Eesti Looduse fotovõistlus
3/2006



Artiklid
Euroliidu metsanduse tegevuskava mõjutab Eesti metsapoliitikat

Foto: Jüri Pere
Tänavu juuni keskpaigas esitas Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Nõukogule ja Parlamendile metsanduse tegevuskava eelnõu. Vaid 13-leheküljeline dokument on tähtis ka Eesti metsapoliitika arendamise seisukohalt.

Üks olulisimaid sihte on tagada metsandussektori pikaajaline konkurentsivõime
Euroopa Ühenduste Komisjoni eelnõu aluseks oli Euroopa Liidu metsandusstrateegia ja selle täitmise aruanne.
Teatise järgi on tegevuskava eesmärgid tagada metsandussektori pikaajaline konkurentsivõime, kaitsta ja parandada keskkonda, parandada elukvaliteeti, soodustada teabevahetust ja viia kooskõlla eri valdkondade arendamine.
Viieaastases tegevuskavas on kirjeldatud peamised meetmed, mida komisjon kavatseb koos liikmesriikidega rakendada. Kavas on esitatud ka lisategevused, mida liikmesriikidel on soovitatav ühenduse rahaliste vahendite toel rakendada. Eestile, nii nagu teistelegi liikmesriikidele, on oluline leida valdkonnad, kus puutepunktid siseriiklike ja Euroopa Liidu huvide vahel on kõige suuremad, ning panustada just sinna.
Nüüdsel ajal on paljude Euroopa majandusharude üks tõsisemaid proovikive tagada pikaajaline konkurentsivõime. Selleks koostatud Lissaboni strateegia elluviimine on seotud hulga probleemidega ja kavandatud tempo ei vasta praegu püstitatud eesmärkidele. Metsanduse tegevuskava püüab seda puudujääki tasandada ning detailsemalt sõnastada, kuidas metsandussektor saaks enam panustada Euroopa majanduse konkurentsivõime tugevdamisse ja samas ka ise konkurentsivõimelisemaks muutuda.
Selle sihi saavutamiseks on sõnastatud viis põhimeedet. Esiteks kavandab komisjon analüüsida, milline on üleilmas­tumise mõju Euroopa Liidu metsanduse konkurentsivõimele, et siis selle alusel kavandada edasised tegevused majandusliku elujõulisuse suurendamiseks. Teiseks kavandatakse soodustada teaduse ja tehnika arengut, mille tarvis jätkab komisjon metsandusvaldkonna teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamist teadusuuringute 7. raamprogrammi raames. Liikmesriikidel on võimalik kasutada ERDFi pakutavaid võimalusi konkreetsete teadustööprojektide ellurakendamiseks. Kolmandaks on plaanis analüüsida ja soodustada kogemuste vahetamist mittepuiduliste metsasaaduste ja -teenuste hindamise ja turustamise valdkonnas.
Tegevuskava koostajad on tunnistanud, et metsal on palju teisi funktsioone, mis ei väljendu turustatud puidu- ja muude saaduste hinnas. Tagamaks metsanduse pikaajaline konkurentsivõime, on vajalik, et määrataks kindlaks nende funktsioonide koguväärtus ning loodaks vahendid turustamata toodete ja teenuste hüvitamiseks. Siin soovitatakse liikmesriikidel soodustada vastavaid uuringuid ja katseprojekte, mida komisjon lubab toetada nii Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist (EARDF), LIFE+ rahastamisvahenditest, teadusuuringute 7. raamprogrammist kui ka Euroopa aruka energiakasutuse programmist (IEE).
Neljas meede on soodustada metsa biomassi kasutust energiatootmises. See on oluline nii kliimamuutuste, Euroopa energiasektori isemajandamisvõime kui ka maapiirkondade töökohtade seisukohast. Komisjon rõhutab eelkõige vajadust uurida väheväärtusliku puidu ja puidujääkide kasutust energiatootmises ja levitada sellealaseid kogemusi. Liikmesriikidelt oodatakse objektiivse info edastamist ettevõtjatele puidu ja puidujääkide kättesaadavuse kohta nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasemel.
Viies ja viimane põhimeede konkurentsi valdkonnas on tugevdada metsaomanike koostööd ja edendada metsandusharidust ja väljaõpet. See ka Eestile väga oluline abinõu näeb ette, et liikmesriigid toetavad metsatööliste ja -omanike kutseõpet, metsaomanikke ja nende liite nõustatakse. Komisjon peab oluliseks kaasata siin just EARDF-i rahalisi vahendeid.

Tädu kuusk Viimsi metsas. Foto Hendrik Relve
Keskkonnahoiu vallas neli põhimeedet
Metsanduse tegevuskava tähtsuselt teine eesmärk on säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust, metsade süsiniku sidumise võimet, terviklikkust ja tervist. Selle tarvis on kirjas neli põhimeedet. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel on peetud oluliseks aidata EL-is täita kliimamuutusi leevendavaid kohustusi. Seetõttu toetab komisjon nagu varemgi koolitusi ja uuringuid, mis käsitlevad kliimamuutuste mõju ja sellega kohanemist. Liikmesriigid peaksid hindama kliimamuutuste mõju, parandama inimeste teadlikkust ning vahetama kogemusi, kuidas pehmendada kliimamuutusi.
Teiseks on ette nähtud aidata kaasa 2010. aastaks seatud bioloogilist mitmekesisust käsitlevate sihtide saavutamisele. Kuna bioloogiline mitmekesisus on Euroopa Liidus vähenenud, siis on tehtud ettepanek ühenduse ja liikmesriikide tasandil võtta kasutusele kiirmeetmed elupaikade ja ökosüsteemide kaitseks. Teatises on tehtud ettepanek Alalisele Metsanduskomiteele (SFC) jagada kogemusi Natura 2000 programmi rakendamise kohta metsaaladel, kaaluda katseprojektina metsade bioloogilise mitmekesisuse seiret ning hinnata praegust teavet ja teadusuuringuid inimtegevusest puutumata metsade vajaliku katteala ja selle kasutusviiside kohta. Kolmanda tegevusena on kavandatud luua uus Euroopa metsaseiresüsteem. Vana seiresüsteem Forest Focus, mille põhiobjektiks oli metsade tervislik seisund õhusaaste kontekstis, lõpetatakse 2006. aastal. Alates 2007. aastast on kavas metsaga seonduvat keskkonnaseiret toetada eelkõige LIFE+ rahaga.
Viimane meede on tõhustada praegust kaitset biootiliste ja abiootiliste tegurite vastu. Komisjon jätkab Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi arendamist ning korraldab uuringu, et analüüsida tegureid, mis põhjustavad metsade seisundi muutusi. Alles siis, kui selline teadmispõhine käsitlusviis on omaks võetud, saab rakendada ka kuluefektiivset kaitset. Liikmesriikidelt oodatakse, et nad toetavad EARDF-i ja LIFE+ rahaliste vahendite abil Natura 2000 raames rakendatud metsandusmeetmeid, metsatulekahjude vältimise abinõusid ja loodusõnnetustes kahjustatud metsi ning metsaomanikud võtavad endale vabatahtlikult keskkonnaga seotud kohustusi.
Metsad on tähtsad inimeste tervise ja elu­­­­­-kvaliteedi tagajana
Metsad pakuvad puhkevõimalusi nii linna- kui ka maapiirkondades, tööd miljonitele inimestele, ühtlasi kaitsevad pinnast ja vett. Metsanduse tegevuskavas on sellega arvestatud ning kavandatud on kolm elukvaliteedi parandamise põhimeedet – eeskätt hoides ja edendades metsade sotsiaalset ja kultuurilist rolli.
Liikmesriikidele on antud võimalus kasutada EARDF-i raha investeeringuteks, mis suurendavad metsade väärtust avalike hüvede allikana. Esimene põhimeede näeb ette soodustada keskkonnahariduse ja -teabe levikut. Teine meede peab tagama metsade kaitsefunktsiooni hoiu ja tähtsustama seda senisest enam. Komisjon toetab sellealaste kogemuste vahetamist. Liikmesriigid peaksid aga EARDF-i toel toetama selliseid investeeringuid ja majandustegevust, mis aitavad vältida looduslikke katastroofe või vähendada nende mõju. Samuti soovitatakse võtta kaitsefunktsioone käsitlevad teemad metsanduskoolituse ja -teadlikkusega seotud programmidesse.
Kolmanda meetmena on kirjas uurida linnades ja linnade lähipiirkondades asuvate metsade potentsiaali. Liikmesriikidel tuleks koos komisjoniga üle vaadata linnades ja linnade lähipiirkondades asuvate metsade sotsiaalse ja inimmõju hindamise meetodid, et võtta kasutusele pikaajalised näitajad, mille abil saab juhtida investeeringuid ja majandada linnametsi. Peale selle on plaanis uurida võimalusi, mil moel kaasata kohalikke kogukondi linnade lähipiirkondade ja linnametsade planeerimisse, majandamisse ja kasutamisse.

Kuidas soodustada eri valdkondade koos-kõla ja teabevahetust?
Metsapoliitika kujundamine kuulub EL-is liikmesriigi pädevusse. Samas tehakse paljud metsandust mõjutavad otsused, nt. põllumajanduse, keskkonnakaitse, energeetika vm. valdkonnas, Euroopa Liidu tasandil. Paraku on kooskõlastamine ja teabevahetus eri valdkondade, liikmesriikide ja komisjoni vahel ning komisjonis endas metsandussektori seisukohast kriitiline. Et seda olukorda lahendada, on tegevuskava koostajad kavandanud kuus põhimeedet.
Kaks esimest keskenduvad Alalise Metsanduskomitee (SFC) rollile ja teabevahetusele. Kavas on iga asjaomase peadirektoraadi juurde määrata metsanduspoliitika koordinaator. Kolmas meede näeb aga ette rakendada riiklike metsandusprogrammide puhul avatud koordinatsioonimeetodit. Selle põhisisu seisneb ühiseesmärkide sõnastamises, liikmesriikide vabaduses valida endale sobiv vaatenurk; koos saavutatule antakse hinnang ning vahetatakse kogemusi. Sotsiaalvaldkonnas on samamoodi juba edukalt toimitud.
Neljanda meetmena tuleb suurendada Euroopa Liidu osalust rahvusvahelises metsandustegevuses. Prioriteedid on toetada illegaalse puidukaubanduse vastu võitlemise tegevuskava (FLEGT) elluviimist (eriti suurendada FLEGT-i partnerriikide suutlikkust), osaleda Euroopa metsade kaitset käsitlevate ministrite konverentsidel ning ÜRO Majandusnõukogu puidukomitee (UNECE Timber Committee) töös.
Viies põhimeede näeb ette ergutada säästlikult majandatud metsadest pärit puidu ja muude metsasaaduste kasutamist. Komisjonil on kavas koostada teatis metsandusega seotud tööstusharude konkurentsivõime kohta, ergutamaks puidu ja muude metsasaaduste laialdasemat kasutust. Peale selle toetab komisjon kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, et koostada suunised riigihangete direktiivi kohaldamise kohta metsasaaduste suhtes.
Viimase meetmena on kavas parandada üldist teabevahetust. Koostöös liikmesriikidega koostab komisjon metsandusteabe vahetamise strateegia ning avab Internetis EUROPA metsanduslehekülje. Eeldatakse, et liikmesriigid korraldavad aktiivselt teavitusüritusi, näiteks metsapäevi või -nädalaid, et parandada teadlikkust metsade säästliku majandamise kasulikkusest.

Tähelepanu keskmes metsa biomassi kasutamine energiatootmises ning metsaomanike koostöö
Tegelikult on Eestis juba praegu iga põhimeetme rakendamiseks vastav tegevus olemas. Nende ulatuslikum arendamine toetaks nii tegevuskava elluviimist kui ka teeniks siseriiklikke huve. Kahjuks on meie ressursid aga piiratud ja seetõttu tuleb teha valikud. Oluline on, et valikud tehtaks siiski lähiajal ja saavutataks huvirühmade konsensus. Seda võiks teha tänavu metsanduse arengukava vahehindamise käigus, eeskätt täpsustada tegevusi ja teataval määral ka arengueesmärke. Võib väita, et mõned valikud on juba tehtud, koostades maaelu arengustrateegiat (2007–2013): metsandust on seal võrdlemisi palju käsitletud. (See dokument on ka Eesti valitsuses heaks kiidetud.)
Siiski mõned mõtted prioriteetsematest tegevustest.
Konkurentsi parandamise valdkonnas tuleb eelkõige soodustada metsa biomassi kasutust energiatootmises ning tugevdada metsaomanike koostööd ja edendada haridust. Eestis koostatakse rahvuslikku bioenergia tegevuskava, mis peaks valmima sügiseks. Koostatavas maaelu arengukavas (MAK 2007–2013) on ette nähtud põllumajandusettevõtete ajakohastamise toetused – investeeringud bioenergia tootmisse. MAK-i metsandusmeetmes on kavandatud toetada hooldusraieid, hooldusraietehnika soetamist ja arendusprojekte uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate rakendamiseks. Selle tõukel hakataks hooldusraietest saadavat ebakvaliteetset puitu ulatuslikumalt kasutama bioenergeetikas.
Uus meede MAK-i eelnõus on toetada kiirekasvuliste metsakultuuride rajamist. Eelnev katab tooraine ja selle tarnimise poole. Oluline on, et ERDF-ist tuleks toetus ka bioenergia tootmisele (investeeringud uue tehnoloogia kasutuselevõtuks). Kavas on rakendada toetusmeedet põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikutele täiendus- ja ümberõppe ning teavitamise korraldamiseks. Kõigi eelduste kohaselt peaks KIK lähiaastatel metsandusprogrammi raames endiselt toetama metsaomanike ühistegevust ja nõustamisprogramme. Oluline on, et jätkuks SA Erametsakeskuse arendamine MAK-i uute nõuete alusel. Luua metsakooli tuleb veelgi ajakohastada ja rohkem õppureid vastu võtta, et tagada lähitulevikus kvalifitseeritud metsurite kaader lähipiirkonnas.

Rõhk metsade tõhusamal kaitsel
Komisjoni soovituste järgi on MAK-is pööratud tähelepanu järgmistele tegevustele: kaitsefunktsioone täitvate põllumaade metsastamine, Natura 2000 alade kaitse (saamata jääva tulu kompenseerimine), ennetustegevus suure ja keskmise põlenguohuga metsades (sh. veevõtukohtade rajamine, sihtide ja veevõtukohtadele juurdepääsude korrastamine, lõkkeplatside ettevalmistamine, seireseadmete soetamine, mineraliseeritud tuletõkestusribade rajamine).
Samuti hakatakse uuel perioodil toetama putukatõrjet ja taimehaiguste ning ulukikahjustuste vältimise meetmeid (aiad, repellendid, signalisatsioonid). Kuna Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava soovitab liikmesriikidel toetada loodusõnnetustes või tulekahjude tagajärjel kahjustunud metsade taastamist, siis kavandatakse MAK-i järgi täielikult hüvitada loodusõnnetustes hävinud metsa uuendamine.
Eeldatavasti toetab riik nagu senigi vabatahtlikult võetud keskkonna­­­­­­­­kohustuste täitmist, s.o. VEP-ide kaitset riigiga sõlmitavate lepingute alusel. Tulekahjude vältimise vallas tahaks eraldi märkida RMK praegu teostatavat näidisprojekti, mille siht on parandada teadlikkust ja rakendada nüüdisaegset seiretehnikat. Heade tulemuste korral tuleks tõsiselt kaaluda selle projekti laiendamist. Vähendamaks ulukikahjustusi, tuleb kiiresti rakendada uus kahjustuste hindamismetoodika ja kriitiliselt üle vaadata kahjustustest ülevaate saamise süsteem. Osa lahendusi peaks tulema koostatavast jahinduse arengukavast. Jahinduse roll metsakaitses peab suurenema.

Fookuses ka keskkonnaharidus ja metsandusteave
Et edendada keskkonnaharidust ja -teabe levikut, on meil valmimas metsasektori kommunikatsioonistrateegia ja selle lähiaastate tegevuskava. Peatselt tuleb asuda seda ellu viima. Osa kulusid saab katta KIK-i metsanduse ja keskkonnahariduse programmi arvelt. Sellise strateegia koostamise ja ellurakendamise kogemused vääriksid levitamist ka teistes liikmesriikides. Nõnda saaks Eesti anda midagi omalt poolt.
Soodustamaks koostööd ja teabevahetust, tuleb Eestil osaleda Alalise Metsanduskomitee (SFC) tegevuses ning parandada üldist teabevahetust. Osalemine SFC töörühmade töös annab meile võimaluse saada korrapäraselt hea ülevaade algatustest teistes poliitikavaldkondades ja nende mõjudest metsandusele. Kasutades avatud koordinatsioonimeetodit, saame SFC vahendusel kogemusi, kuidas paremini rakendada ellu riiklikke metsandusprogramme.
Üldine teabevahetus eeldab, et koostataks metsandusteabe levitamise strateegia. Väikese riigina on meile oluline, et seda koostades arvestataks meie eripäraga ning võimaluse korral tekiks sünergia rahvusliku metsanduse kommunikatsioonistrateegiaga. Komisjoni soovituste järgi peavad jätkuma metsanädalad ja nende fookuses peab eelkõige olema üldsus ja erametsaomanikud. Tuleb toetada Eesti metsaseltsi metsandusteabe levitajana ning võimaluse korral kokku leppida tema keskne roll kommunikatsioonistrateegia eestvedajana.
Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava vahehindamine toimub 2009. aastal, seega täpselt aasta enne, kui lõpeb Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. Võib prognoosida, et siis on Eesti metsandusjuhtidel käed-jalad jälle tegemist täis, et koostada mõlema kava jaoks analüüsid ja aruanded. Positiivset saab aga raporteerida ainult siis, kui kõik kavandatu on sihipäraselt ellu viidud. Oma osa on siin kõigil: ühenduse komisjonil, ministeeriumidel, metsaomanikel, ettevõtjatel, ent ka näiteks õpetajatel ja ajakirjanikel.



Erik Kosenkranius, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet