Eesti Looduse fotovõistlus
1/2007



Artiklid
Metsasektori kõlapind peaks olema laiem

Metsa ja temast saadavaid hüvesid peame enesestmõistetavaks. Näiteks siis, kui seenel käime või õhtul kodus kaminat või ahju
kütame. Paraku ei mõista ühiskond metsasektori tähendust ja toimimist piisavalt. Kuidas olukorda parandada?

LIGI POOL KÜSITLETUIST ARVAS, ET EESTIS ON METSAGA KAETUD ÜKS KOLMANDIK; ENAMIKU MEELEST RAIUTAKSE METSA ROHKEM, KUI JUURDE KASVAB
Üldsus ei ole metsanduse praeguse olukorraga eriti kursis ning metsanduse maine ei ole kuigi hea. Metsasektor näib toimivat omaette, pakkumata laiemat huvi. Vähe teadvustatakse metsasektori olulisust Eesti majanduses, säästliku metsamajanduse põhimõtteid ning metsa eri funktsioone. Eri küsitlustest (vt. ka Eesti Mets nr. 3, 2006) on näiteks selgunud, et peaaegu pool eestimaalastest satub metsa kord kuus või sagedamini, kummatigi ollakse ekslikul seisukohal, et mets võtab enda alla vaid kolmandiku Eesti pindalast. Samuti on neli viiendikku vastanuist kindel, et Eestis raiutakse metsa rohkem, kui peale kasvab, kuigi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmeil pole Eesti kunagi varem olnud nii metsarikas kui praegu.

Samas väärtustavad eestlased metsa nii puhkekohana kui ka sealt saadavat puitu.
Kujundlikult võib praegust suhtumist kirjeldada järgmiselt: metsas on meeldiv puhata ja puidust tool on hea, kuid metsa mahavõtmine on laiduväärt tegu; muu metsandusega seotu eriti ei huvita.
Metsade tegeliku tähtsuse, mida peab üldsusele teadvustama, võiks sõnastada nelja alapunktina:
1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest.
2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puidutöötlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht.
3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim.
4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.

KUIDAS ON METSASEKTORI KOMMUNIKATSIOON SENI TOIMINUD?
Mis siis ikkagi on metsasektor ja kes sinna kuuluvad?
Metsasektor hõlmab metsaomanikke, -majandajaid, -kasutajaid ja nendega seotud riiklikke institutsioone, tulundusja mittetulundusorganisatsioone. Samuti on metsasektori osaks avalikkus, metsandusharidust andvad õppeasutused ja keskkonnakaitseorganisatsioonid.
Senine kommunikatsioonikorraldus ei ole metsasektori organisatsioone kuigivõrd ühendanud. Iga organisatsioon tegutseb suuremalt jaolt omaette, harva võetakse midagi ette ühiselt. Paljuski mõjutab olukorda rahastamise projektipõhisus: enamikku projekte rahastatakse keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu; kuna pole n.-ö. katusorganisatsiooni, kes kindlameelselt taotleks raha ühisprojektidele, hoolitsebki igaüks eelkõige oma huvide ja projektide eest.
Mõistagi on metsasektori asutustel ja institutsioonidel siiski ühishuve, mille eest seismine ja ühine teavitus läheb korda enamikule. Interneti-uuringu raames pidas ühist kommunikatsioonistrateegiat vajalikuks koguni 81% vastanutest.
Senise kommunikatsiooni tugevuseks võib pidada järgmisi külgi: 1) häid mõtteid ja edasiviivaid algatusi esitatakse sektoris hulganisti; 2) tunnetatakse vajadust ühise kommunikatsioonistrateegia järele; 3) erialased meediaväljundid: Maaleht, Metsaleht, Eesti Mets, Sinu Mets jne.; 3) korralik faktikogu – aastaraamat „Eesti mets”; 4) metsandusinfot leiab eri veebilehekülgedelt.
Samas on ka palju nõrku külgi: 1) suhtlus ei ole piisavalt pädev ega tõhus: infoedastus ei ole järjepidev, kasutatav keel on kitsalt erialane jne.; 2) tegevus on suunatud tihtipeale ainult sektori enda sihtrühmadele; 3) puudub süsteemne meediakoostöö ja ühiskommunikatsioon; 4) meedia kajastab sageli vaid negatiivseid metsandussõnumeid; 5) pole keskset veebilehekülge, kust igaüks võiks saada infot metsanduse kohta ja viiteid kõigi olulisemate sektori osaliste kohta; 6) erametsanduse maine on kehvapoolne, mis omakorda mõjutab kogu metsasektorit; 7) vähe on populaarseid häid kõnelejaid, kirjutajaid, sõnavõtjaid, kellega „mets” või “metsandus“ kohe seostuksid.

METSANDUS PEAKS MEEDIAS KAJASTUMA JÕULISEMALT
Tunamullu oli Eesti ajakirjanduses metsandus, metsa- ja puidutööstus kõne all 1128 korral. Seda on selgelt vähe, võrreldes näiteks energeetikaga (10 204). Meedia langetab tihti otsuseid tavalugejat silmas pidades, seetõttu tõusevadki esiplaanile inimeste igapäevaeluga seotud uudised ning metsandus kui võõras valdkond jääb tagaplaanile. Huvi tuntakse vaid kõige teravamate probleemide ja vastuolude vastu.
Valdkonnana ei pälvi metsandus üldjuhul kuigi suurt tähelepanu, kuna muutused ei toimu siin üleöö ning konfliktegi on loomuldasa vähem. Metsanduse käsitlemine nõuab põhjalikke eelteadmisi ja võib tunduda liiga eripärase teemana. Seega on metsandusorganisatsioonidel palju raskem äratada ajakirjanduse huvi ja tutvustada üldsusele oma tegevust. Ajakirjanduse hoiakut mõjutab tugevasti ka üldlevinud arusaam, et Eestis võetakse maha liiga palju metsa. Seetõttu tuntakse huvi eeskätt metsaistutuse ja selleks korraldatud talgute vastu. Ehkki metsandusõigusaktid köidavad meediat, on seegi teema harva vaatluse all.
Tunnustada tuleb Eesti majandusajakirjanikke: nende huvi metsamajanduse ja puidutööstuse vastu on sügavam ja nad käsitlevad seda valdkonda märksa sagedamini.

EUROOPA KOGEMUSED AITAVAD
Euroopa metsanduskommunikatsiooni teadmuskeskus asub Soomes: sealne metsandusassotsiatsioon (Finnish Forest Association, FFA) propageerib säästvat metsandust, teeb metsanduskommunikatsiooni uuringuid.
Soomes tegutseb ka metsandusakadeemia, mille kaalukaimad üritused on sealsete arvamusliidrite aktiivsel osavõtul peetavad konverentsid. Akadeemia korraldab populaarseid koolitusi nii poliitikutele kui ka ajakirjanikele. Peale selle edendab FFA metsasektori omavahelist suhtlust, arendab koostööd meediaga ja rahvusvahelisi suhteid, korraldab riiklikke metsapäevi ning teeb koostööprojekte koolide ja õpilastega.
Asjatundjate soovitused sihtrühmade kohta on riigiti sarnased: keskenduda õpilastele-üliõpilastele, puidu kasutajatele ja valdkonnameediale. Samuti on tähtis rõhutada metsaga seotud emotsioone ja kogeda metsa vahetult: käia seal võimalikult sageli. Esile tasub tuua Inglismaad, kus metsanduskomitee palkas mainekujundajad, levitamaks paremini teadmisi säästva metsanduse kohta. Mainekujundusprogramm hõlmas hulga tegevusi: 1) kirjeldati suhtluse põhiväärtusi (ausus, teabe kättesaadavus, hoolivus), 2) muudeti oma suhtlusstiil järjekindlamaks, sümbolid selgemaks, keel kohasemaks; 3) laiendati teemaringi, mille kaudu räägiti säästvast metsamajandamisest (sport, vaba aeg, metsaelu); 4) tehti palju koolitusi; 5) seati sisse „kiirabi“ e-post ja telefoniliin. Programmi tulemusel paranes nii metsanduse maine sektori endas kui ka suurenes üldsuse huvi metsanduse vastu.

MILLISED PEAKSID OLEMA METSASEKTORI SUHTLUSSTRATEEGIA ALUSED JA EESMÄRGID?
Lähtealus on mõistagi arusaam, et metsi tuleks majandada säästlikult, ilma et ükski metsa funktsioon jääks tagaplaanile. Ühissõnumit otsides tuleb võtta arvesse aktuaalsed arutlusteemad. Ühtaegu mõjutab sektori toimivust eri poolte korraldatus ja sedakaudu kõlapind ühiskonnas.
Siinkohal tasub mainida Eesti erametsaomanike vähest organiseeritust: ligi 70 000 metsaomanikust kuulub ühistutesse vaid ligi 2%. Seega võib eeldada, et enamik erametsaomanikke ei tegutse sihipäraselt ega aktiivselt. Sestap ei ole neil ühiskonnas ka kuigi suurt mõju. Keskkonnakaitseorganisatsioonide puhul on tajutav, et metsandus pole nende prioriteet ja selle valdkonna häid kommunikatsioonispetsialiste napib. Seetõttu väärtustavad teadlikku korrapärast suhtlust üksnes vähesed organisatsioonid ning suuri ühisprojekte on raske ellu viia.
Järelikult peaks seadma metsasektori suhtluse sihid: 1) suurendada oluliste sihtrühmade teadlikkust metsa funktsioonidest ning väärtustest; 2) tutvustada säästva metsanduse põhimõtteid; 3) kujundada inimestes hoolivust Eesti metsa suhtes ning väärtustada metsandusorganisatsioone, pakkudes üldsusele tõest teavet metsasektori kohta; 4) populariseerida valdkonda sektori potentsiaalsete töötajate seas; 5) propageerida puidu kui loodushoidliku materjali kasutust; 6) aidata kaasa headele ja kasulikele suhetele metsasektori ning seadusloojate, meedia ja teistega.
Kogu suhtluses peaks järgima üldtunnustatud põhiväärtusi: ausus, usaldusväärsus, avatus, järjepidevus, õiglus, sõnakasutuse lihtsus ja võime kuulata ning arvestada poolte argumente.

KUIDAS VALIDA VÄLJA PÕHISÕNUMID?
Metsasektoril on hulk ühiseid väärtusi, mille raames saab välja tuua üldsõnumid: metsa tuleb hoida, et tagada kaunis ja ainulaadne looduskeskkond; mets on Eesti põlvkondliku järjepidevuse kandja, ta ei kao kuhugi; mets on Eesti tähtsaim taastuv loodusvara; mets katab üle poole Eesti maismaast ja sellest 38% kuulub riigile ehk meile; Eesti on metsasuselt elaniku kohta neljas riik Euroopas, metsa pindala on viimaste aastakümnetega üha suurenenud.
Metsa funktsioonidest lähtuvad põhitõed võiks esitada eraldi. Sotsiaalsed sõnumid: mets pakub ammendamatult puhkevõimalusi – käige metsas, korjake metsaande, taastage tervist; metsa- ja puidusektor on Eestile oluline tööandja; puit on käepärane ja kättesaadav materjal.
Majanduslikud sõnumid: metsasektor on Eesti majanduse oluline tuluallikas; metsa säästlik majandamine on võimalik ja kasulik nii metsale kui ka riigile – säästlik ja jätkusuutlik majandamine tähendab, et puid ei raiuta kunagi rohkem, kui neid peale kasvab; metsamajanduse osaks on ka -uuendus, -hooldus; erametsasektori areng ja maine Eestis vajab tuge; puit on tähtis energiaallikas. Ökoloogilised sõnumid: Eesti on metsarikas maa; mets kui elukeskkonna säilitaja – puud toodavad hapnikku, mida me vajame; tuleb hoida Eesti metsade liigilist mitmekesisust; kaitstavad metsad hõlmavad 32% Eesti metsamaast, hoiumetsi on meil 9,3%; puit on taastuv loodusvara. Kultuurisõnumid: mets on Eesti kultuuri tähtis osa – metsas on säilinud rohkelt Eesti pärandkultuuri; meil on unikaalne metsakultuur, mida hooldada ja arendada; mets võib ühendada rahvast – istutustalgud panevad ühiselt tegutsema.

TÄHTSAIM SIHTRÜHM ON ÕPILASED
Kuna kogu sektorit haaravaid metsanduskampaaniaid on raske korraldada, siis tuleb selgeks teha olulised sihtrühmad ja teavitada eeskätt just neid. Eri uuringute põhjal on tähtsaimad sihtrühmad õpilased, ajakirjandus, poliitikud ja üldsus. Nendest omakorda tuleb suurimat tähelepanu pöörata meie tulevasele põlvkonnale – õpilastele, kuna nende vaateid saab kergemini kujundada. Noorte hoolivamat ja teadlikumat suhtumist metsasse saame kujundada, tähtsustades metsandustemaatikat, luues võimalusi metsa tundmaõppimiseks, tehes väljasõite loodusesse ja metsatööstusesse, korraldades mitmesuguseid üritusi ja võistlusi metsandusteemadel.
Ajakirjandus on vahend, jõudmaks üldsuseni. Poliitikud loovad ühtlasi metsanduse õigusakte. Seega tuleb neid paremini teavitada nii metsa- kui ka puidusektoris tehtust ning metsade olukorrast Eestis. Mets, tema hüved on vajalikud kõigile. Linnaelanike hulgas saame kujundada hoolivamat suhtumist loodusesse, pakkudes puhkevõimalusi metsas ning propageerides puitu ehitusmaterjalina. Maaelanikele, metsaomanikele saame selgitada säästva metsanduse põhimõtteid. Kindlasti vajavad nõu ja tuge erametsaomanikud, et hooldada metsa sihipäraselt ja koonduda ühingutesse.
Loodetavasti aitab uus suhtlusstrateegia parandada teadlikkust metsandusest. Inimestel peaks olema võrdväärne ülevaade nii metsa sotsiaalsest, majanduslikust, kultuurilisest kui ka ökoloogilisest funktsioonist ja metsa tähtsusest ühiskonnas. Ehk leiab ka linlane sagedamini tee metsa ning mõistab paremini raie ja istutuse tasakaalu tähtsust. Küllap võtab ka ajakirjandus metsasektori laiemalt käsitluse alla. Tahaks loota, et ajakirjanike hinnang kogu metsasektorile paraneb.



Kairi Toiger, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet