Märjamaa vallas veebruaris korraldatud ulukite kontroll-loendus näitas, et talvistesse toitumispaikadesse koondub metskitsi kolm korda rohkem, kui neid tavaolukorras seal elab. Ligi 130 inimest kammisid ajuga läbi kaks metsaala:100 hektarit Raplamaa jahimeeste seltsi Märjamaa klubi ja 180 hektarit Haimre klubi jahialadel. Esimesest ajust tuli välja 22 ja teisest 40 kitse.
“Kui hakkaks neid arvusid üldistama, arvestama ringi 1000 hektari sobilike alade kohta, annaksime tulemusega kõigile silmad ette. Tegelikult näitavad arvud, et jaanuariks on metskitsed koondunud toitumisaladele, kus nende asustustihedus võibki olla kolm korda suurem kui tavaolukorras,” ütles ajus osalenud Kaarel Roht, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist.
Tulemus näitas kaudsemalt ka metskitsede arvukuse suurenemise üldtendentsi. Metskitsede suurt hulka piirkonnas märkavad kõige valusamalt RMK Märjamaa metskond ja kohalikud erametsaomanikud, kuna toitumisaladele koondunud kitsed teevad kevad-talviti suurt kahju metsakultuuridele. Märjamaa metsaülema Enn Raavi sõnutsi on metskond tänavu keskkonnateenistusele teatanud 200 ha kahjustatud kultuuridest. “Selle pinna hulgas on vaid hullemini kahjustatud alad,” sõnas Raav.
Ulukid söövad mändi ja kuuske ning on mõnevõrra hammustanud ka noorte kaskede latvu. “Täpselt ei saa ütelda, kas kaske sööb põder või kits, aga üldiselt on kahjustustes metskitse roll suurem kui põdral,” rääkis metsaülem.