2/2007

intervjuu
Jaan Anni: metsale elatud elu

RMK Laiuse metskonna metsaülem on metsanduses tegutsenud üle 45 aasta. Kuidas on need aastad kulgenud?

Kas sinu sünnikodu ja lapsepõlv mõjutasid elukutsevalikut?
Olen sündinud ja kasvanud Vooremaal Voore vallas Tuulavere külas. Nagu enamikul selle küla lastest, viidi ka minu isa Siberisse kui valede vaadetega taluperemees.
Kooliteed alustasin Leedimäe mittetäielikus keskkoolis. Kui isa naasis Siberist, ei antud talle luba elada kodus. Elamise leidis ta Halliku metskonna Murru vahtkonna majas, ta oli raietööline. Siit ka minu esimesed kokkupuuted metsaga. Olin koolivaheaegadel isale abiks valgustusraie tegemisel, sest see oli põhiline suvetöö. Valgustus- ja puhastusraiel tuli kogu raiutud hagu korralikult virna kanda, nelja tiku vahele. Metsnik mõõtis virnad ja selle järgi arvestati töötasu. Neid valgustusraieid ja kiini kasutamise oskust meenutavad paar armi minu põlvel.
1957. aastal, pärast seitsme klassi lõpetamist läksin Luuale Kuremaa metsamajanduse tehnikumi õppima. Miks just sinna? Selles on natuke juhuslikkust, natuke majanduslikku kaalutlust ja kindlasti arusaam metsameeste töödest ja tegemistest. Tähtis oli, et kool ei olnud kodust kaugel. Igal nädalal sai kodus käia leivakotti täiendamas. Selleks, et reedel koju sõita, tuli kirjutada avaldus direktori nimele, registreerida lahkumine ja saabumine korrapidaja juures.
Mina olin tehnikumi teises lennus. Minuga koos õppisid tuntud metsamehed, nagu Ülo Urgard, Jüri Ehrpais, Arvo Tomson, Jüri Jaska ja paljud teised.

Kuidas algas sinu metsamehetee?
1961. aastal, kui tehnikumi lõpetasin, suunati mind tööle Põlula metskonda meistriks. Jõudsin vaid paar kuud tööd teha, kui oligi käes kutse sõjaväkke. Sõjaväele kulus kolm aastat ja üks kuu.
1964. aasta novembris hakkasin endale töökohta otsima ja läksin Kurista metsamajandi direktori jutule. Tema käskis veel mõned kuud oodata ja teha laiatarbetsehhi juures transporditööd. Aeg kulus ja 1965. aasta 15. aprillist saatis direktor mind Avinurme metskonda abimetsaülemaks.
Avinurmes sain ma põhiliselt kõik vajaliku järgnevaks tööks. Nüüd natuke Avinurme ajast.
Avinurme metskonna töökorralduse järgi oli abimetsaülemal üks vahtkond, kus ta korraldas kõiki töid, raieid, kultuure jne. Ka tuli abimetsaülemal tegeleda metsapunkti katuselaastu tootmisega. Metskond tootis peaaegu miljon katuselaastu aastas. Selleks oli metskonnal kolm kuni neli meest, kes lõikasid laaste. Nende naised olid laastu vastuvõtjad, kes ka lugesid laastud punti. Lugemine oli nii mehaaniline, et pärast tööd lugesid perenaised ka kartulid korvi ja halud ahju. Avinurme metskonnas puutusin kokku ka uue tehnika juurutamisega. Metskonda tuli mootorsaag Druzhba. Raamsae mehed tegid päevas ikka rohkem kui Druzhaga. Hiljem aga muutus saag omaseks ja leidis oma koha. Sama lugu oli ka metsamaterjali koondamisel traktoriga. Põllumajandustraktor TD-50 ei sobinud kuidagi raiesmikele. Tihumeetreid tuli vähe, selle tegid aga tasa metskonna hobused. Traktori ühikuhind oli tunduvalt parem kui hobusega, seega polnud mingi kunst õpetada hobused naftat kulutama.

Kas sellest ajast meenub mõni värvikas kild?
Kindlalt on mulle meelde jäänud ka see, kuidas tuleb metskonnas käituda revidentidega. Nimelt tuli Tallinnast üks daam ministeeriumist ja tahtis kontrollida metskonna valgustus- ja puhastusraie kvartaliplaani täitmist. Kontroll ütles, et ega ma teie raieid näha ei tahagi, viige mind sinna, kus pohlad kasvavad. Meil oli aga üks puhastusraietükk jäetud pohlade pärast raiumata, küll aga oli plaani täitmiseks metsavahile töö ette vormistatud. Sinna marjule ma ta siis viisingi. Aga oh häda, langi servas tervitas meid langi post koos korralike kirjadega! Nüüd läks lahti vandumiseks. Hiljem kuulsin, et metsaülem sai märkuse, et ei ole noorele abile õpetanud revidentidega metsas liikumise oskust.
Avinurme aastatesse mahuvad ka minu õpingud EPA-s. Kui õpid ja pead töötama, siis selleks on parim amet abimetsaülema töö. Ei mingit muret ega vastutust. See lõbus ja muretu elu katkes, kui olin 1973. aastal lõpetanud EPA ja metsamajandi direktor viis mind üle Vaimastvere metsaülemaks.

Mida meenutad metsaülema tööst Vaimastveres?
Vaimastvere metskonna kontor oli metsamajandile kõige lähemal ja metsad asusid ümber majandi. Siin tulid välja kõik head ja halvad küljed, mida majandi lähedus saab pakkuda. Metskonna majad ja hooned vajasid tugevat remonti. Nii kasutasingi ära selle, et metsapunkti saekaater oli ligidal. Alustasime kordonite kapitaalremondiga ja seda kompleksselt. Korda said elamu, laut, saun ja kelder. Laut oli üks tähtsamaid hooneid metsavahikordonis. Nii alustasime vahel isegi remonti laudast. Mõnel aastal, kui remondiraha jagati pärast jõule ja see sai aasta lõpuks ka akteeritud, siis oli uni kuni kevadeni kadunud.
Teine suur töö, mis mind Vaimastveres ootas, oli taimeaed. Taimeaia maht kasvas nagu iseenesest ja ulatus peaaegu miljoni taimeni. Juhutööjõud ja tõrjevahend simasiin hoidsid küll taimeaia puhtana, aga mõnedel aladel võib mürgi jälgi veel praegugi märgata.
Oma metsameheametis olen ma alati suurt rõhku pannud metsa istutamisele ja hooldamisele. Metsa rajamine meie lastele on parim, mida saame teha.

Kas perekond tegutseb ka metsanduses?
1975. aasta augustis abiellusin ja septembris ilmus direktori käskkiri, mis ütles: ”Töö paremaks korraldamiseks viin Avinurme metskonna meistri üle Vaimastvere metskonna abimetsaülemaks.” Nii tekkiski see niinimetatud perekonna metskond, mis oli õige kiire tekkima. Sellel olid omad plussid ja miinused. Seda on kogenud kõik minu kolleegid. On see halb või hea? Oleme suureks kasvatanud kaks poega, kes on leidnud oma tee elus. Vanem poeg maitseb ohvitserileiba, noorem töötab oma erialal puidutööstuses. Nii ei olegi need käbid kännust päris kaugele kukkunud.

Kuidas sattusid Laiuse metsaülemaks?
2000. aastal liideti Vaimastvere ja Laiuse metskond. Nii kujunes nüüdne Laiuse metskond oma suure territooriumiga. Laiuse metskond asub Jõgeva maakonna kesk- ja kirdeosas ning Lääne-Virumaa lõunaosa maadel. Metskonna suurus on 18 149,2 hektarit ja see koosneb 63 katastriüksusest. Metskonna ulatus põhjast lõunasse on 33 kilomeetrit ja läänest itta 38 kilomeetrit. Metskonna kontor asub Jõgeva vallas Laiuse alevikus.
Praegune metskonna koosseis on noor ja teotahteline. Meil on usaldus ja hea meeskonnatöö, mis on nüüdses töös väga tähtis. Meil töötab viis metsnikku, koormusindeks on seitse ja rohkem. Peale raiete ja istutamise, mida teeme saja hektari ringis, on metskond korrastanud teid ja kuivendussüsteeme.
2000. aastast alates oleme rekonstrueerinud 3700 hektarit kuivendusrajatisi, ehitanud ja remontinud 25,5 kilomeetrit metsateid. Neid töid jätkub veel aastateks, sest metskonnal on 100 kilomeetrit metsateid ja kogu pind on kuivendatud. Muret tekitavad need alad, mis olid riigimetsa küljes ning on praegugi endiselt riigi omandis. Nendel aladel tegutsevad koprad, kraavid on võsastunud; teedeks ehitamata endised teetrassid on erasektor suutnud muuta läbipääsmatuks.
Metskonna suurus ja koosseis on praegustes tingimustes optimaalne. Vaadates tulevikku ja teades, et metskonnaga ootab liitmist ligi 6000 hektarit metsamaad, võib oletada, et Laiuse metskonnast on nüüdseks saanud üks RMK kindlaid struktuuriüksusi.



Küsitlenud Priit Kask Kask, Erastvere metskonna metsaülem

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: