Eesti Looduse fotovõistlus
4/2007



intervjuu
Villu Piksööt saab erametsaomanikuna hakkama

Tänavusel Eesti erametsaliidu korraldatud talumetsade konkursil tunnistati teise koha vääriliseks Villu Piksööt Põlvamaalt.
Põhjenduseks toodi, et ta majandab oma metsa tegusalt ja mitmekülgselt.

Kuidas teist sai erametsaomanik?

Metsandushariduse sain Kaarepere sovhoostehnikumis. Enne seda, kui erametsandusse läksin, töötasin Põlva KEK-is
keevitajana. Tollel ajal olid palgad etsanduses
väga väikesed ja selle palgaga ei oleks hästi välja tulnud. Metsandusega hakkasin tegelema krooni saabudes. Kinnistute ost algas 1994. aastal ja järkjärgult sai kinnistuid juurde ostetud.

Kuidas iseloomustaksite oma maid?
Elan Põlva linnas omas majas. Maad asuvad lahustükkidena Põlva- ja Võrumaal. Praeguseks on maid ostetud piisavalt palju, et seal tegutsedes end elatada. Ostetud on ka mõnikümmend hektarit põllumaad, mida olen välja rentinud. Põhitulu tuleb ikkagi metsade majandamisest. Vanuse poolest on nende seas kõige rohkem keskealisi ja valmivaid puistuid. Loomulikult leidub ka noorendikuealisi ja küpseid metsi. Liigiliselt koosseisult on kõige rohkem männikuid, järgnevad kuusikud, siis kaasikud. Boniteediklasse on parimatest ehk 1 A-st kuni kõige kehvemateni ehk 5 A-ni välja. Päris palju on siiski viljakatel kasvukohtadel asuvaid, esimese ja teise boniteedi puistuid. Sellised on näiteks Sadrametsa kuusikud Võrumaal.

Milline on olnud metsamajandustegevus?
Olen kümne aasta jooksul teinud 50 hektarit metsakülvi ja istutust. Eelmisel aastal tegin noorendikke hooldades 35 hektaril valgustusraieid. Olen seda plaaninud veel teha 40 hektaril. Olen rajanud ka kuus kilomeetrit kraave, ehitanud metsadesse kaks veevõtukohta, rajanud 800 meetrit uut metsateed. Aastas olen keskmiselt raiunud 2000 tihumeetrit ümarmaterjali. Kuigi tihti kaevatakse, et metsauuendustööde ja valgustusraiete tegemiseks olevat raske tööjõudu leida, pole minul seda probleemi olnud. On kujunenud kindlad inimesed, kes sobiva tasu eest on nõus neid töid tegema. Ka raiebrigaad ja harvesteri firma on olnud ikka samad.
Kõige rohkem sai raiutud umbes viis aastat tagasi. Tollal oli aastane maht isegi 5000 hektarit. Üks põhjusi oli siis see, et olin ostnud juurde uusi kinnistuid ja seal oli suhteliselt rohkesti raieküpseid metsi. Neid ei võinud lasta raisku minna. Viimastel aastatel on raiemahud vähenenud. Põhiline materjal on ikka olnud palk ja paberipuu. Kui metsad on korras, siis küttepuud sealt eriti ei saa. Olen kasutanud ära kõik metsamaade erastamise võimalused ja majandamisest tekkinud tulu investeerinud kohe uute metsamaade ostmiseks.

Metsade majandamisele on lisandunud puidu töötlemine. Kuidas see on arenenud?
Saematerjaliga hakkasin tegelema juba 1993. aastal. Aastane palgivajadus on umbes 4500 tihumeetrit. Palk tuleb osalt oma metsast, aga päris palju on vaja ka juurde osta. Põhiliselt ostan palki erametsadest. Tänavu sügisel on metsatööstus palju hädaldanud selle üle, et toormaterjali ei jätku ja et selle hind on tõusnud lakke. Mina oma kogemuste järgi nii ei ütleks. Oktoobris olid hinnad tõesti kõrged, aga nüüd on pidevalt langenud. Olen oma silmaga näinud, et meie kandi suuremate saeveskite laoplatsid on palki täis. Novembris polegi nad tahtnud enam palki juurde osta. Vist ootavad, et hinnad veelgi langeksid.

Kust olete oma metsandustegevusele tuge saanud ja kuidas suhtute metsamajanduskavasse?
Olen Põlva metsaomanike seltsi liige, kuid seal aktiivselt ei tegutse. Toetusi olen saanud erametsakeskuselt. Samuti olen saanud tuge PRIA-lt, näiteks noorendike hooldamiseks. Nüüd kavandan oma metsa rajada kahele veevõtukohale lisaks veelgi veevõtutiike. Need aitavad tagada tuleohutust. Nende tegemiseks saab nüüd samuti taotleda tuge eurofondidest.
Metsade korraldamist ja metsamajandamiskava pean vajalikuks asjaks. Kui sul on ikka kümne aasta kava olemas, siis on olemas ka ülevaade oma metsadest. Kavade tellimisel on häirinud see, et seal on liiga pikad järjekorrad.

Kuidas paistab metsaomaniku tulevik Eestis?
Erametsaomaniku suuremateks valupunktideks pean liigset bürokraatiat. PRIA toetusi saada on väga keerukas ja pindalade arvutamisel tuleb olla ülitäpne. Ka erametsaomaniku maksustamispoliitika on ebaõiglane. Näiteks on metsamaa maksumäärad minu arust liiga kõrged. Nad ei ole proportsioonis põllumaa maksustamishindadega.
Laiematest probleemidest pean suurimaks reformimata metsamaa erastamise teemat. Kui see erastamine kord algab, võiks nende metsamaade erastamise eelisõigus olla kohalikel FIE-del ja väikeettevõtjatel, kes on näiteks metsade majandamisega tegelenud vähemalt viimased kolm aastat. Ühele sellisele taotlejale võiks erastada veel kuni 200 hektarit metsamaad. Seejuures tuleks eelistada naaberkinnistu omanikke.
Viimasel ajal on kuulda ideed, et reformimata metsamaa tuleks panna oksjonile. Seda ma õigeks ei pea. Siis satuvad eelisolukorda võimsad firmad, kelle ainus eesmärk on teenida kiiresti rohket tulu. Kohalik maarahvas jääks siis mängust välja.
Reformimata metsamaa erastamisel võiks veel kehtestada maa võõrandamise keelu pikemaks ajaks, näiteks 20 aastaks. Erandina võiks maad võõrandada vaid lähisugulastele. See paneks paljud hõlptulu otsijad mõtlema, kas ta ikka nii väga tahabki uut maad osta.



Villu Piksööti usutlenud Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet