Eesti Looduse fotovõistlus
4/2007



artiklid
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusel rohkesti tegevusvaldkondi

Vaatluse all on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse tegevusvaldkonnad ja lähituleviku plaanid. Artikkel on omamoodi järg
eelmises Eesti Metsa numbris ilmunud kirjutisele.

KONTROLLIME KULTIVEERIMISMATERJALI, ANNAME
VÄLJA TEGEVUSLUBE, HINDAME JA PROGNOOSIME
METSAUUENDUSTÖÖDE MAHTE

Üks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ülesandeid on kontrollida uuendusel kasutatava seemne ja taimse paljundusmaterjali kvaliteeti ja üksiti
korraldada metsakultiveerimismaterjali sertimist. Aastas oleme analüüsinud 200–250 seemnepartiid ning väljastanud metsapuude seemnepartiidele 150 põhitunnistust, taimepartiide kohta aga 400–500 põhitunnistust.
Samuti teeme järelevalvet metsakultiveerimismaterjali sisse- ja väljaveo üle, anname metsakultiveerimismaterjali impordilube.

Ühtlasi annab keskus välja tegevuslube turustuse tarbeks mõeldud metsakultiveerimismaterjali tootmise või pakendamise kohta; seni on antud ligi 200 luba. Tootjate nimekiri, samuti tegelikult metsataimi pakkujate andmed on huvilistele kättesaadavad keskuse kodulehel http://www.metsad. ee/main.html.
Keskus hindab metsapuude seemnekandvust ning plusspuude, valikseemnepuistute, seemlate-klooniarhiivide ja geenireservimetsade seisundit, juhendab nende tegevust ja kontrollib majandamist. Valitakse ka uusi plusspuid. Mullu ja tänavu tehti kogu Eestis metsaselektsiooniobjektide põhjalik ülevaatus ja inventuur.
Koostöös keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateenistustega hindab keskus igal aastal metsauuendustööde mahtu ja kordaminekut Eestis, prognoosib ja kavandab metsauuendustööde mahtu tulevikuks, samuti kultiveerimismaterjali vajadust. Kogutud infot kasutatakse metsanduse õigusaktide loomisel ning toetuste kavandamisel. Lähitulevikus tehakse selle valdkonna töö säästva metsanduse seire infosüsteemi raamistikus.
Keskus korraldab teabepäevi metsakultiveerimismaterjali kohta ja kirjastab infomaterjale. Olulist teavet metsauuenduse kohta nii taimekasvatajale kui ka metsauuendajale pakub infoleht ”Meie metsa heaks”, mis on keskusest saadaval nii paberkandjal kui ka kodulehelt aadressil http://www. metsad.ee/projekt/2007%20mmk_infoleht_ metsauuendajale.pdf

TEEME METSAKAITSEEKSPERTIISE JA DETAILUURINGUID, OSALEME METSASEIRE PROGRAMMIDES
Et tõhustada metsade hoidu, teeb keskus metsakaitseekspertiise ja detailuuringuid. Kuna viimastel aastatel on olnud ulatuslikke tormikahjustusi ja põlendikke, 5000–8000 hektarit aastas, on ka ekspertide töökoormus olnud suur. Eeldatavasti muutub metsapatoloogide tööpinge siiski märksa väiksemaks: uue metsaseaduse rakendumise tõttu ja seepärast, et väikesepindalalistel kahjustusaladel on seda laadi ekspertiisid keskkonnateenistuste kohustus. Nõnda odavneb ekspertiiside üldmaksumus, väheneb klientide ooteaeg ning avaneb võimalus keskenduda ekspertiisi käigus olulisemale, suurematele ja keerukamatele metsakahjustustele. Korraldame ka riikliku keskkonnaseireprogrammi alamprogrammi „Metsaseire“ tööd. Metsaseiret tehakse rahvusvahelise koostööprogrammi “ICP Forest” raames. Euroopa Liidu liikmesriikides on viimastel aastatel lähtutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr. 2152/2003 (“Forest Focus”). Metsaseire haare on viimastel aastatel tunduvalt laienenud: 1) nii 2001. kui ka 2002. aastal rajati kolm uut esimese astme vaatluspunkti, kokku jälgiti metsa seisundit 92 seirealal. Aastail 2002 ja 2005 rajati kummalgi üks uus teise astme metsaseire proovitükk, üksiti asutakse töötlema ilmavaatluste andmeid.
Mullaseire ettevalmistus- ja välitööd esimese astme proovitükkidel algasid aastatel 2006 ja 2007 (määruse “Forest Focus” käivitatud üleeuroopalise projekti “BioSoil” järgi). Töö põhjal kujuneb põhjalik metsamuldade seisundi andmebaas. Metsaseire esimese astme vaatlusalasid on kokku 96, kusjuures mullaseire välitööd olid tänavu augusti alguseks tehtud juba 70 vaatluspunktis.
Heas koostöös RMK puhkemajanduse osakonna ja Eesti maaülikooli spetsialistidega hinnatakse keskkonnamõjusid, mis kaasnevad metsade kasutusega puhkealana. Aina enam inimesi otsib kosutust metsast, seetõttu kahjustub ka mets ühtesoodu. Ilmne on vajadus teha vaatlusi enim kasutatavatele puhkealadele rajatud alalistel seiretransektidel. Töö tulemusena valmivad majandussoovitused: vajalik on teavitada ja suunata loodushuvilisi puhkealadel, piirata teatud puhketegevusi, võtta maastikukaitsemeetmeid ning teha investeeringuid parklate, radade, piirete, vaatlusplatvormide jm. rajamiseks.
Oleme jälginud ka taimlamuldade agrokeemilisi omadusi. Nõnda on kogunenud andmestik taimlamuldade taimetoiteelementide sisalduse ja taimlamuldade väetustarbe kohta. On antud soovitusi, kuidas arendada metsataimekasvatust agrotehnika ja agrokeemia abil.

KOGUME STATISTILIST INFORMATSIOONI
Keskus kogub, analüüsib ja avalikustab metsandusstatistika teavet, korraldab metsandusväljaannete kirjastamist, projektipõhiseid metsanduse rakendusuuringuid ja arendustegevust, kogub teavet rahvusvaheliste lepingute täitmiseks ja raportite jaoks.
Metsandusstatistika osakonna põhisiht on koondada, töödelda ja avalikustada statistilist infot. Selleks kasutatakse ka partnerorganisatsioonide abi, näiteks väliskaubanduse, puidutoodete tootmismahtude ja metsamaakasutuse puhul. Statistilises vaatluses „Metsandus” esitatavaid andmeid kogutakse maakondade keskkonnateenistustelt, RMK-lt ning MMK metsauuenduse osakonnalt metsataimekasvatuse ja -seemnemajanduse kohta ja SMI osakonnalt metsavarude olemi ja kasutuse kohta.
Töö üks põhiväljund on aastaraamat “Mets”, mille trükiarv on olnud 800. See andmekogu on kättesaadav ka MMK kodulehel http://www.metsad. ee/trykised_mets.html. Rahvusvahelised organisatsioonid, kellele esitatakse statistilist teavet, on eeskätt Pan-Euroopa ministrite kogu (nn. metsakaitseprotsess; MCPFE), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Euroopa Majanduskomisjoni puidukomitee (UN-ECE Timber Committee), Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat) ja Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsioon (ITTO).
Oluline töö statistika valdkonnas on projektipõhine arendustegevus. Viimasel ajal on keskendutud säästva metsanduse seire infosüsteemi (SMSIS) väljatöötamisele ja rakendamisele. Neid teemasid on põhjalikult valgustatud ajakirja Eesti Mets tänavuses kevad- ja sügisnumbris. Edaspidi valmib SMSIS rakendustarkvara, mis põhineb metsaregistri tarkvaral ja võimaldab hallata metsateatiste, välihindamiste ja vääriselupaikade andmeid.
Lähitulevikus on tegevuse keskmes süsteemi üldine ja ühetaoline rakendus, muu hulgas on koostöös metsaregistriga plaanis pakkuda kasutajatuge, ka välitööde puhul. Ühtesoodu täiendatakse välitöö metoodikat, hõlmates vajaduse korral uusi komponente, näiteks ulukikahjustuste kahjutasude hindamine. Seda laadi analüüs muutub kindlasti veel tõhusamaks, sest võtame just selle sihiga tööle analüütiku.

KORRALDAME ULUKIASURKONDADE SEIRET
Jahinduse arengukava järgi on selle valdkonna eesmärk hoida elujõulisi ulukipopulatsioone ja liikidevahelist ökoloogilist tasakaalu, et ulukikahjustused jääksid maaomaniku taluvuse piiridesse; looduskaitse arengukava kohustab kaitsma ohustatud liike ja nende elupaiku.
Keskus korraldab ulukiasurkondade seiret, et asurkondade seisundi muutuste ja nende mõju pikaajalise korrapärase jälgimise käigus saada andmeid, hoidmaks asurkondade ja keskkonna soodsat seisundit. Jahinduse või looduskaitse mõttes olulisemate liikide puhul jälgitakse paljusid parameetreid, näiteks levikut, arvukust, soolist, vanuselist ja sotsiaalset struktuuri ning juurdekasvu, vähem oluliste liikide puhul vaid levikut ja arvukust.
Plaanis on võtta seire alla seitse liiki. Omaette teema on ulukikahjustuste leviku, esinemissageduse ja tugevusastmete jälgimine. Hirvlaste tekitatud kahjustusi seiratakse koos RMK-ga enam kui sajal proovitükil nii kuusikutes kui ka männinoorendikes. Tehakse vastavaid ekspertiise.
Vaatluse all on suurkiskjate populatsioonid, samuti hinnatakse nende tekitatud kahjustusi. Ühtlasi teeme ettepanekuid, milliseid meetmeid rakendada, et kaitsta asurkondi, vähendada ulukikahjustusi ja määrata küttimismahte.
Tulevikus on kavas arendada uusi seireprogramme ning koostöös looduskaitse keskuse, teadusasutuste ja RMK-ga ehitada valmis ulukiuuringute keskus Tartus.

TÄHTIS VALDKOND ON METSAKORRALDUS
Selles vallas on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ülesanded oluliselt muutunud. Siiani oli keskus saanud riigilt kohustuse korraldada metsakorraldustöid ning riigihankeid, et hankida erametsade inventeerimisandmeid ja teha metsamajanduskavu. Nüüd hõlmab keskuse tegevus eeskätt metsakorralduse õigus- ja korralduspoolt: õigusbaasi arendus, riigi järelevalvefunktsioon ning metsakorralduse rakendusuuringute tegemine. Riigi tellimusel korraldatavate maaüksuste nimekiri on huvilistele kättesaadav keskuse kodulehel http:// www.metsad.ee/main.html. Viimasel ajal on keskus keskendunud kaitsealadel oleva metsa inventeerimise korraldusele, mida tehakse koostöös riikliku looduskaitsekeskuse ja RMK-ga.
Üldjoontes on meie keskuse hooleks metsakorraldustööde üldine planeerimine ning metsakorralduse tegevuslubade ja metsakorraldaja tunnistuste väljastamine. Alates 2004. aasta maikuust tuleb metsakorraldustööde tegijaid atesteerida ja nad peavad taotlema tegevusluba. Metsakorraldajaid atesteeritakse kahes etapis: teoreetiline eksam ja katsetöö metsas. Edukatele antakse metsakorraldaja tunnistus, mis annab õiguse teha metsakorraldustöid. Praegu on välja antud üle 120 tunnistuse.
Meie ülesanne on teha ettepanekuid, kuidas parandada metsakorralduse ja -majanduse õigusakte. Ühtlasi hindame metsakorraldustööde kvaliteeti ja viime need vastavusse õigusaktidega. Samuti kontrollime esitatud andmete vastavust metsaregistri formaadile. Aastane tegevusmaht on olnud 10 000–140 000 kava (metsa - maa pindala hõlmab 120 000–170 000 hektarit). Plaanis on suurendada välitingimustes kontrollitavate alade osa - tähtsust seniselt 5%-lt 10–15%-ni. Metsakorraldustööde mahtu on raske prognoosida: see oleneb metsaomanike huvist, raie intensiivsusest ja ka sellest, kuidas riik tööd finantseerib.
Keskuse tegevusvälja kuulub ka aeropildistamine metsakorralduse tarbeks. Seda tehakse koostöös RMK-ga; aastas tehakse aerofotosid 600 000 hektari kohta. Korraldame ka metsakorralduse rakendusuuringuid (puistute kasvukäigu, juurdekasvu ja mahufunktsioonide jm. kohta) koostöös Eesti maaülikooliga. Teene metsa inventeerimisega seotud ekspertiise (peamiselt teiste riigiasutuste tellimusel). Hindame erastatavat ja kasutusvaldusesse antavat metsa (aastas keskmiselt 8000–11 000 hektari ulatuses); prognoositav maht lähiaastateks võib jääda kuni 5000 hektari piiridesse.
Lähiajal on plaanis korrastada metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kasutuses olev metsakorralduse katsealade arhiiv, mõõta uuesti proovitükid ja uuendada nende tähistust ning teha andmed kättesaadavaks teistele kasutajatele.
Võrdlemisi uue kohustusena lisandub teabe kogumine metsatulekahjude kohta ja selle analüüs. Endistviisi koostame metsatuleohutuskaarte, mille vastu tunnevad suurt huvi päästeamet ja omavalitsused. Tulevikus on kavas koostada tuleohutuskaardid kõikide keskmisest suurema tuleohtlikkusega maakondade kohta.

KORRALDAME JAHIMAID
Jahiseaduse järgi on jahimaakorralduse perioodiks planeeritud kümme aastat. Selle aja jooksul tuleb koostada kõikide jahipiirkondade jahimaakorralduskavad, kuna need on jahimaade kasutuse alusdokumendid.
Meie keskuse kohustuste hulka kuulub: 1) jahimaade inventeerimine; kavandatud aastane töömaht on 400 000 hektarit; 2) ulukihoolde rajatiste kontroll ja planeerimine, jahiulukite hooldustööde olemuse ja mahu määramine; 3) hinnangu andmine jahiulukikahjustustele jahipiirkondades; 4) jahipiirkondade piiride korrigeerimine ja jahipiirkondade loomine või sulgemine, piirikirjelduste koostamine; 5) jahipiirkondade majanduskavade koostamine (hinnangu andmine ulukite elupaikade kohta, sõraliste ja kobraste minimaalse ja maksimaalse asustustiheduse määramine, kasutusõiguse tasu määramine, hinnangu andmine senisele tegevusele jm.); aastas on kavandatud koostada 35 majanduskava; 6) vastava kaardimaterjali koostamine ja valmistamine; 7) jahimeeste täienduskoolitus ja noorjahimeeste väljaõpe; 8) jahimeeste nõustamine (jahiseaduse, -eeskirjade jms. alal).
Samuti osaletakse rahvusvaheliste ja vabariiklike jahindus- ja jahimaakorralduse töörühmade ning komisjonide töös.

ARENDAME JA HALDAME METSAVARUDE ARVESTUSE REGISTRIT
Metsaregistri vastutav töötleja on keskkonnaministeerium ja volitatud töötleja metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Metsaregistri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste üle.
Keskuse hooleks on töötada välja tarkvara, klassifikaatorid ja dokumendivormid, hallata metsavarude arvestuse registri avalikku kaardirakendust, teha koostööd andmete esitajate ja teiste riigiasutuste andmekogudega ning korraldada registriandmete kaitset, pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle riiklikus registris, väljastada metsaregistri andmeid ning vastata infopäringutele.
Metsaregister hõlmab aktuaalseid andmeid sisaldavat osa ja arhiveeritud andmeid. Registrisse kantakse registriobjektide paiknevust kajastav digitaalne metsakaart ja registriobjektide takseerkirjeldused. Seni kajastuvad registris 1995. aasta ja hilisemad metsakorralduse andmed kokku enam kui 1,83 miljoni hektari metsamaa kohta.
Metsaregistri infotehnoloogiline lahendus on universaalne kaardirakendus, millega on võimalik vaadata ja muuta erisuguseid kaardiandmeid, vajaduse korral luua uusi kihte ja kujundada neid. Kasutajad saavad ise koostada päringuid ja teemakaarte nii andmebaasist kui ka kaardikihtidelt.
Kõik metsaregistri andmed on avalikud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Andmeid väljastatakse metsaregistri volitatud töötlejale esitatud taotluste alusel.
Üldsusele mõeldud metsaregistri leiab aadressilt http://register.metsad. ee/avalik/ Lähiajal on kavas metsaregistri kasutajate arvu ja kasutegurit oluliselt suurendada.

TEEME STATISTILIST METSADE INVENTEERIMIST
Metsade inventeerimine statistilisel valikmeetodil (SMI) on metsanduse andmehõive ülioluline osa, sest selle alusel valmistatakse sageli ette üldriiklikke metsandusotsuseid ning koostatakse metsavarusid käsitlevaid riiklikke ja rahvusvahelisi ülevaateid.
SMI on iga-aastane kogu riiki hõlmav inventuur, mis käivitus 1999. aastal metsakorralduskeskuses. Eesti territooriumi kattev SMI proovitükkide võrgustik on projekteeritud aastateks 1999–2008. Sel perioodil traktivõrgu kujunduses muudatusi kavandatud ei ole. Igal aastal on kavas mõõdistada ligikaudu 300 trakti ehk üle 4000 proovitüki.
Välivaatlustel kasutatakse kolme tüüpi kindla raadiusega proovitükke: 1) mahuproovitükid (alalised ja ajutised), 2) kasvukoha proovitükid, 3) raie- ja uuenemise proovitükid.
Statistilised hinnangud metsaressursi olemi, seisundi ja muutuste kohta arvutatakse nimetatud proovitükkide mõõtmisandmete üldistuse alusel. Meetod annab minimaalsete vahenditega olulist ja vajalikku teavet metsade ja teiste puudega kaetud alade kohta riigis tervikuna.
SMI käigus hinnatavate tunnuste hulk on pidevalt suurenenud ning ületab praegu 80 piiri. Senise teabe kõrval on viimasel aastal metoodikasse lisandunud elupaikade ja koosluste bioloogilist mitmekesisust, metsade looduslikkust ning Natura 2000 metsaelupaigatüüpide levikut ja seisundit käsitlevad tunnused.
Rahvusvahelist koostööd SMI vallas on tehtud European National Forest Inventory Network’i (ENFIN) raames, tulevikus arendatakse seda arvatavasti ka LIFE+ raames taotletava FutMon’i projekti raames. Töö väljund on iga-aastane trükis „Eesti metsad”, mis on huvilistele kättesaadav ka Internetis aadressil http:// www.metsad.ee/main.html, samuti vastused infopäringutele ning rahvusvahelistele teabenõuetele. Aastail 2008 ja 2010 on kavas SMI materjalide põhjal välja anda ka mahukamaid trükiseid.
Lähitulevikus plaanitakse veelgi arendada SMI metoodikat ning tõhustada välitöid ja andmete töötlust ning analüüsi, et teave jõuaks metsandusadministratsiooni, huvirühmade ja üldsuseni kiiremini ja vahetult.



Kalle Karoles, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet