Eesti Looduse fotovõistlus
2/2007



artiklid
Ettevaatust, asulalähedane mets!

Asulalähedasi metsi tuleb majandada eriti hoolikalt. Seal tuleb tõsiselt arvestada ka sotsiaalseid ja keskkonnakaitseaspekte.

KUIDAS ELANIKKE TEAVITADA?
Linnalähimetsade alal käib vilgas ehitustegevus. Inimesed rajavad endale sinna uusi kodusid. Kes aga kord kodu metsa veerde ehitanud, soovib tihti kiivalt, et edaspidi püsiks ümbrus võimalikult looduslikuna. Seetõttu satuvad inimesed ärevusse isegi siis, kui mõni RMK metskond teeb linna lähedal riigimetsas metsamajanduskavas ettenähtud uuendusraiet. Kahtlustatakse, et kohe algab raielangil ehitustegevus. Pahaselt pöördutakse kõigepealt ajalehe toimetusse ja vallavalitsusse, raie tegijalt päritakse aru alles viimases järjekorras.

Kehtiva korra järgi tuleb metsamajanduskavad avalikustada. Paraku ei ole inimesed sellest huvitatud ega tule kohale. Probleem näikse tekkivat alles siis, kui metsas tööd juba käivad või on lõppenud. Teiselt poolt on ilmselge, et kavandatud metsamajandustöid elamupiirkonna lähedal tuleb inimestele varem selgitada ja põhjendada. Kindlasti peaksid elanikud saama teada, miks me raiet teeme ja millal lank taasmetsastatakse.
Et kaasata kohalikke elanikke ja võimaldada neil suunata metsamajanduse planeerimisel tehtavaid otsuseid, teavitab RMK avalikkust. Selleks et teave RMK tehtavatest uuendusraietest, kuivendussüsteemide rekonstrueerimisest ja tee-ehitusest jõuaks üldsuseni, on kõikides omavalitsustes riigimetsa paiknemise kaardid. Seal on välja toodud valla territooriumil asuvad riigimetsa kvartalid ning nende piirkondade eest vastutavate metskondade kontaktandmed. Samuti on kaartidel üleskutse vallaelanikele pöörduda lisateabe saamiseks otse metskonda: sealt saab kõige täpsemat infot. Nende kaartide ülespanekust antakse teada vallalehtedes. Nii saavad inimesed vaadata, millised riigimetsa kvartalid asuvad neile huvipakkuvates kohtades, ja pärida täpselt, millised tööd on seal lähiajal plaanis.

TEAVE KA INTERNETI KAUDU
Kõik kehtestatud uuendusraiete nimekirjad, kuivendussüsteemide rekonstrueerimise ja tee-ehituse objektid ning kvartalid, kus see aset leiab, on RMK avalikustanud oma kodulehel. Uuendusraie nimestikud on seal koostatud metsakorralduse inventuuri käigus kogutud andmete põhjal ja nende aastamaht arvutatakse vastava metoodika järgi. Nimekirjad koostab metsakaitse- ja -uuenduskeskus ning need on metsaseaduse alusel kehtestatud metsamajanduskava koostisosad. Mõne metskonna puhul on toodud koguni järgmise viie aasta uuendusraiete loetelu.
Kui inimene teab, mis metskonnaga ja kvartaliga on tegu, saab ta RMK kodulehelt vaadata, kas seal kandis on lähiajal metsamajandustöid kavas. Kui metskonna nime ja kvartali numbrit ei teata, saab kasutada veebis olevat metsaregistrit. Andmed leiab RMK kodulehelt raienimekirjade ning objektide loetelude juurest. Metsaregistri kaardil klõpsates saab teada metskonna, kvartali ja eraldise. Seejärel on võimalik nimekirjast või objektide loetelust vaadata, kas seal on midagi planeeritud.
Miks ei saa raiekohti ja muud infot integreerida metsaregistrisse või teha eraldi IT-rakenduse? Kindlasti oleks seda võimalik teha, küsimus on selles, kui palju see maksma läheks – kas see oleks majanduslikult otstarbekas. Praegu saavad kõik huvirühmad selle info üsna lihtsalt kätte ja seda ongi agaralt tehtud.
Näiteks võib tuua juhtumi, kus erametsaomanik sai Internetist teada, et tema metsa naabrusesse on riigimetsa poolele planeeritud uuendusraie. Ta alustas oma küpses metsas kohe raiet, et hiljem ei tuleks jääda ootama selle taha, millal riigimetsa langile on tekkinud uus metsapõlvkond. Sest varasema langi kõrvale tohib uut lanki võtta alles siis, kui esimesel sirgumas järelkasv.

ÕPETLIK NÄIDE VIIMSI METSA KOHTA RMK
Anija metskond teavitab Viimsis kohalikku kogukonda plaanilistest raietest regulaarselt valla lehes. Peale selle on metskond Viimsi ja Kuusalu vallas kohalikele elanikele korraldanud teabepäevi. Neid on hakatud korraldama kohalike elanike kaebuste ajel: korduvalt on avaldatud kartust, et nende kodulähedane mets võetakse maha. Viimsis oli kohalik omavalitsus samal ajal algatanud valla territooriumil asuvate metsade kaitse alla võtmise. Kui nüüd metskond tegi metsas väikesel pindalal plaanilise raie, põhjustas see tõsise konflikti. Teabepäeval selgus, et kohalike ja vallavanema arvates raiuti metsa sinna kavandatud ehituskruntide tõttu. Nõnda tuli pikalt selgitada, et RMK ei ehita langile maju, vaid istutab uue metsa. Ühtlasi kuulati teabepäeval metsakorraldus- ja -majandusettekandeid, misjärel mindi ühiselt metsa. Kui saalis valitses arvamus, et üldjuhul võiks mets olla puutumatu, siis metsas kaldus kriitika teise äärmusse. Kohe esimeses peatuskohas, kus 130-aastane kuusik oli tee ääres poolenisti pikali, avaldati arvamust, et see mets tuleks maha raiuda ja istutada uus. Vallaametnike meelest tulnuks kaitse-eeskirja alusel lageraied valla territooriumil üldse keelata. Alles seejärel, kui metsamehed olid selgitanud võimalust majandada üleseisnud kuusikuid turberaietega ja sellega kaasnevaid ohte, nõustuti teatud kompromissidega

KAITSEMETS EI PÜSI MAJANDAMATA
Viimsi kuusikute puhul ilmnes sama vastuolu mis vahel mujalgi asulalähedastes metsades: vana metsa saab hoida üksnes metsa majandades. Tuleb võtta arvesse, et enamik Viimsi poolsaare metsi on küpsed metsad ja palju on just kuusikuid. Jättes need metsad majandamata, ei saavuta planeering eesmärki, vaid vastupidi. Ükskord hakkavad puud hulgi tuules murduma, ent noor metsapõlvkond ei sirgu looduslikult kuigi kergesti. Metsa ilme halveneb, ühtaegu on ümberkukkunud puud ka ülisuur tuleohuallikas.
Kui soovime, et metsade kaitsemõju oleks alatine, peame kandma hoolt kaitsemetsade mitmekesise vanuselise struktuuri eest. Kui jõustuks eespool nimetatud kaitse-eeskiri, suureneks küpsete ja üleseisnud metsade osakaal ülemäära. Ühevanuselises metsas kaoksid kõigepealt noorendikud, seejärel latimetsad ja lõpuks ka keskealised metsad. Teatud ajal hakkab väljalangevus ületama juurdekasvu.
Asulaid kaitsvad sanitaarkaitsemetsad on seda tõhusamad, mida suurem on juurdekasv: seda rohkem süsihappegaasi suudavad metsad oma elutegevusega siduda. Juurdekasv on suurim keskealistes ja latimetsades. Üleseisnud ja rohke tuulemurruga mets on aga ise oluline süsihappegaasi allikas. Nõnda halvendaksime ise metsade seisundit, välistades nende kaitsefunktsiooni. Metsaseaduse kohaselt tuleks kaitsemetsi siiski majandada, kuid seal on seatud ka piiranguid.

LÄHIMETSAS VÕIKS OLLA TEAVE LAGERAIELANKIDE KOHTA
Asulalähedasi riigimetsi pole kerge majandada. Eriti suur surve on just riigimetsal, mis peab enim arvestama avalikke huvisid. Mida ikkagi teha, et linnalähimetsi paremini majandada ja ühtlasi inimesi sellest paremini teavitada?
Ilmselt tuleb neil n.-ö. tundlikel aladel arvestada senisest veelgi enam ka sotsiaalseid ja keskkonnakaitset puudutavaid aspekte. Põhiliselt kuuluvad need metsad kaitsemetsade hulka. Nende tähtsaim ülesanne on kaitsta keskkonna seisundit. Seega on seal metsamajanduse eesmärk suurendada metsa mõju keskkonna hoius. Selle nimel lubab metsaseadus teha kaitsemetsas kuni kahe hektari suurusi raielanke.
Majandustegevust ja raieid tuleb asulalähedases metsas planeerida ja teha teravdatud tähelepanuga. Erilist rõhku tuleb panna teavitustööle ja suhtlemisele elanikega. Abiks võiks olla seegi, kui püstitada seal raiesmike servadesse sildid, kus oleks kirjas raie algus, pinna suurus, raie tegija ning kindlasti ka raiesmiku taasmetsastamise aeg ja taimede arv.



Raivo Võlli, RMK juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet