Eesti Looduse fotovõistlus
1/2007



Artiklid
Sajand metsakuivenduse klassiku Edgar Puide sünnist

Edgar Puide
Erakogu
Edgar Puide on metsanduslukku läinud kui vanema põlve metsakuivenduse spetsialist
ja oma valdkonna kirjanduselu edendaja Rootsis.

DIPLOMITÖÖ KÄSITLES PÕHJAVETT JÄRVSELJA METSAMAADEL
Edgar Leopold Puide (endine nimi Puksmann) sündis 5. veebruaril 1907 Tallinnas sepa pojana. 1926. aasta juunis lõpetas ta riigi ühistehnika gümnaasiumi reaalharu ja astus sama aasta sügisel Tartu ülikooli metsaosakonda. Üliõpilasena oli Edgar Puide tuntud agara laulu- ja pillimehena. 1929. aasta suvevaheajal töötas ta Tartu ülikooli õppemetskonnas maamõõdutöödel, mille käigus täpsustati metskonna ringpiiri ja kaardistati soosaared. Aastail 1930–1933 oli ta samas katsetööde assistent. Sel ajal mõõtis ta muu hulgas põhjavee taset põhjaveekaevudes, mis olid rajatud kuuse-, männi-, kase- ja haavapuistutes ning võrdlevate andmete saamiseks ka rabas ja karjamaal. Järvseljal elades oli ta innukas jahi- ja kalamees.

1933. aastal lõpetas Edgar Puide metsaosakonna teoreetilise kursuse. Pärast sõjaväeteenistust töötas ta mõnda aega Tudu metskonnas metsnikuna. 21. detsembril 1935. aastal kaitses ta diplomitööd „Põhjaveepinna kõikumine metsamaadel ülikooli õppeja katsemetskonnas 1930.–1934. aastal“. Metsaosakonna lõpetas ta cum laude. Alates 1. juunist 1936 töötas Edgar Puide Voltveti metsakoolis: ta õpetas geodeesiat, metsakuivendust ja ehitust.

EMIGRATSIOONIS JÄTKUS TÖÖ METSAKUIVENDUSE VALLAS
1944. aasta sügisel emigreerus Edgar Puide Rootsi ja leidis peagi tööd sealses metsadevalitsuses. Doktor Elmar Kohh on tema kohta 1957. aastal kirjutanud: „Juba Õppe- ja Katsemetskonnas töötas ta edukalt loodimisaparaadiga, et avastada neid nappe langussentimeetreid, mis Peipsi-vesikonnas veel olid säilinud jääajajärgsest ebaühtlasest maatõusust. Uuel kodumaal järgnes täieline spetsialiseerumine metsakuivendusprobleemidele.“ Magister Viktor Obet on aga ühes 1955. aasta kirjutises kirjeldanud, kuidas Edgar Puidet soovitati 1945. aastal tööle Rootsi riigimetsade valitsusse: „Peadirektoril oli hea meel nimekirja kättesaamisest, aga küsis, kas meil on kohast nooremat meest anda kraavitamistööde peale. Ütlesin, et meil on kohe paras mees olemas. Tuli meelde E. Puide, sest olin teda näinud Peravalla õppemetskonnas kraavisid loodimas ja põhjavee sügavusi mõõtmas neil aegadel, kui mina olin ka seal abiassistent. Ütlesin temale vastava kandidaadi, aga et enne selle lõpliku esitamist pean läbi rääkima prof. Mathieseniga, kui meie ametliku esindajaga. Nii see siis jäi. Rutates alla professori juurde, ta kuulas minu uudised ära ja oli nõus, mis olin ette pannud.“
Nii võetigi Edgar Puide tööle Rootsi riigimetsade ja domeenide generaaldirektsiooni metsakuivenduse konsulendina. Põhiliselt sel alal töötas ta kuni pensionile minekuni. 1964. aastal määrati ta kohakaasluse korras kuningliku metsaülikooli metsakuivenduse õppejõuks.

VILJAKAS KIRJAMEES JA KIRJANDUSELU EDENDAJA PAGULUSES
Oma põhitöö kõrval oli Edgar Puide viljakas kirjamees. Eestis elades ilmus temalt kirjutisi ajakirjas Eesti Mets. 1936. aastal avaldati Tartu ülikooli metsaosakonna toimetistes tema diplomitöö. Rootsis ilmus tema sulest rohkesti artikleid ajakirjas Eesti Metsamees Eksiilis. Nii kirjutas ta Kolmanda Maailma metsakongressist, Hiinast leitud uuest puuliigist, Euroopa põgenikest Lõuna-Ameerika metsanduses, professor Mathiesenist tema 60. sünnipäeva puhul jne. Hulk kirjutisi käsitles Rootsi metsade kuivendamist ja väetamist, samuti Rootsis ja Soomes korraldatud ekskursioone, tutvumaks metsakuivendusega. Ta jälgis kirjanduse kaudu ka metsakuivendust Kodu-Eestis ja avaldas kommentaare Eestis üllitatud sellealaste kirjutiste kohta. 1976. aastal ilmus Edgar Puide sulest pikem ülevaade Eesti metsateadlaste ühingust Rootsis. Peale pikemate kirjutiste on ta avaldatud rohkesti lühiülevaateid Rootsis elavatest eesti metsateadlastest nende juubeli puhul, aga ka nekrolooge.
Edgar Puidel oli Rootsis rohkesti ühiskondlikke ülesandeid. Juba varsti pärast Stockholmi saabumist valiti ta Eesti Komitee metsasektsiooni laekuriks. Alates 1956. aasta aprillist oli ta Eesti metsateadlaste ühingu juhatuse liige, 1975. aasta märtsist aga selle ühingu esimees. Samuti oli ta „professor Andres Mathieseni nimelise kapitali“ nõukogu liige ja kuulus alates 1956. aastast ajakirja Eesti Metsamees Eksiilis toimetusse.
Kuigi Edgar Puide töötas hulk aastaid tulemusrikkalt Rootsi metsade hüvanguks, oli tema unistuseks pöörduda tagasi Eestisse. See soov paraku ei täitunud. Edgar Puide suri 27. aprillil 1986. aastal. Tema põrm puhkab Stockholmi Metsakalmistul.




Heino Kasesalu, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet