3/2007

siit metsast
Kaljukotkaste kaitseala laieneb

Keskkonnaministeeriumi määrus kehtestab liikumispiirangu kokku ligi 2000-hektarisel alal, kus paiknevad kuus üliharuldase kaljukotka pesa, mis jäävad praegustest kaitsealadest välja.
MTÜ Kotkaklubi eksperdi Gunnar Seini sõnul on praegu teada umbes 40 kaljukotka pesapaika, millest kõik ei ole asustatud, kuid asuvad enamasti looduskaitsealadel.
Püsielupaigad Lääne-Virumaal, Raplamaal ja Pärnumaal oli tarvis kehtestada seepärast, et kuus kotkapesa jäänuks muidu kaitseta. Püsielupaigaks kuulutamine tähendab, et piirkond kuulub sihtkaitsevööndisse, kus looduskaitseseaduse järgi on keelatud igasugune majandustegevus ja ehitamine.
Tavalisele metsas uitajale tähendavad piirangud seda, et suvisel hooajal ei tohi ta teel püsielupaiga piirist teatavat silti silmates edasi minna, et kaljukotkaid pesitsusajal mitte segada. 1. augustist 14. veebruarini on aga lubatud nii seente ja marjade korjamine kui ka jahipidamine.
Iga pesapuu ümber peab jääma 500– 1200 meetri raadiuses puutumatu ala. Kust piirid täpselt tõmmatakse, oleneb maastikust ja maa omandivormist. Suurem osa kaljukotka püsielupaigana kaitse alla võetavast 2333 hektarist maast on riigi valduses. Eraomandusse kuulub 156,8 hektarit, kuid inimesi seal Seini sõnul ei ela.
Omanike jaoks tähendab maa sihtkaitsevööndisse jäämine esmalt seda, et nad ei tohi metsa raiuda, vaid selle eest ainult kompensatsiooni või maade vahetamist taotleda.
“Kindlasti ei pruugi kõik omanikud rahul olla, aga vastu kellegi väga kõva tahtmist minu teada ei mindud,” kinnitas Sein. Ta lisas, et valdav osa uuest kaitsevööndist on siirdesoo või raba.



Postimees

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: