Eesti Looduse fotovõistlus
3/2007



Intervjuu
Talumetsa omanik peab olema mitmekülgne

Valdaval osal eesti kümnetest tuhandetest erametsaomanikest on käes liiga vähe metsa, et ainult selle majandamisest elatuda.
Oma talumaadel tuleb tegelda veel palju muuga. Üks niisuguseid mitmekülgseid inimesi on Heiki Peterson.

Jäid oma talumetsaga meelde 2002. aastal, kui said Eesti erametsaliidult parima talumetsa majandaja tiitli. Mille eest see tookord anti?
Saime selle koos elukaaslase Aivi Leidtorpiga tõesti Õunapuu talu metsade majandamise eest. Talu asub Raplamaal Kehtna vallas Lau külas. Olime oma metsas teinud üht ja teist: istutanud mitmed hektarid metsa, rajanud veidi metsateid, teinud hooldusraieid. Kuid võib-olla kõige olulisem oli puutaimede kasvatus. Kilehoonete pind oli selleks ajaks kasvanud 450 ruutmeetrini. Kilehoonete kõrvale olime rajanud ka väikese puukooli.

Kuidas taimla arendamine pärast seda on kulgenud?
Vahelduva eduga. Järgnevatel aastatel nõudlus istutusmaterjali järele kasvas ja taimlat sai arendada stabiilselt. Kui ka veel PRIA tuge taotlema sai hakata, laienes tegevus taimlas veelgi. Siis oli aasta 2005. Nõudlus taimede järele oli tookord suur, sest erametsaomanikud ei saanud RMK taimlatest piisavalt taimi. Kuid PRIA toetused tähendasid ühtlasi seda, et puutaimi hakati kasvatama paljudes Eesti taimlates. See tõi kaasa pakkumise kasvu ja nõudmise kahanemise. Praegu oleme tegevust oma taimlas koomale tõmmanud. Ajutist tööjõudu kevadisteks taimlatöödeks on olnud aina raskem leida. Kogu asi ei tasu end enam suurt ära.
Taimla siiski toimib. Kilehoonetes on kahesajal ruutmeetril kaseseemikuid ja viiekümnel ruutmeetril kuusetaimi. Kaseseeme on pärit RMK taimlast Rõõmu teelt Tartust – kvaliteetne arukaseseeme. Kasvatan ka musta lepa taimi. Puukoolis on kuuseistikuid. Nõudmine on kõige suurem kuuseistikute järele. Kuid tihti jääb taimi üle. See pole minu jaoks probleem. Panen need siis lihtsalt kuskile oma talumaale kasvama.

Mida oled oma metsaga ette võtnud?
Ega metsa palju pole: kokku umbes viiskümmend hektarit. Viis aastat tagasi, kui talupidamisega alustasin, sai metsas päris palju raiutud. Puidu müügist sai stardiraha talu rajamiseks. Seejärel olid metsakultuuride rajamise mahud päris suured: raiesmikud oli vaja metsastada. Pärast seda olen metsas tegutsemist koomale tõmmanud. Tasapisi on tehtud hooldusraieid, veidi uuendusraieid ja veidi ka istutatud. Paberipuu hind on viimasel ajal kõvasti tõusnud. Täitsa tasub teha. Kuid ega rohkem ei tee, kui seda materjali metsas on ja korralduskava lubab.
Kuusekultuure on viimastel aastatel väga palju kahjustanud metskitsed. Talvel lume pealt võtavad ladvad ära. Aina tuleb kultuure täiendada. Vahel olen mõelnud, et tee või aed ümber. Aga seda ju ei jaksa. Olen proovinud ka ulukitõrjevahendit Cervacol. Eks see ole muidugi üsna suur vaev: iga kuusetaime ladvaosa selle sinise pastaga kokku määrida. Kui sügisel paned, siis järgmisel talvel jätavad kitsed puutumata. Uuel hooajal tuleb uuesti üle määrida.
Natuke olen ehitanud ka metsateid ja teetruupe, tahaks veidi rekonstrueerida kraave.
Üldiselt on need nii väikese mahuga tööd, et nende kohta mingeid projekte koostada ja rahalise toe taotlusi pole mõtet teha. Olen püüdnud omal jõul ja tuttavate abiga tööd tehtud saada.

Milliseid plaane on metsaga tulevikus?
Praegu on metsas pooleli jalutusraja ehitamine. Rada hakkab sauna tagant pihta ja kulgeb pooleteise kilomeetri pikkuselt läbi metsa. Mõnesse kohta tuleb vist rajale vedada teekatteks puiduhaket ja mõnda kohta teha laudtee. Olen siiasinna tee äärde istutanud maarjakaske, mõnda kohta lehist ja teisi puuliike. Ega puhtalt tulundusmetsana pole mõtet seda metsa tulevikus pidada. Võiks olla osalt hoopis puhkemets. Kui turismitalu on välja ehitatud, siis inimesed tahavad võib-olla vahel metsas kõndida ja puhata. Siis oleks mõnus jalutusrada kohe ootamas.

Oled ka Valtu metsaseltsi liige. Kas sellest on abi olnud?
Jah, selline selts on meie maakonnas Kehtna vallas Saunakülas registreeritud. Juhiks on Ülo Treial. Organisatsioon on võrdlemisi väike ja ega ma seal mingi aktivist ei ole. Liikmetel on sellest ehk kõige rohkem abi siis, kui on vaja koostada rahataotlusi mõneks tööks või tehnika hankimiseks. Sellisel puhul on hea, et organisatsiooni tugi on taga. Nende kaudu võib vahel laenata näiteks tehnikat mõne metsamajandustöö ärategemiseks. Tuleb meelde, et ükskord sain abi, kui oli vaja maapinda mineraliseerida. Põhimõtteliselt võiks ju metsaseltsi kaudu teha igasuguseid projekte. Võimalus on olemas. Kuid tegelikkuses seda võimalust aktiivselt ei kasutata. Lihtsalt muud tegemist on nii palju, et ei jää aega.

Õunapuu talu on tuntud ka oma tiikide poolest.
Võiks öelda, et nendega on rohkem tegeldud kui metsaga. Esimene tiik sai rajatud 2002. aastal. See sai tehtud omal jõul, et arendada karpkalakasvatust. Järgmiseks ehitasime juba projektirahade toel 1,2 ha suuruse karpkalatiigi. Kuid see ei õigustanud end; tiigid said rekonstrueeritud teiseks ühtseks kalatiigiks. Nüüd on PRIA rahalisel toel käsil korraga nelja vähitiigi rajamine. Need peaksid valmis saama tuleva aasta juunis. Tiikide pindala on praegu kaks hektarit ja see suureneb. Tõtt-öelda erilist tulu pole kala- ega vähikasvatus siiani andnud. Natuke kala on vahel ikka saadud. Sel aastal kogused suurenevad.

Praegu on käsil turismitalu väljaehitamine?
Seda oleme tõesti püüdnud teha. Praegu on valmis kaks sauna, üks neist suitsusaun, mis on valmistatud täielikult pärnapuust. On ka grillimis- ja söögipaik. Tõsiselt oleme kujundanud maastikku hoonete lähedal. Tiikidest välja kaevatud pinnasest on rajatud päris uhke küngas, mis annab muidu tasasele reljeefile vaheldust. Tiikide veepind lisab samuti ümbrusele huvitavust. Mitme hoone ehitus on parajasti pooleli. Praegu saavad külastajad siin suvel telkida, saunas käia, lõket teha, liha grillida ja ümbruskonna looduses ringi uidata. Edaspidi tahaks pakkuda ka majutusvõimalusi ja aastaringset tegevust. On vaja tõsiselt pingutada, et ehitustööde tempot hoida. Olen arvestanud, et umbes seitse aastat tuleb veel kõvasti rahmeldada. Siis peaksid hooned, mis kavatsetud, valmis olema, ja võiks hoogu maha võtta.

Metsandus on vaid üks osa sinu talu tegevusvaldkondadest, ellujäämise võti on mitmekesisuses?
Ega ainult metsa ja taimlaga tegeldes tõesti ots otsaga kokku saa. Lõpuks pole ka kalatiigid ja taluturismi arendamine kopsakat tulu andnud. Kõige rohkem tulu oleme saanud metsamaterjalide väljaveoga teenustööna. Pean ikkagi ka töökohta. Olen Vestmani Metsamaahalduse Rapla metsaülem. Sealt saadav palk annab elatist. Taluga olen tegelenud töö kõrvalt ja just nii palju, kui parajasti jõudu on jätkunud. Tähtis on ära tabada võimete piir, et mitte liiga palju ette võtta. Võib öelda, et oma metsas tegutsemine ja talu arendamine on olnud lihtsalt hingelähedane tegevus. Aga võib-olla kunagi tulevikus saab sest põhitegevus.



Heiki Petersoni küsitlenud Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet