Tänavu 1. jaanuaril jõustunud metsaseadus toob metsaomanikele mõndagi uut. Muudatusi tuleb osata silmas pidada.

ALLA POOLEHEKTARISEL LAHUSTÜKIL SEADUS EI KEHTI, MUUTUNUD ON VÄÄRISELUPAIKADE JA METSAMAJANDUSKAVADE TOETUSED
Metsaseadust ei kohaldata alla 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes. Siin on mõeldud näiteks maaparanduse tõttu kunagi kokku lükatud kännuhunnikuid, mida katval pinnasel on sirgunud noor metsapõlvkond. Sellises kohas pole mõistlik nõuda kinnipidamist metsamajandamiseeskirjas toodust, ennekõike kas või metsauuenduse seisukohast. Seadus annab kindlad raamid, mida mõista lahustüki all: metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets.
Et soodustada erametsanduse arengut, makstakse uue seaduse järgi erametsaomanikele toetusi uut moodi, eelkõige vääriselupaikade hoiu ja metsamajanduskavade koostamise eest. Nimelt kannab riik alates 1. jaanuarist osa vääriselupaikade hoiu kulutustest. Endiselt peab vääriselupaikade kaitseks sõlmima lepingu, ent nüüd lisandub sellele kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. See ei muuda metsatüki omandisuhet, küll aga tagab vääriselupaiga säilimise ka eraomanike vahetusel.

Uuest aastast on muutunud metsamajanduskavade koostamise põhimõtted. Kuna metsamajanduskava on metsade majandamise eeltingimus (loomulikult vaid sellisel juhul, kui kinnisasjal asuva metsa pindala ületab 2 ha), peab metsamajanduskava eest kandma hoolt erametsaomanik ise. Nimelt tuleb pöörduda vastava tegevusloaga metsakorraldusettevõtte poole, kes koostab kava koostöös erametsaomanikuga. Nõnda peavad metsaomanik ja metsakorraldaja tahestahtmata suhtlema, mis omakorda peaks tagama metsaomanikku rahuldava metsamajanduskava. Omanikul on selle poolest lihtsam, et ka kõik kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks. Seega, kui metsamajanduskava koostaja toob metsaomanikule kava, on selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis. Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest; see käib SA Erametsakeskuse kaudu. Täpne piirmäär erineb aastati, olenedes hüvituse soovijate hulgast, eelarve rahast jne.
Erandina teeb riik metsaomanikele tasuta metsamajanduskavad vaid siis, kui mets asub kaitseala piires. Nõnda hüvitab riik osaliseltki kaitse-eeskirjaga kehtestatud piirangud. Sellisel juhul peab metsaomanik pöörduma kohaliku keskkonnateenistuse poole, kes edastab taotluse metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele.

METSAUUENDUSE TAGATISRAHA TULEB MAKSTA VILJAKAL KASVUKOHAL ASUVA ÜLE KAHEHEKTARISE LANGI EEST
Metsauuenduse puhul peaks silmas pidama ennekõike kahte muudatust: tähtaegu ja tagatisraha. Nimelt on uuest aastast lühenenud nii uuendamise kui ka uuenemise tähtajad – metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet (või metsa hukku) rakendama selliseid metsauuendusvõtteid, et viie aasta möödudes raiest (või metsa hukust) oleks mets uuenenud. Kõrvutuseks: eelmises seaduses olid need nõuded vastavalt kolm ja seitse aastat. Tähtaega on endiselt seitsmelt aastalt vähendatud viiele seetõttu, et uuenemata ja puidu juurdekasvuta metsamaad ei laieneks; ühtlasi aitab see vältida uuendustööde kallinemist. Arvestades kasvukohtade eripära, mille tõttu ei uuene mets kõikjal ühtemoodi – noored puud ei sirgu korraga vähemalt 0,8 meetrini –, määrab metsamajandamise eeskiri selle nõude puuliigiti (nt. hariliku männi puhul vähemalt 0,5 meetrit). Puude hulga kohta on nõuded muutunud rangemaks (seni 1200 tk/ha, uues metsamajandamiseeskirjas olenevalt puuliigist 1000–1500 tk/ha).
Teine oluline muudatus on seotud metsa uuendamise tagatisrahaga. Tuleb silmas pidada, et tagatisraha sätted jõustuvad 1. juulil 2007, seega pool aastat hiljem kui metsaseadus tervikuna. Kuna tagatisraha üle on palju vaieldud, vaatleme seda veidi lähemalt. Selle nõude eesmärk on mõjutada metsaomanikke rakendama metsauuendusvõtteid raielangil eelkõige nendes kasvukohatüüpides, kus hilisemad meetmed on väga kulukad ja kus looduslik uuenemine pole piisav või asenduvad väärtuslikud okaspuuenamusega metsad selle tagajärjel vähem väärtuslike lehtpuumetsadega, eelkõige hall-lepikutega. Sellisteks metsatüüpideks on sinilille-, jänesekapsa- ja jänesekapsa-mustika-kuusikud.
Kohustus maksta tagatisraha tekib üldjuhul siis, kui metsaomanik soovib eelnimetatud metsatüüpides teha lageraiet üle kahehektarisel langil. Kui omanik planeerib lageraiet langil, mis piirneb veel uuenemata raiesmikuga, kus kasvanud mets kuulus metsatüüpi, mille puhul on kohustuslik tasuda tagatisraha, ning kavandatava langi ja uuenemata raiesmiku kogupindala ületab kahte hektarit, siis nõutakse samuti tagatisraha. Peale selle peavad tagatisraha maksma samades metsatüüpides lageraiet kavandavad metsaomanikud, kes on karistatud väärteo- või kriminaalkorras puude ja põõsaste ebaseadusliku raie või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest ja andmed karistuse kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. Viimati nimetatud metsaomanikel pindalalist piirangut ei ole, mis tähendab, et lageraie kavandamisel tuleb igal juhul tasuda tagatisraha.

SAAB TAOTLEDA TAGATISRAHA VÄHENDAMIST
Tagatisraha suurus arvestatakse metsaala uuendamiseks tehtavate kulutuste põhjal. Aluseks on võetud keskmised kulutused, mida riigimetsa majandamisekeskus tegi metsateatise esitamisele eelnenud aastal metsa uuendamiseks samas metsatüübis. Tagatisraha piirsummad on sätestatud seadusega: hektari kohta kõige vähem 3000 krooni ja kõige rohkem 20 000 krooni. Konkreetne summa oleneb langi suurusest ja metsatüübist.
Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist ja asukohajärgne keskkonnateenistus väljastab lubava märkega metsateatise alles pärast seda, kui nõutav summa on laekunud rahandusministeeriumi pangakontole. Tähtaeg on kuni 90 päeva, mis peaks olema piisav ka juhuks, kui metsaomanikul ei ole tagatisrahaks vajalikku summat kohe võtta.
Kui kavandatav lageraielank piirneb uuenemata raiesmikuga, kus metsaomanik on juba rakendanud metsauuendusvõtteid, võib ta esitada taotluse, et tagatisraha vähendataks tehtud kulutuste võrra. Kulutusi saab tõendada kuludokumentidega. Kui metsaomanik on teinud tööd ise ja kuludokumente ei ole, siis esitab metsaomanik tehtud tööde nimekirja, mille hindamisel on taas aluseks riigimetsa majandamise keskuse tööde hinnakiri.
Seaduse järgi võib metsaomanik taotleda tasutud tagatisraha arvelt metsauuendusele tehtud kulutuste hüvitamist. Taotlusele peab metsaomanik lisama kas kuludokumendid või tööde nimekirja. Kui metsaosa, mille uuendamiseks tagatisraha on makstud, on uuenenud, on metsaomanikul õigus taotleda järele jäänud summa tagastamist. Tagatisraha tagastatakse metsaomaniku tellitud metsauuendusekspertiisi ja vastava taotluse alusel.
Tasutud tagatisrahalt makstakse metsaomanikule intressi, mis makstakse välja kas tagatisraha tagastamisel või viimase väljamaksega tagatisraha arvelt, kui sellega läheb tagatisraha jääk nulli. Intresside arvestamise aluseks on päevalõpu jääk ja intressimääraks riigikassas hoitavatele eraldistele makstava intressi määr. Oluline on märkida, et intresse põhisummale pidevalt ei liideta. Kõik tagatisrahaga seotud toimingud tehakse asukohajärgses keskkonnateenistuses ja vormistatakse keskkonnateenistuse juhataja korraldusega.

VALIK- JA UUENDUSRAIETE MUUDATUSED
Mõningate muudatustega tuleb arvestada ka raiete, ennekõike valik- ja uuendusraiete puhul. Valikraiet saab edaspidi teha vaid kaitstavate liikide kasvu- ja elutingimuste parandamiseks looduskaitseseaduse järgi. Teisisõnu: majandades tulundusmetsa püsimetsana, peab metsaomanik tegema muid seaduses toodud raieid, st. kasutama turberaiete võtteid. Turberaieid ei saa teha kuusikutes, kuna nende raiete tagajärjel muutuvad metsad tormihellaks.
Lageraie aluseks on kehtestatud raievanus, ent uuendusena ka nn. küpsusdiameeter. Kui raievanused on seaduses kirjas üldistatult enamuspuuliikide järgi, siis metsamajandamiseeskirjaga on kehtestatud lageraievanused enamuspuuliigiti ja boniteediklasside kaupa (vt. tabelit 1-tabel trükiajakirjas).
Tabelis 1 esitamata puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses. Tähelepanelikumalt vaadates saab selgeks, et kodumaistest puuliikidest on hall-lepikud suisa lindpriid. Metsamajandamiseeskirjas on toodud ka nn. küpsusdiameeter, mille saavutamisel on lageraie lubatud. See on toodud tabelis nr 2.

TULEKS TUTVUDA SEADUSE RAKENDUSAKTIDEGA
Alates tänavusest aastast peab metsas raiet tegeval isikul kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument. Seega, kui lähete metsa raiuma, kontrollige, kas dokumendid on kaasas.
Iga seadusega kaasnevad rakendusaktid: valitsuse määrused ja korraldused või keskkonnaministri määrused. Uus metsaseadus annab volitusnormi koostada 35 rakendusakti. Keskkonnaministeerium vastutab 31 rakendusakti eest. Enamik ongi valmis ja vastu võetud, eeskätt need, millest oleneb otseselt metsade majandamine. Kahtlemata on metsaomanikule üks tähtsamaid just metsamajandamiseeskiri. Rakendusaktidega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/2393, samast leiab ka uue metsaseaduse teksti.
Muudatusi on veelgi, seetõttu soovitan kõigil metsaomanikel uus seadus hoolikalt läbi lugeda, enne kui asute oma metsa majandama. Kindlasti jagavad teile teavet ka maakondade keskkonnateenistuste spetsialistid. Küsige julgesti, iga uut õigusakti tuleb üksikasjalikult tundma õppida.