Aastaid tagasi tundsime suurt uhkust, et Eesti metsandus on Balti riikides kõige edukam. Enam see nii ei ole. Läti metsasektori trumbid on valitsuse tugev poliitiline toetus ja terviklik vaade metsandusele, samuti energiline rahvusvaheline koostöö. Läti Investeerimisagentuuri esindaja Andris Ozolsi hinnangul on nende saetööstuse restruktureerimine nüüdseks lõppenud ja eeldatavasti jääb tulevikus tootmismaht 4 miljoni tihumeetri saematerjali piirimaile. Kontsentreerumine on toimunud ja 11 ettevõtet annavad 50% toodangust. Läti võib uhkustada uue investeeringuga OSB-plaatide tehasesse, mille aastatoodang tuleb kuni 500 000 kuupmeetrit. Hiljuti on investeeritud ka kiudplaatide tootmisse ja vineeritööstusesse. Kasvab nii tisleritoodete, puitmajade kui ka täispuitmööbli tootmine. See kõik on suurendanud ettevõtlust, loonud uusi töökohti ja kasvatanud sisemajanduse kogutoodangut.
Läti metsasektoris töötab ligi 54 000 inimest ehk 5% hõivatutest (Skandinaavia– Balti regioonis on vastav näitaja 2%). Tulevikus tahetakse suurendada investeeringuid bioenergeetikasse, et arendada Läti energiasõltumatust ja olla esirinnas säästvate energiaallikate (just uue põlvkonna kütused) tootmisel.
Ka metsadega paistavad lood hästi minevat. Viimaste arvutuste järgi on aastane juurdekasv 27 miljonit tihumeetrit ja metsasuse protsent juba 56. Kui 1991. aastal rakendati ümarpuidule ekspordipiiranguid, vähenes raiemaht seitsmelt miljonilt tihumeetrilt kahe aastaga nelja miljoni tihumeetrini. 1998. aastal piirangud kaotati ja sellest ajast on raiemaht kasvanud stabiilselt, olles 2006. aastal juba 10 miljonit tihumeetrit.
Hariduse ja teaduse arengu nimel on Läti põllumajandusülikool, riigimetsade majandamise AS (LVM) ja metsatööstusliit asutanud tootearenduse instituudi, mille ülesanne on koolitada üliõpilasi ning tegelda tootearenduse ja toodete proovimisega.