Eesti Looduse fotovõistlus
4/2007



artiklid
Uuendusraied riigimetsas nüüd ja tulevikus

Artiklis vaadeldakse, milliseid puiduhankevõimalusi RMK metsadest pakub uuendusraiete planeerimine eri stsenaariumide järgi.

RAIEMAHT ON VIIMASEL KÜMNENDIL SUURESTI KÕIKUNUD
Viimase kümne aastaga on Eesti metsadest raiutud puidukogused esmalt
hoogsalt suurenenud ja seejärel niisama
jõudsalt kahanenud. Aastaks 2006 oli raiemaht jõudnud 1996. aasta tasemele,jäädes 6–7 miljoni tihumeetri piiresse. Vahepeal, 1999.–2001. aastal,oli raiemaht aga kaks korda suurem.
Säärases olukorras soovivad puidu kasutajad
saada täpseid ja ausaid vastuseid selle kohta, mida on oodata tulevikus. Seepärast võtame vaatluse alla, millised on järgmise kahekümne aasta jooksul võimalused varuda uuendusraiete käigus puitu riigimetsa majandamise keskuse
(RMK) hallatavatest metsadest.

Uuendusraie maht määratakse arvestuslangi alusel, mille arvutamise reeglid on sätestatud metsa korraldamise juhendis: lähtutakse puistu vanusest, küpsusvanusest ja pindalast; tulemus ei olene tagavarast ega juurdekasvust. Planeeritav uuendusraie on metskonna metsamajandamiskava oluline osa ja see arvutatakse siis, kui koostatakse uus majanduskava. SEADUSERAAMID ON MUUTUNUD MÕISTLIKUMAKS
Bioloogiliselt on puu küps siis, kui ta ümber kukub. Paraku huvitab tarbijat hoopis teistsugune puit. Majanduslikus mõttes tuleks puu maha raiuda siis, kui see annab suurimat kasumit. Metsa korraldamise juhendiga sätestatud küpsusvanused on äärmusi välistav kompromiss. Kui eelmine metsaseadus suutis lageraiet lubavate vanustena defineerida vaid kolm arvu (100, 80 ja 70), siis kehtiv metsaseadus diferentseerib uuendusraiet lubavad vanused taas enamuspuuliikide ja boniteetide kaupa, nii nagu see oli enne 1999. aastat. Seejuures langevad raiet lubavad vanused kokku küpsusvanustega. Nõnda on välistatud eelmise metsaseadusega tekitatud veider olukord, kus oli keelatud raiuda osa puuliikide suurte boniteetide küpseid metsi, ent ühtaegu võis raiuda väikeste boniteetide valmivaid või isegi keskealisi metsi. Kuid arvestades, et üle 40% Eesti metsadest on segametsad, kus peamise puuliigi osalus jääb alla 70%, jagub kehtivatelegi uuendusraiet lubavatele kriteeriumidele arenguruumi veel küllaga. Raiet lubav diameeter pole küpsuskriteerium ning seega arvestuslangi tulemust ei mõjuta.

UUENDUSRAIED KAITSEMETSADES
Riigimetsa metsamaa pindala on 816 500 hektarit, millest 15,3% võtavad enda alla hoiumetsad, 19,4% kaitsemetsad ja 65,3% tulundusmetsad. Võrreldes 2005. aasta algusega on hoiumetsi lisandunud 0,6% ja kaitsemetsi 1,1%, aga tulundusmetsi on vähemaks jäänud 1,7%.
Uuendusraie arvestus tehakse eraldi tulundusmetsadele ja kaitsemetsadele. Seejuures jäävad arvestusest välja vääriselupaigad ja 5a boniteedi puistud. Kaitsemetsade raiearvestuse puistutest on 29% küpsed ja 11% valmivad. Kõikide metskondade valitud ehk määratud lankide summa on 2040 hektarit, mis hõlmab küpsuslangist veidi üle 60%. Arvestades aga kaitsemetsade arvukaid piiranguid, on tegelikult võimalik aastas raiuda 900–1100 hektarit, mis on pool määratud langist ja kolmandik küpsuslangist. Valmivatest metsadest kasvab aga aastas peale keskmiselt 1200 hektarit küpset metsa ja seda ka kahekümne aasta pärast. See tähendab, et hoolimata uuendusraietest küpsete metsade pindala kaitsemetsades ei vähene, vaid suureneb.
Mis takistab aga kaitsemetsi raiuda 2000 hektarit aastas? Piirangute hea näitena sobib siia metsise püsielupaiga piiranguvöönd, kus lageraie on iseenesest kuni 30 meetri laiuse ja kuni ühe hektari suuruse langina lubatud, kuid seda vaid siis, kui üle 60-aastaste metsade osakaal ületab 50%, uues määruse eelnõus 60%. Paraku on juba metsise püsielupaikade loomise käigus kaasatud piiranguvöönditesse kvartaleid peamiselt latiealiste metsade ja noorendikega, mis välistab lageraie aastakümneteks.
Kindlasti ei ole looduskaitseseaduse alusel kaitsemetsadeks määratud metsade uuendusraie ka edaspidi kuigi ulatuslik. 1. jaanuarist 2008 rakendub täies mahus kaitsemetsade majandamise eeskiri, mille järgi määratakse kaitsemetsi metsaseadusest lähtudes. Kuigi metsade kaitsemetsadeks määramise alused ja kord sellega oluliselt muutuvad, on põhjust arvata, et uuendusraie maht jääb kaitsemetsades ka edaspidi 1000 hektari piiresse; kasvava metsa raiutav tagavara on seejuures keskmiselt 0,25 miljonit tihumeetrit aastas.

UUENDUSRAIEID TULUNDUSMETSADES ANNAB PAINDLIKULT PLANEERIDA
Tulundusmetsades on võimalik lank üldjuhul loodusesse ära paigutada. Tabelis 1 on toodud kõikide metskondade kehtivate metsamajandamiskavade uuendusraie arvestuse koondandmed tulundusmetsade kohta.
Valitud lank langeb üldjoontes kokku 2006. aastal koostatud RMK arengukava prognoosiga: erinevus on vaid 3,8%. Raietagavara on mõneti suurem arengukavas toodust, kuna uus metsa korraldamise juhend kehtestas uued tagavara arvutamise reeglid, mis annavad mõnevõrra suurema tulemuse. Uuendusraie arvestuse raiutav tagavara on hinnanguline: arvutatakse vastava peapuuliigi küpsete metsade keskmise hektaritagavara kaudu.
Valitud lank määratakse eksperthinnanguna. Metsa korraldamise juhendi järgi ei tohi määratud lank peapuuliigiti ületada kõige suuremat lanki. Selline piirang annab ka seaduskuulekuse piires avara otsustamise ruumi, muutudes äärmiselt tülikaks vaid väga väikeste arvude korral. Missugune otsus on parim? Vaatame kolme peamise puuliigi näitel, missuguseks kujuneb olukord 10 ja 20 aasta pärast, kui 20 aasta jooksul raiuda 2008. aasta uuendusraie mahu piires (joonis 2).
Arvud 2017. ja 2027. aasta kohta näitavad nende puuliikide küpsuslangi suurust, mis on selleks ajaks kujunenud raie tõttu. Võrreldes 2008. aastaga väheneb männi küpsuslank 650 hektari võrra (võrdle tabel 1), kase küpsuslank 400 hektari võrra ja kuuse küpsuslank 270 hektari võrra. Kahekümne aasta pärast on sama tendents veelgi ulatuslikum.
Missugused on raiemahud aastatel 2017 ja 2027, kui me ei raiu 20 aastat järjest 2008. aasta optimaalse mahu piires, vaid lähtuvalt metsa olemist korrigeerime oma otsuseid, et tagada võimalikult ühtlane kasutus?
Joonisel 3 pole 2017. aasta kohta toodud arvud enam küpsuslangi suurus 10 aasta pärast, vaid uute otsuste alusel antud hinnang, mille tulemusel muutuvad küpsuslangid 20 aasta pärast. Männi puhul jääb kõik endiseks, kuna raiemaht pole 20 aasta vältel muutunud ja ka jätkata saab samamoodi. Kase puhul on 10 aasta pärast mõistlik vähendada raiemahtu 200 hektari võrra, ent samavõrd suureneb raiemaht 200 hektari võrra 20 aasta pärast, võrreldes graafikuga joonisel 2. Veidi väiksema langusega on võimalik ühtlustada kuuse raiemahtu. Võrreldes arengukavaga on kase 2008. aasta raiemaht 100 hektari võrra suurem ja graafik seega veidi rohkem kaldu. Samas pole mõtet lasta küpsetel kaasikutel nii pikka aega seista nagu männi puhul.

MILLISED ON SOBIMATUD STSENAARIUMID?
Võtame nüüd vaatluse alla olukorra, kui 20 aasta jooksul on raiutud 2008. aasta maksimaalse langi mahus – seaduskuulekuse piiril (joonis 4).
Kuigi graafikute esimene ots on tõusnud lootustandvalt kõrgele, on langus kiire ja 20 aasta pärast on raiutavat metsa jäänud järele üsna vähe. Praktikas pole selline stsenaarium võimalik, sest kui 10 aastat on raiutud nii palju, kui võimaldab 2008. aasta maksimaalne lank, on uus maksimaalne lank märksa väiksem.
Kui männil ja kasel on maksimaalne lank tavapäraselt küpsuslank, siis kuusel seevastu ühtlase kasutuse lank. See on ulatusliku kuuse kultiveerimise tulemus 30–40 aastat tagasi, mistõttu 30 aasta pärast hakkab küpsete kuusikute pindala taas jõudsalt suurenema. 42% tulundusmetsade kuusikutest jääb vanusevahemikku 21–50 aastat. Praegu poleks sellist kuuse ühtlase kasutuse lanki võimalik raiuda, kuna küpsetest metsadest jääb lihtsalt vajaka.
Säästva metsanduse soovitusena on kostnud arvamusi, et kõige parem on ühtlase kasutuse lank, mille puhul jaotuvad raiemahud ühtlaselt kogu raieringi kestvuse jooksul (joonis 5).
Kuuse puhul on olukord sama mis joonisel 4, kuna maksimaalne lank on ühtlase kasutuse lank. Küpsete kaasikute pindala suureneks 10 aastaga 10% võrra ning oleks ka 20 aastat hiljem suurem kui aastal 2008, ning me jääksimegi raiuma üleseisnud kaasikuid. Küpsete männikute osakaal kasvaks veelgi hoogsamalt: 20 aastaga üle 20%. Kindlasti ei saaks sellist küpsete metsade akumuleerimist tulundusmetsades pidada säästlikuks puidu kasutamiseks.
Tegelikult ei tehta otsuseid uuendusraie mahu kohta muidugi 10 aasta tagant. Riigimetsa uuendusraie maht saadakse metskondade kavandatud raiemahtude summana ja metskondade metsamajandamiskavad koostatakse märksa lühemaks ajaks kui 10 aastat. Seega ei saa tegelikus elus võtta eritlusaluseks nii pikki sirglõike nagu joonistel toodud ning üleminekud on märksa sujuvamad ja areng selgepiirilisem.

RMK KUI METSAKASUTUSE STABILISEERIJA
Kui tõenäoline on võimalus, et saame 20 aastat raiuda metsi kavandatud optimaalse mahu järgi? Esimene eeldus on see, et tulundusmetsade pindala püsib 530 000 hektari piires. Teiseks on vaja, et tulundusmetsade majandamisele ei seataks lisapiiranguid. Peale õigusaktide nõuete saab riigimetsa puidukasutusele lisapiiranguid kehtestada ka kokkuleppeliste kohustustega, mis ei tulene otseselt seadusest. Riigimets peab täitma mitmesuguste huvirühmade ootusi. Ennekõike loodetakse, et riigimets, resp. RMK etendab puiduturu stabiliseerija rolli. See ei tähenda aga, et riigimets peaks korvama Eesti puiduvoo puudujäägid või vähendama raiet, kui puiduvoog ületab ootusi. Stabiliseeriv roll seisneb selles, et riigimetsast on võimalik raiuda aastate kaupa enam-vähem ühesugune kogus puitu, olenemata juhuslikest teguritest, ja et avalikkusele on see kogus teada.
Praegu on riigimetsas kõik tingimused olemas, et saaksime järgmise 20 aasta jooksul raiuda uuendusraie korras 2,0–2,3 miljonit tihumeetrit aastas kasvava metsa tagavarana. Loodetavasti suudavad ka ühiskonna eri huvirühmad seista vastu kiusatusele seda stabiilsust ühte- või teistpidi kõigutada.


NB! Joonised ja tabelid leiate ajakirja trükinumbrist.



Veiko Eltermann, RMK metsakorralduse osakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet