Riigimetsa majandamise keskuses on käimas kiired ja ulatuslikud muutused. Eestvedajaks on RMK juht Aigar Kallas, kes töötas
samal ametikohal 2002.–2003. aastal. Usutluses selgitatakse ümberkorralduste põhjusi ja käiku.

Meenutame alustuseks lühidalt, miks RMK on üldse loodud ja mis on tema peamised eesmärgid ja eripära võrreldes näiteks äriühingutega.

Eesti riik on teinud juba taasiseseisvumise algul otsuse, et riigil on riigimets ja nii jääb ka edaspidi. Riigimetsal peab olema majandaja. Riigimetsa rendileandmine eraettevõtetele ega muudele organisatsioonidele ei ole alternatiivne võimalus ega ole ilmselt ka kunagi tulevikus. RMK on riigile kuuluv asutus. Ta on riigitulundusasutus.

Kui võrrelda RMK-d äriühinguga, siis juhtimises ja aruandluses on palju sarnast. Aga ka seaduses sõnastatult on oluline vahe selles, et RMK-le saab anda lisafunktsioone, mida äriühingul ei pruugi olla. Minu meelevaldne arvamus on küll, et ka näiteks AS Tallinna Sadamale või AS Eesti Lotole võiks ju põhimõtteliselt anda mingeid lisafunktsioone, see oleks võimalik. Aga RMK-le on tehtud ülesandeks lisaks majanduslikule tulukusele kanda ka mitmeid avalikke funktsioone. Mina sõnastaks järjestuse isegi vastupidi. Esikohale paneks avalikud funktsioonid ja selle järel majandustegevuse. Ja selleks, et avalikke funktsioone täita, tuleb teenida tulu majandustegevuse kaudu. Tahaks loota, et meie ühiskond on seevõrra arenenud, et esikohal pole enam vaid RMK poolt raha teenimine, vaid RMK ülesanded ühiskonna jaoks.

Meenutaks ka RMK sünnilugu ja suuremaid muutusi praeguseni.
Organisatsioonina loodi RMK ligi kümme aastat tagasi. See ei loodud tühjale kohale. Tänavu tähistame Eesti riigimetsanduse üheksakümnendat aastapäeva. Niisiis on meie riigimetsandusel ligi sajandi pikkune ajalugu ja sellel kokku on kahtlemata suurem kaal kui viimasel kümnel aastal. RMK kui organisatsiooni muutused on toimunud paljus käsikäes Eesti Vabariigi alguskümnendi üleminekuühiskonna muutustega. Idee säärase organisatsiooni loomiseks pandi idanema 1996. aastal. Kui RMK 1998. aastal jõustunud metsaseaduse põhjal 1999. aasta algul ellu kutsuti, siis peamised ülesanded jäid ju võrreldes eelkäija, metsamajanduse ökonoomika- ja infokeskusega, enamvähem samaks. Aga oluline muutus toimus, kui kasutaksin oma sõnastust, töökorralduse ökonomiseerimise mõttes. RMK-st sai ühtne riigimetsa majandaja. Metskondade arv vähenes ligi poole võrra, RMK-sse koondati kogu riiklik jahimajandus, puhkemajandus. Eriti hoogsalt hakkas arenema puhkemajandus. Ehitati palju kilomeetreid õppe- ja matkaradasid, rajati puhkekohti ja looduskeskusi. Just selles osas laienes RMK ühiskondlik funktsioon väga jõuliselt. Puhkemajandust kavatseme hoogsalt arendada ka edaspidi. Kui 2007. aastal finantseerisime puhkemajandusse 29 miljonit krooni, siis 2008. aastal on ette nähtud 42 miljonit krooni.

Kuidas sõnastada praeguste ümberkorralduste tähendust RMK-s?
Väliselt võib paista, et kõige olulisem muutus on struktuuriüksuste ümberkorraldamine. Vähendatakse töötajate arvu, tahetakse muutuda efektiivsemaks, ökonoomsemaks ja nii edasi. Kuid selle taga on ajakohane põhimõtteline eesmärgipüstitus. See on arusaam, et RMK on küll majandusorganisatsioon, aga tema majandamisest saadav tulu ei realiseeru lühiajalises tsüklis, ütleme kuni kümne aasta jooksul, nagu tavaline äriettevõtetele, vaid oluliselt pikema aja jooksul. Tahame kindlustada, et praegune majandushuvi ei pääse maksvusele nende majandus- ja ühiskondlike huvide ees, mis avalduvad, ütleme lähema sajandi jooksul.
Võib väljenduda ka nii, et püüdleme riskide vähendamise poole. Riskid võivad tekkida huvide konflikti tõttu: näiteks konfliktid lühiajaliste ja pikaajaliste huvide vahel, majanduslike ja avalike huvide vahel. Just selleks, et riske minimeerida, lahutame selgelt struktuuri eri lülide funktsioonid. Põhilülid on metsahaldus ja metsamajandus. Metsahalduse eesmärgiks on tagada kõigi metsa kasutamisega seotud huvide arvestamine ning mitmekesiste metsakasutusvõimaluste loomine. Metsamajanduse lüli eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajandustööde korraldaja. Piltlikult öeldes hakkab organisatsioon ühe vaala asemel toetuma kahele vaalale.

Miks muudatused on kavandatud nii lühikese tähtajaga?
Struktuuri uuendused peavad olema lõpetatud 1. juuliks 2008. aastal. See aeg ei olegi nii lühike, kui meenutada, et jätkub 2003. aastal pooleli jäänu. Juba tolleks ajaks oli probleemi olemus selgitatud. Küsimustele, miks on uuendusi vaja, millised ülesanded tuleb selleks täita ja millised on lahendused, olid vastused välja töötatud. Vahepealse viie aasta jooksul on RMK selles suunas ja ühel või teisel viisil ka arenenud. Nüüd on näiliselt kiirel tegutsemisel puhtalt pragmaatiline eesmärk. Ei ole hea hoida inimesi pikka aega teadmatuses. On parem, kui nad saavad end võimalikult ruttu ümber positsioneerida. Nii RMK juhatus kui ka nõukogu leidsid, et uuendused tuleb teha kiiresti. See võib küll olla mõnele valus, aga lõpptulemust silmas pidades on nii parem.
Kui 2003. aastal sai plaane tehtud, siis olid need kavandatud pikemale ajale. 2004.–2005. aastaks olid planeeritud ettevalmistused ja alates 2006. aastast muudatuste algus. Aga nagu öeldud, on RMK vahepealsete aastate jooksul juba ise tublisti arenenud ja seepärast pole nii pikki ettevalmistusi enam vaja.

Mis ajaks loodetakse ümberkorraldustega tulemusi saavutada? Milliseid probleeme võib ilmneda?
Loomulikult ei ole me nii naiivsed, et arvata, et struktuuri ümberkorraldustega 1. juuliks on kõik korras. Sealtpeale on vaid uus struktuur paigas. Arvame,et uuenenud organisatsiooni töötajate töö tulemuslikkus suureneb tõesti edaspidi 12 000 tihumeetrini ehk 4000 hektarini töötaja kohta, nagu oleme pakkunud. Aga kuidas töökorraldus täpselt toimima hakkab, milliseid lisaeeliseid ja -puudusi võib ilmnema hakata, on praegu tõesti vara öelda. Uuendatud organisatsioonil tuleb kindlasti veel kõvasti tööd teha.
Kindlasti tuleb edaspidi arvestada võimalike probleemidega. Näiteks on tõsine ja pidev probleem, millega RMK alati peab arvestama, see, et metsamajandustööde kulud kasvavad kiiresti. Konkreetseks näiteks võin tuua, et RMK 2008. aasta eelarves on 2007. aasta omaga võrreldes selliste kulude kasvuks arvestatud tervelt üks kolmandik. Põhjused? Kütus kallineb, sisseostetud teenuste hind kallineb, inimesed tahavad oma töö eest kõrgemat palka saada… Võib-olla igal aastal kulude kasv nii järsk ei tule. Kuid meie põhimõte peab olema, et kui tahame olla konkurentsivõimelised, peame maksma tööde eest igal juhul õiglast hinda.
Probleeme võivad edaspidistel aastatel põhjustada ka puidu hinna olulised kõikumised. Teatavasti saab RMK valdava enamiku oma tuludest puidu müügist. Kuid puidu hind sõltub olukorrast rahvusvahelisel puiduturul. Mäletame ju hästi, kuidas möödunud aastal maksti puidu eest vahepeal peaaegu absurdselt kõrget hinda. Siis sai RMK muidugi korraliku tulu. Praegu see enam nii ei ole. Mis tulevik toob, seda ette ei tea. Siiski annab Eestis teatud kindlustunde see, et meil on välja arendatud maailmatasemel puidutööstus. Tänu sellele on meie metsatööstus maksnud Eesti metsakasvatajatele puidu eest väärilist hinda. Üldiselt igal aastal järjest kõrgemat. Ilma selleta oleks meie puidutootjad, kaasa arvatud RMK, juba korduvalt tõsiselt hädas olnud.

Praegu on käimas RMK prooviprojekt Kirde-Eestis. Kuidas see on kulgenud?
Pilootprojektiga testitakse uut töökorraldust Kirde-Eesti seitsme metskonna territooriumil. See peab lõppema 15. aprilliks. Lõpliku analüüsi tulemused toome kindlasti pärast projekti lõppemist avalikkuse ette. Projekti käiku, tulemusi ja probleeme oleme arutanud asjaosalistega keskmiselt üks kord kuus.
Mõned esialgsed tulemused on praegu selgunud. Näiteks oleme järele proovinud, kas planeeritud töökoormus inimese kohta on paras. On ilmnenud, et tegelik töökoormus ületas planeeritu keskmiselt 20%. Kuid arvestagem sellega, et tööülesanded, töö piirkond ja palju muud on inimestele uudsed. Seega võib eeldada, et järgmisel kuul, kui töö on selgemaks saanud ja lülide omavaheline koostöö sujuvam, töötundide arv kahaneb. Mõelgem ka sellele, et nii halba talve metsatööde jaoks kui tänavu, keegi ei mäleta. Võib-olla on see isegi hea. Sest kui isegi nii rasketes tingimustes toime tullakse, siis edaspidi tullakse kindlasti.
Oluliseks projekti eesmärgiks oli panna proovile eri struktuuriüksuste koostöö. Kui nüüd mõelda, kas on ilmnenud probleeme metsahalduse ja metsamajanduse üksuste omavahelises koostöös, siis ühe proovikivi tekitas just erakorraline talv. Maa ei külmunud. Tahes-tahtmata tekkis metsatöödel pinnasesse mõnel pool sügavaid rööpaid, osa materjali on praeguseni metsast välja toomata. Halduse lüli tegi selle kohta majandamise lülile etteheiteid. On olnud huvitav jälgida, kuidas konflikti lahendati. Majandamise pool esitas halduspoolele küsimuse: pange end meie olukorda – mida teeksite teie? Vastaja pidi tõdema: teeksime vist samamoodi, sest süüdi pole töökorraldus, vaid erakordsed ilmastikuolud. Nagu näha, on konfliktist ülesaamiseks olnud tähtis see, et tuntakse end tegelikult ühtse organisatsiooni liikmetena. Ei ole nii, et ühe kaotus on teise võit, nagu oleks võib-olla eri organisatsioonide puhul. Üldiselt leian, et senised projekti tulemused on olnud väga julgustavad.

Juba alanud ümberkorralduste raames on koondatud finantstöötajaid. Kui paljud koondatutest on tööd leidnud? Kui paljud on jäänud tööta?
Meie andmetel on 14 inimest veebruariks töökoha leidnud. Teame ka, et osale on tööpakkumisi tehtud, kuid nad pole neid vastu võtnud. Praegu on neil aega mõelda ja paremaid pakkumisi oodata. RMK maksis kollektiivselt koondatud töötajatele poolteist korda suurema koondamistasu, kui seadus ette näeb. Kui nad tahavad näiteks ümber- või täiendusõppes osaleda, mis võimaldab paremat töökohta, siis on neid selleks rahaliste vahenditega toetatud.

Ees on ümberkorraldused muudes RMK struktuuriüksustes. Kui kaugele on nüüdseks jõutud? Kui palju uusi ametikohti on täidetud?
RMK uue struktuuri võtmetöötajad said veebruari esimeseks pooleks paika ja nende nimed ning ametikohad on Internetis RMK koduleheküljel näha. Metskondade arv väheneb kuuekümne kahelt seitsmeteistkümnele. RMK metsamajanduse regioonide arv väheneb viielt kolmele, see on tehtud vastavalt metsade paiknemisele. Metskondade suurus kasvab märgatavalt ja enamikusse maakondadesse jääb vaid üks metskond.
Alumiste tasandite töökohtade täitmine on alles ees. Selleks on kõigepealt vaja selgeks saada täpne vajalike töökohtade arv. Siin annab palju selgust juurde pilootprojekt. Üritame siiski juba märtsi lõpuks esialgse pildi saada. Kindel on, et suureneb metsakorraldusega tegelejate arv, selles valdkonnas praegusest tööjõust ei piisa. Ka puhkemajanduse töötajate arv kasvab. Kuid kui palju täpselt, on vara öelda. Oleneb näiteks ka sellest, kuidas hakkab toimuma koostöö looduskaitsekeskusega.
Taimlamajandus on olnud siiani korraldatud üsna mitmekesiselt, et mitte öelda segaselt. Hulk suuri taimlaid on koondatud ühtse juhtimise alla, osa taimlaid on juhtinud metskonnad ja siis on veel eraldi äriühing AS Eesti Metsataim. Siin on ümberkorralduste sisu selles, et kolme juhtimise all olevad osad viia ühtse juhtimise alla ja seejärel hakkab tegutsema üks omaette üksus.
Ümberkorralduste ajakava järgi lõppeb tööjuhtide värbamine mai lõpus. Nagu öeldud, täielikult on töötajad paigas 1. juuliks.

Milline on uues struktuuris halduspersonali ja tööliste osakaal?
RMK-s ei ole uue tööjõu vajadus kõige suurem mitte valgekraede ehk halduspersonali osas, vaid sinikraede ehk tööliste osas. Esimeste hulk kahaneb ümberkorralduste käigus tugevalt, teiste hulk suureneb. Halduspersonali on praeguses struktuuris 550 inimest, nendest juhid 70, spetsialistid 135 ning tööjuhid 345 inimest. Uuendatud struktuuris peaks halduspersonalis olema 250–260 töötajat, teiste sõnadega peaks halduspersonali arv vähenema kaks korda.
Oskustöölisi on praegu 332. Nende hulk võiks kasvada kuni 600 võrra. Seejuures ei ole meie silmis vahet, kas töötatakse RMK palgalisena või eraettevõtjana. Igaüks peab selle valiku ise tegema. Meie pakume tööd, ja selleks et seda tööd ära teha, on kõik legitiimsed vahendid samaväärselt head. Meie põhimõte on see, et maksame töö eest õiglast hinda. Kui tullakse tööle era ettevõtjana, kasutatakse oma töövahendeid, võetakse suuremad riskid, teenitakse ka rohkem raha. Ettevõtja võib võtta pangast laenu ja liisida näiteks harvesteri. Meie garanteerime talle lepinguga pikaajalise töö näiteks harvendusraietel.
Kindel on, et me pakume igale praegu RMK-s töötavale inimesele läbirääkimisi selle üle, kuidas temale sobival viisil RMK uuenenud struktuuris koostööd jätkata.

Nüüd sai jutu sees nimetatud harvendusraieid. RMK jaoks on tegemata harvendusraied ammune probleem. Neid pole jaksatud teha, sest tööde omahind on suhteliselt kõrge ja paigad tihti raskesti ligipääsetavad. Praegu lubatakse harvendusraiete ja ka teiste hooldusraiete mahtu kiiresti suurendada. Kuidas?
Siin ongi oluline RMK uus töökorraldus. Seda inimest, kes otsustab, et kusagil tuleb teha hooldusraiet, sest see on metsakasvatuslikult vajalik, ei rõhu sund, et peab ise selle töö ära tegema. Järgmisel inimesel, kes konkreetses kohas näiteks harvendusraie peab ära tegema, ei ole aga enam põhjust arutada, et kas võiks raiuda hoopis naabermetsas, sest seal on kergem. Või et lükkaks raie hoopis edasi, sest raie on ebamugav. Kui ta saab töö eest õiglast hinda, asub ta saadud ülesannet täitma.
On küll ennatlik arvata, et harvendusraiete maht suureneb vajaliku määrani lähema aasta jooksul. Iga-aastane vajadus harvendusraiete järele on riigimetsas ligi 15 000 hektarit. Tegelikult on sellest raiutud aastas umbes pool. Tahame harvendusraiete mahtu suurendada aastas 15–20% ja jõuda võibolla kolme kuni viie aastaga normaalsele tasemele.

Kui 2003. aastal küpses mõte reformida RMK, oli arvatavasti mõne konkreetse Euroopa maa eeskuju silme ees?
Nii see oli. Seda võiks nimetada Põhjamaade mudeliks. Muidugi ei kopeeri me midagi otseselt, vaid teeme ikka oma. Aga see, et igal töötajal oleksid selged ülesanded, et ülesanded oleksid selgelt jagatud, et ühele töötajale ei oleks koondunud palju eri ülesandeid jne., see on Soome, Rootsi ja Norra riigimetsanduses tõesti teoks saanud.
Mitte ainult Põhjamaad, vaid ka Läti on meist riigimetsa tööde korraldamise efektiivsuselt selgelt ees ja väärib seepärast kogemuste jagajana täit tähelepanu. Nende tööviljakus on meie omast selgelt üle. Lätis on riigimetsa majandamise organisatsiooni kujunemise lugu olnud üldse erinev meie omast. Kui nad omal ajal riigimetsa majandamise organisatsiooni ümber tegid, siis vastupidi eestlastele alustasid nemad nii-öelda tühjalt lehelt. Loodi täiesti uus organisatsioon, alustati otsast. Ülesanded, mida meil täidavad praegu keskkonnateenistused, keskkonnainspektsioon ja päästeamet, jäid Lätis metsaametile. Selline struktuur on seal püsinud praeguseni. Alles on ka töötajate ametinimetused, isegi näiteks metsavahid. Nii et Eesti ja Läti struktuurid on erinevad ja seepärast tekitab nende metsandusadministratsioonide võrdlemine kergesti segadust.

Lõpetuseks küsimus, kas nüüdsetel ja varasematel suurtel muutustel RMK-s, mõtlen siin ka juhtide vahetumist, on olnud selgeid seoseid Eesti poliitilise situatsiooniga?
Olen ise järginud seda põhimõtet ja soovitanud ka teistele RMK töötajatele, et las poliitikud tegelevad poliitikaga ja RMK töötajad riigimetsaga. Kui vähegi võimalik, hoidkem neid kahte asja lahus, nii on kokkuvõttes kõigile parem. Selge see, et igal erakonnal on selle kohta, mis Eesti metsanduses võiks teha, oma vaated. Aga tunnistan, et selle kohta, mida RMK-ga teha, pole ma ühegi erakonna käest nõu küsimas käinud.

Kuid Aigar Kallase RMK juhi kohalt tagasikutsumine 2003. aastal oli ju seotud reformierakondlase vahetumisega rahvaerakondlasega keskkonnaministri toolil?
Noh, kindlasti oli. Uuel keskkonnaministril olid siis eelmisest erinevad vaated ja soovid. Mis puutub viimase RMK juhi tagasikutsumisse 2007. aastal, siis sellega mina kindlasti seotud ei ole olnud. Kui mind juhi kohale tagasi valiti, siis tahan eeldada, et põhjuseks oli siiski ametisse sobivus. Ei maksa oletada, et see, mille pärast mind valiti, on seotud minu poliitiliste suundumustega. Ma ei kuulu ühessegi parteisse.