Eesti Looduse fotovõistlus
2/2007



artiklid
Pärandkultuuri inventeerimine on hoogsalt käimas

2006. aastal hakati meie metsades ulatuslikult pärandkultuuriobjekte arvele võtma. Artikkel valgustab projekti eellugu, praegust kulgu ja tulevikutaotlusi.

KAITSTA SAAB SEDA, MILLEST ON ÜLEVAADE Eesti Metsa 2004. aasta suvenumbris avaldasid Lembitu Tarang ja Jürgen Kusmin artikli “Pärandkultuuri uurimine peaks laienema Velise metsast kogu Eestile”. Nüüd võime öelda, et seal välja pakutud julge tulevikuväljavaade on tõeluseks saamas. Eestvedajaiks on ikka olnud samad kaks meest. Kuid neile on lisandunud palju teisi.

Põhiseaduse järgi peab Eesti riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Midagi nõudes meenub meile tihti väljend “riik, see oleme meie”. Hoopis vähem meeldib meil sama ütlust kasutada olukorras, kus tuleb millegi eest vastutus võtta. Olen kindlasti seda meelt, et isegi metsas, kus kõrvaline pilk harva tegemisi jälgib, ei piisa kultuuriväärtuste kaitseks ainult seadusest. Tunduvalt olulisem, et mitte öelda määrav, on metsaomaniku isiklik suhtumine oma metsa kultuuriväärtustesse. Olgu omanikuks siis riik või eraisik. Ent kultuuriväärtusi metsas on võimalik hoida alles siis, kui meil on selge ülevaade nii era- kui ka riigimetsas paiknevatest pärandkultuuriobjektidest. Omaniku suhtumist saab kujundada, näiteks koolituse kaudu ja toetades metsaomaniku tegevust pärandkultuuriobjektide korrastamisel ja eksponeerimisel.
Peale põhiseaduse ja metsaseaduse viitab pärandkultuuri tähtsusele ka keskkonnamõjude hindamise seadus. Muu hulgas sätestab see nõude arvestada ka mõju kultuuripärandile. Kuid sedagi seadust on problemaatiline tulemuslikult rakendada, kui me ei ole oma kultuuripärandit inventeerinud või arvele võtnud.

2005. AASTAKS OLI AEG KÜPS ALUSTADA PÄRANDKULTUURI INVENTEERIMIST
Toona oli juba välja töötatud unikaalse pärandkultuuri inventeerimise metoodika ja seda katsealadel proovitud. Oli suurenenud pärandkultuuri hoiu eest võitlejate huvirühm, ennekõike tänu Ambla metsaühistu juhi Toomas Lemmingu eestvõttel tehtud teavitustööle. Kõiki huvirühmi ja pooli kaasates korraldati ümarlaud, teemat käsitleti metsanädala ajal korraldatud seminaril, koostati pöördumisi presidendi ja vabariigi valitsuse poole jms. Samal aastal oli uuel kooskõlastusringil metsaseadus, mille rakendusaktidesse sai lisada pärandkultuuri teema.
2005. aastaks oli RMK-l kui riigimetsa majandajal kujunenud selge huvi rakendada ja rahastada arengukavas sõnastatud printsiipe. Arengukavas oli kirjas, et RMK töötajad on kompetentsed metsa puudutavates keskkonnaküsimustes, tegutsevad metsakeskkonda säästes ja propageerivad aktiivselt metsa keskkonnaväärtusi. Sel ajal suutsime Eesti metsade pärandkultuuri inventeerimise vastu huvi tundma panna ka soomlased. Soome erametsanduse arenduskeskus Tapio oli valmis kaasa lööma, et taotleda projekti rahastamist Euroopa tõukefondidest.
Eelduste loetelu võiks jätkata. Aga tähtis oli ka teine pool: koondada raha, mõte ja jõud, et kõigepealt teha pärandkultuuri alginventuur ja leida selleks optimaalne lahendus. Võimalus leiti INTERREG III A programmi projektitaotluses, mis ka heaks kiideti. Eestist on kaasrahastajad siseministeerium, keskkonnaministeerium ja RMK. Soome projektitegevusi hakkas korraldama sealne metsamajanduse arenduskeskus Tapio, kaasrahastajaks sai Uudenmaan Liitto. RMK on siiski olnud projekti juhtpartner. Sestap kannab RMK suurimat finantskoormust, sest projektitegevusi rahastatakse tagantjärele.

INVENTUURI ALUSTATI HARJU-, LÄÄNE- JA RAPLAMAAL
Kõigepealt seati selged sihid. Otsustati alustada kolmes maakonnas: Harju-, Lääne- ja Raplamaal. Ühtaegu peeti vajalikuks parandada metsaomanike ja üldsuse teadlikkust säästva ja mitmekülgse metsakasutuse alal. Samuti kavatseti algatada koostööprojekte Eesti ja Soome metsaomanike ning metsaomanike ühenduste vahel. Tehti otsus luua metsaregistri vm. juurde pärandkultuuri alamregister. Kolmes eelmainitud maakonnas võeti nõuks inventeerida metsanduslikku pärandkultuuri nii riigimetsas kui ka väljaspool seda.
Harju-, Lääne- ja Raplamaal korraldati maakondlikud teabepäevad, et tutvustada projekti ja selle eesmärke. Nii loodeti leida inimesi, kes oleksid huvitatud inventeerija tööst.
Oli selge, et inventuuri edukuse määrab ühelt poolt omavalitsuste suhtumine, teisalt aga pühendunud inventeerijad, kes suudavad muuta ka omavalitsuste suhtumist. Meeldiva üllatusena kogesime maavalitsuste ja maakonna keskkonnateenistuste töötajate tugevat toetust; mõlema institutsiooni metsaga seotud funktsioone ja tähtsust olin seni pidanud väga ebamääraseks. Aga just nemad aitasid üles otsida kohalikud koduloo - huvilised, aktiivsemad metsaomanikud ja muidu tegusad inimesed. Oli suur rõõm näha, et meie esimesele inventeerijate koolitusele kogunes üle neljakümne inimese. 2006. aasta kevadel alustas 22 neist iseseisvat tööd mitmes Rapla- ja Läänemaa vallas.

INVENTEERIJA PEAB ÜHTAEGU OLEMA MISJONÄR
”Inventeerimine ei ole raketiteadus,” julgustas neid inimesi koolitustel Jürgen Kusmin. Selle töö lihtsam ja konkreetsem pool on pärandkultuuriobjektide leidmine, pildistamine ja kaardistamine. Vähemalt niisama oluline on inventeerija kui misjonäri roll. Pärandkultuuri uurijal tuleb suhelda väga paljude inimestega. Ta peab lävima omavalitsusega, selgitades inventuuri eesmärke, ennetades vastuseisu ja pöörates omavalitsusi ”pärandkultuuri usku”. Vältimatu on suhelda metsaomanikega ja selgitada nende omandil paiknevate objektide kultuuriväärtust. Inventeerija peab oskama metsaomanikule juhatada, kust saada nõu ja toetust pärandkultuuriobjektide majandamiseks või korrastamiseks. Ühtlasi tuleb pärandkultuuri arvelevõtjal saada jutule paikkonna teadjamate meeste ja naistega, kes mäletavad väärtuslikke koduloolisi andmeid. Pärimused tuleb täpselt kirja panna. Inventeerija kohustus on suhelda ka muinsuskaitsespetsialistidega, et riikliku kultuuriväärtusega objektid saaksid riigi kaitse. Kogu tehtut on tarvis kajastada kohalikus ajalehes ja valla Interneti kodulehel, et teavitada üldsust inventeerimise tulemustest. Tänu tegusatele inimestele lõpetati tööd 2006. aastal tähtajaks. Inventeeriti üle 200 000 hektari metsamaad ja kaardistati üle 2000 pärandkultuuriobjekti.
Tänavu jätkusid tööd Harjumaal. INTERREGi sekretariaat hindas projekti senise käigu edukaks ning selleks aastaks eraldati projektile lisaraha. Selle raha eest otsustati teha metsandusliku pärandkultuuri alginventuur Järvamaal. Samuti sai asuda koostama pärandkultuuri käsiraamatut ning koostada ja paigaldada inventeeritud maakondade kultuuriobjektide teabetahvleid.

METSANDUSLIK PÄRANDKULTUUR ON SAANUD AKTUAALSEKS VÄLJASPOOL PROJEKTI RAAME
Nüüdseks on ”vana kaardiväe inventeerijad” tutvunud Soomes pärandkultuuri eksponeerimise ja kasutusega loodusturismis ning oskavad kogemusi jagada meie metsaomanikele. Juunis koolitatakse Eestis kaks rühma Soome metsaomanikke, esitledes inventeeritud alasid. Lisandunud on uusi inventeerijaid, kes tegutsevad Järvamaa metsades. Käsiraamatu koostamise töörühm, kuhu kuulusid Lembitu Tarang, Jürgen Kusmin, Maire Raid, Rein Kaljuvee, Triin Neljandik ja Kristiina Hellström, on materjali kokku pannud ja üle andnud toimetaja Toivo Meikarile. Käsil on uute teabetahvlite hankimise korraldamine.
Samal ajal on saavutatud palju muudki. Pärandkultuuri mõiste on jõudnud mitmetesse arengukavadesse ja strateegiatesse. Mullu tegi RMK pärandkultuuri eelinventuuri, mis on hea algmaterjal edaspidi. Algatatud on projektist lähtuv koostöö ja andmevahetus kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli arheoloogia kabinetiga. Meie metsanduslikku pärandkultuuri on vastavates väljaannetes ilmunud ettekannete ja artiklitega tutvustatud kahele välisorganisatsioonile: IURFRO (metsateadlaste organisatsioon) ja IFSA (metsandusüliõpilaste ühendus).
Erametsakeskuse kaudu on 2006. aastast saadik võimalik taotleda pärandkultuuriobjektide hooldustoetust. Toetuse saamise eeldus on objektide inventeeritus ja omaniku valmisolek seda tulevikus eksponeerida. Tänavu 23.–25. augustil Saaremaal peetava Balti metsaseltside konverentsi peateema on metsanduslik pärandkultuur ja selle talletamine. Eesti metsaseltsi kodulehel alajaotuses “Pärandkultuur” on tööle rakendunud pärandkultuuriobjekti teatamisvorm aadressil http://www.metsaselts.ee/ index.php/page,parandobjekt. Objekte saab esitada igaüks kogu Eestist; teatamisvormi võib vabalt levitada.

INVENTEERIMISKAVA ULATUB 2010. AASTANI
Aastaid 2001–2005 võime pidada ideede ja inventeerimispõhimõtete loomise ning ettevalmistustööde ajaks, 2006– 2010 peaks kuluma esmase inventuuri peale. Kui esialgu olid võtmeisikuiks pärandkultuuri inventeerimise algataja Lembitu Tarang ja selle idee toetajad ning edasiarendajad Toivo Meikar, Rein Kaljuvee ja Jürgen Kusmin, siis teisel etapil muutub määravaks tavainventeerijate roll. Nende aususest ja pühendumusest oleneb suuresti nii inventuuri tulemus kui ka metsaomanike sellealane teadlikkus. Tegevusplaan aastateks 2006–2010 on toodud tabelis.
Kuigi tabelis (tabel trükiväljaandes) pole Eesti saari, ei jää kindlasti needki inventeerimata. RMK puhkemajanduse osakond talletab Saare- ja Hiiumaal agaralt pärandkultuuri.
Kogu Eestis peaks pärandkultuuri alg- või esmainventuur praeguse kava järgi olema tehtud 2010. aasta lõpuks. Edaspidi peaks objektide seire, majandamissoovituste andmine jm. kuuluma enesestmõistetavalt metsakorralduse juurde. Nõnda oleks tagatud üldkasutatav pidevalt uuenev andmebaas, kuhu oma pärandkultuuri leidudest saavad teatada nii metsaomanikud kui ka muud asjahuvilised.



Vaike Pommer, RMK arendus- ja konsultatsiooniosakonna konsultant

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet