist, siin on arvamused selgelt positiivsemad. 74% vastanutest on täielikul või suurel määral nõus väitega, et riigimetsade majandamine on säästlik ja jätkusuutlik.

Arvatakse, et metsade seisukord on viimastel aastatel paranenud
Paluti hinnata, kas viimase viie aasta jooksul on era- ja riigimetsade seisukord muutunud halvemaks või paremaks. Vastuste üldpilt on pigem positiivne. Nii era- kui ka riigimetsade puhul leiti, et metsade seisund on tunduvalt paranenud. Seejuures on vastajate arvates rohkem muutusi toimunud erametsades, kus olukord liikuvat paremuse poole. Siiski leidub neidki, kelle hinnang on vastupidine: keskkonnaühenduste esindajate, poliitikute ning ajakirjanike meelest on erametsade seisund halvenenud – erametsade olukorrale on negatiivseid hinnanguid antud rohkem kui positiivseid. Erametsaomanikud ja metsatöösturid paistavad selgelt silma keskmisest positiivsema pilguga oma mängumaale ja tegevusele.
Riigimetsade puhul on ülekaalukalt arvatud, et olulisi muutusi pole viimase viie aasta jooksul toimunud. Erandiks on keskkonnaühenduste esindajad, kes tunnustavad muutusi sagedamini ka riigimetsades: 59% leiab, et seisukord on muutunud oluliselt või üldiselt paremaks, 25% aga hindab olukorda oluliselt halvemaks.

Suurimaks probleemiks peetakse liigset raiet
Et probleeme kindlaks teha, anti vastajatele võimalike probleemsete valdkondade loetelu: röövraied, intensiivne metsaraie, suured raied metsades, hooletud külastajad, liiga aktiivse kasutamise tõttu kulunud puhkemaastikud, juhuslikult paiknevad puhkerajatised, reostus ja prügi, tulekahjud, suured tormid, muu. Nendest paluti välja valida kolm kõige olulisemat probleemi.
Vastuste üldjärjestuse põhjal pole probleemide vahed kuigi suured. Kui aga vaadata vaid tähtsuselt esimesena mainitut, eristub selgelt põhiprobleem: 28% vastajatest on esmatähtis intensiivnse metsaraie. 16% tunneb muret suurte raiete üle erametsades – probleem on sama, kuid täpsemalt sõnastatud. Seega: tervelt 44% kõigist vastanutest on märkinud kõige olulisema probleemina liigset raiet. Selles mõttes valitses üksmeel ka sidusrühmades: ükski rühm ei erinenud oluliselt. Kõige vähem toodi Eesti metsanduse valupunktina välja metsas juhuslikult paiknevaid puhkerajatisi ning metsatulekahjusid.

Poliitikute teadlikkust on keskmisest paremaks hinnanud vaid poliitikud ise
Ühtlasi paluti hinnata eri sihtrühmade teadlikkust metsanduse vallas. Sihtrühmad olid: maal elavad erametsaomanikud, maapiirkondade elanikud, linnas elavad erametsaomanikud, meedia, üldhariduskoolide õpilased, poliitikud, muukeelsed elanikud, linnaelanikud. Üldpilt osutus kurvaks, sest enamiku teadlikkust on hinnatud keskmisest halvemaks. Ainult maal elavate erametsaomanike teadlikkust hinnati selgelt keskmisest paremaks. Maaelanike informeeritust peeti keskmiseks. Kõige vähem hinnati linnaelanike, muukeelsete elanike ning poliitikute metsandusteadlikkust.
Kui vaadelda tulemusi sihtrühmade esindajate kaupa, siis maapiirkondade elanike teadlikkust on pisut kõrgemini hinnanud poliitikud, madalamalt aga ajakirjanikud. Õpilasi peavad pisut teadlikumaks keskkonnaühenduste esindajad ning avaliku sektori või riigitulundusettevõtte töötajad, halvemini informeerituks aga tudengid. Poliitikute teadlikkust on keskmisest paremaks hinnanud vaid poliitikud ise.
Hinnang paluti anda sellelegi, kui palju on metsandusega seotud eri institutsioonid tegelnud info- ja teavitustööga. Enam kui poolte institutsioonide puhul on üle poole vastanutest leidnud, et teavitustööga on tegeldud kas palju või pigem palju. Selge liidrina eristub RMK (84%), kellele järgneb erametsakeskus (61%). Pigem rohkem kui vähem on teavitustööd teinud veel Eesti metsaselts, keskkonnakaitseorganisatsioonid ning keskkonnaministeerium ja selle allasutused.
Metsanduse õppeasutuste, erametsaomanike organisatsioonide ning metsatöösturite panust hinnati pigem väikeseks või väga väikeseks. Erametsaomanikud on märkinud keskmisest sagedamini erametsakeskust kui head teavitajat, ent üle poolte ajakirjanike arvates on erametsakeskus teinud pigem vähe teavitustööd. Avaliku sektori töötajate meelest on erametsaomanike organisatsioonide tegevus sel alal vähene või pigem vähene.

Arvamusliidritest hinnati autoriteetseimaks Andres Talijärve
Küsitletavatel paluti märkida kolm nende meelest kõige autoriteetsemat isikut metsanduses. Selge liidrina eristus Andres Talijärv, keda nimetas iga teine vastaja. Temale järgnevad Andres Onemar ning võrdselt hääli saanud Jaanus Aun ja Ülo Viilup. Võrdlemisi väikeste vahedega järgnevad Erik Kosenkranius ning Hendrik Relve. Kui vaadata tulemusi sihtrühmade kaupa, siis keskkonnaühenduste esindajad on autoriteediks pidanud Hendrik Relvet, avaliku sektori töötajad aga Andres Onemari. Ajakirjanikud on nimetatud võrdselt Andres Talijärve ja Erik Kosenkraniust.
Kõige olulisem mõjutaja organisatsioonina on keskkonnaministeerium ja tema allasutused. Teist ja kolmandat kohta jagavad keskkonnakaitseorganisatsioonid ja erametsaomanike ühendused. Üsna väikeste vahedega järgnevad metsatöösturid, riigikogu, ajakirjandus ja teised metsasektori organisatsioonid.

Teavituse vallas kõige koostöövaenulikumad keskkonnaühenduste esindajad
Veel uuriti, milliseid teavitusvahendeid on vastaja või tema organisatsioon juba kasutanud, et metsandusinfot rahvale edastada, ning teisalt seda, millistes ettevõtmistes ollakse nõus tulevikus oma organisatsiooniga teavitustöös kaasa lööma. Kõige olulisemaks on peetud artiklite kirjutamist ning teabeüritusi ja infopäevi. Üldsusele on tutvustatud metsandust võrdselt kodulehekülgede ning trükiste ja õppematerjalide abil.
Edaspidi ollakse nõus metsatemaatikat tutvustama eeskätt infopäevi korraldades. Üle poole vastajatest märkis veel koostööprojekte meediaga ning trükiste ja õppematerjalide koostamist ja levitamist. Kõige enam olid nõus uutes ühisettevõtmistes osalema ajakirjanikud, kõige koostöövaenulikumad olid aga keskkonnaühenduste esindajad.

Enamik vastanuid pooldab ühist strateegiat
Küsimusele, kas metsasektoril peaks olema ühine kommunikatsioonistrateegia, vastas jaatavalt 81%. Kõige tulisemad pooldajad on erametsaomanikud – koguni 93%. Oodatavasti peab strateegia eelkõige kujundama välja ühised seisukohad ja andma avalikkusele koordineeritud, tasakaalustatud ning tõest infot. Ühiselt ja sektoriüleselt saadetud sõnumeid peetakse jõulisemateks ja mitmest kohast tulnud infot inimestele kinnistuvamaks. Oluline on muuta rahva arusaama metsasektorist ning parandada suhtumist metsandusse. See näitab, et sektoris teadvustatakse metsanduse kajastamise probleemi ning ollakse valmis selle nimel pingutama. Leidus ka kriitikuid, kes põhjendasid ühise kommunikatsioonistrateegia mittevajalikkust sellega, et metsasektor on oma olemuselt väga mitmekülgne – siin ei ole võimalik ega vajalikki kokkulepet saavutada.
Kõigil vastanutel paluti hinnata seda, millised on parimad sõnumid ja faktid, tutvustamaks metsasektorit avalikkusele. Peaaegu võrdselt on iga teine vastaja toonud kolme olulisema põhjuse seas välja järgmised sõnumid: „Eesti metsamajandus on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik“ ning „Puit on üks vähestest looduslikult taastuvatest ressurssidest“. Ligi pooled on maininud ka sõnumit „Mets tagab looduses tasakaalu“. Vähem „hääli“ said majandust ja turismi kätkevad sõnumid. Need olid: “Metsandus on oluline regionaalarengule; “Metsandus on Eesti mõjukaim tööstusharu (riigi maksutulu, töökohad); “Metsanduses on potentsiaal innovatsiooniks ja säästvaks arenguks”; “Metsarohkus muudab Eesti rahvusvaheliselt unikaalseks puhkekohaks”; “Mets pakub asendamatut puhkevõimalust”. Tulemused on vastanud rühmades sarnased. Ainsa erinevusena võib välja tuua, et ajakirjanikud on sagedamini välja toonud metsa looduse tasakaalu säilitajana (75%).
Üldsusele tutvustamist väärivate faktide hulgast nimetati eelkõige seda, et kaitstavate metsade osakaal on Euroopa suurim (22%), sellest rangelt kaitstud metsi 6,2%. Sellele järgnesid tõsiasjad, et metsandus annab tööd 45 000 inimesele ja et puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest ja viiendiku ekspordist. Leiti, et tutvustada võiks ka järgmisi fakte: Eesti territooriumist üle 50% on kaetud metsaga, Eesti on metsasuse poolest Euroopas neljas riik, metsasektori ettevõtted annavad töötleva tööstuse lisandväärtusest ligi veerandi, metsasektori ettevõtete osakaal sisemajanduse kogutoodangust on ligi 6%.
Teabe sihtrühmana märgiti kõige enam õpilasi (72%), ajakirjandust (63%) ning poliitikuid (54%). Keskmisest sagedamini on poliitikutele info edastamise vajadust nimetanud erametsaomanikud ja metsatöösturid (71%). Poliitikud ise ja ajakirjanikud on keskmisest harvemini märkinud poliitikute koolitamise vajalikkust (vastavalt 17% ja 13%).



Eve Rebane, küsitluse projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: