Eesti Looduse fotovõistlus
1/2008



Artiklid
Raietest pikas perspektiivis

2002. aastal kiideti riigikogus heaks metsanduse arengukava kuni aastani 2010. Kuid
teooria ja praktika pole käinud käsikäes. Artiklis analüüsitakse Eestis kavandatud ja
tegelikke raiemahte.
NB! Tabelid ja joonised leiate trükiväljaandest!

METSANDUSE ARENGUKAVAS PAKUTI AASTASEKS RAIEMAHUKS ÜLE 12 MILJONI TIHUMEETRI
Metsanduse arengukava aastani 2010 kiideti heaks riigikogu otsusega 13. novembril 2002. aastal. Seal on Eesti metsanduse jaoks oluliste ülesannete ja tegevuste hulgas välja toodud ka optimaalsed aastas raiutavad puidukogused. Uuendus- ja harvendusraietega saadav puit on esitatud puuliikide ja sortimentide viisi, kusjuures optimaalne aastane raiemaht on 12,6 miljonit tihumeetrit, sanitaarraiete hinnanguliseks koguseks on arvestatud 0,5 miljonit tihumeetrit. Ülevaate raiutavatest puuliikidest ja sortimentidest annab tabel 1 ja joonised 1 ning 2.

Raiemahtude leidmiseks tehti ohtralt arvutusi ja arengukava ettevalmistajatele esitati 35 lehekülge tabeleid, jooniseid ja teksti. Kuid kavasse kui strateegilisse dokumenti jõudis sellest vaid üks tabel ning lakooniline selgitav tekst. Arvutustes kasutati statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid 1999.–2001. aasta kohta. Optimaalse raiemahu määramine põhineb metsade puuliigilisel ja vanuselisel struktuuril ning raiekriteeriumidel, uuendusraiete puhul eelkõige küpsusvanustel.
Tabelis 2 on toodud nii need küpsusvanused, mis on olnud arvutuste tegemise aluseks, kui ka praegu kehtivad küpsusvanused. Et leida uuendusraiete maht, kasutati metsakorralduse juhendis toodud langi arvutamise valemeid. Arvutatud lankide alusel määrati eksperthinnanguna n.-ö. Eesti arvestuslank, mis tagab puiduvarude optimaalse kasutuse ka pikemas perspektiivis. Puistute ebaühtlase vanuselise jaotuse korral on arvestuslank kompromiss ühtlase metsakasutuse ja optimaalses eas puistute raie vahel.
Raiutava tagavara leidmiseks korrutati raiutav pindala vastava puuliigi küpsete puistute hektaritagavaraga. Arvutamaks harvendusraiete võimalikku pindala ja mahtu, analüüsiti lati- ja keskealisi Ia–III boniteediklassi (männikutes ka IV boniteediklassi) keskmisest suurema täiusega puistuid (okaspuupuistutes täius vähemalt 0,75, lehtpuupuistutes 0,80). Sanitaarraiete maht määrati eksperthinnanguna, valgustusraie pindala leidmisel tugineti optimaalsele uuendusraiete pindalale ja selle puuliigilisele jagunemisele. Arvutused tehti kogu Eesti metsa kohta, olenemata omandivormist, arvestusest jäid välja hoiumetsad (6,4%), kaitsemetsade (16,3%) raiemahuks võeti 50% võimalikust.
Leiti, et optimaalne on aastas teha 32 900 hektarit ja 10,6 miljonit tihumeetrit uuendusraieid ning 25 100 hektarit ja 2 miljonit tihumeetrit harvendusraieid. Sanitaarraiete maht on otseses sõltuvuses looduse kapriisidest, kuid keskmisena ei tohiks see olla üle 0,5 miljoni tihumeetri aastas. Tagamaks uue väärtusliku metsapõlvkonna teket, leiti, et valgustusraieid tuleb teha vähemalt 30 000 hektarit aastas.
Kuigi raiemaht võib tunduda suur, hõlmavad väärtuslikud okaspuud sellest ainult 42% ning üle kolmandiku (36%) raiutavast puidust on küttepuit.

OPTIMAALNE RAIEMAHT EI TARVITSE OLLA MAKSIMAALNE
Tabelis 3 on toodud uuendusraiete optimaalne ja maksimaalne pindala ja tagavara ning võrreldud neid ühtlase kasutusega.
Maksimaalsete raienumbrite leidmise aluseks oli vanuse ja rinnasdiameetri järgi lageraiekõlblike puistute pindala, mis jagati kümnega eeldusel, et kõiki neid metsi saab raiuda arengukavaga määratud perioodi (2001–2010) kestel. Ühtlane kasutus näitab, kui palju saab uuendusraiet teha aastas keskmisena kogu raieringi jooksul. Olenevalt puuliigi puistute vanuselisest jaotusest on optimaalne raie ühtlasest kasutusest suurem või väiksem. Arvutuste tegemise aegsetel andmetel (SMI 2001) oli lageraie lubatud 30%-l kaitse- ja tulundusmetsade pindalast ning lähima kümnendi jooksul sai raiekõlblikuks veel 12% metsadest. Miks ei saanud võtta optimaalseks raiemahuks ühtlast kasutust kui teoreetilist ideaali, aitab seletada tabel 4.
Eesti metsad on suhteliselt vanad ja seda kõigi olulisemate puuliikide poolest, kuid eriti on paigast ära haavikute ja hall-lepikute vanuseline jaotus. Nende puuliikide puistute keskmine vanus ületab keskmist küpsusvanust.

KUUSKE ON RAIUTUD OPTIMAALSEST NATUKE ROHKEM, LEHTPUID OPTIMAALSEST PALJU VÄHEM
Prognoositi ka võimalikku uuendusraiete mahtu aastateks 2011–2040. Iga järgneva aastakümne prognoos põhineb eeldusel, et igal eelneval kümnendil tehakse raieid kavandatud mahus. Majanduslikult olulisemate puuliikide puhul on suundumus männikute ja kaasikute raie suurenemisele ja kuusikute raie vähenemisele. Üldine arvestuslank peaks vähenema eelkõige haavikute ja hall-lepikute raie olulise vähenemise tõttu, kuid arvestades nende puuliikide senist raiet, ei ole see tõenäoline. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 5 ja joonisel 3.
Teooria ja praktika ei tarvitse käia käsikäes, mistõttu tegelikud raiemahud erinevad märgatavalt optimaalsest. Metsanduse arengukavas peeti optimaalseks raiuda aastas 5,3 miljonit tihumeetrit (42%) okaspuid ja 7,3 miljonit tihumeetrit (58%) lehtpuid. 2001–2005 raiuti SMI andmetel aastas keskmisena 5,37 miljonit tihumeetrit (61%) okaspuid ja 3,39 miljonit tihumeetrit (39%) lehtpuid. Kuuske raiuti aastas 3,55 miljonit tihumeetrit ehk 111% optimaalsest. Halli leppa raiuti aga aastas 0,43 miljonit tihumeetrit ehk 18,5% optimaalsest. Kokkuvõttes raiuti okaspuid ligikaudu optimaalses mahus, kuid lehtpuid üle kahe korra vähem (joonis 4). Raiemahud on aastast aastasse vähenenud ja 2005. aastal langesid need 1995.–1996. aasta tasemele (joonis 5).
Kui aastatel 2001–2003 raiuti kuuske ülemäära ja mändi raiuti optimaalses mahus, siis 2004–2005 on ka okaspuude raie jäänud normaalsest väiksemaks. Lehtpuid on vähem raiutud kõigil vaatlusalustel aastatel, kuid viimasel paaril aastal on ka kaske kui kõige väärtuslikumat lehtpuud raiutud ainult kolmandik optimaalsest (joonis 6).

METSAOMANIKE RÜHMADE RAIEAKTIIVSUS POLNUD ÜHESUGUNE
Mitmesugused metsaomanike rühmad pole olnud ühtviisi tegusad raiet tegema. Riigimetsas ja füüsilistele isikutele kuuluvas metsas on raiemaht ja osakaal metsamaa pindalast olnud enam-vähem tasakaalus. Ent juriidilistest isikutest metsaomanikud on kasutanud oma metsi üliaktiivselt: neile kuulub 8% metsamaast, kuid nende raiutav puit hõlmas 2001.–2005. aasta raiemahust 23%. Siinjuures tuleb tõdeda, et pikemas perspektiivis ei ole nii suur raieintensiivsus jätkusuutlik. Viimaste aastate raiemahu kõikumised on tulnud eelkõige erametsa arvelt, kuna riigimetsa on raiutud stabiilselt, kuigi kergelt vähenevas mahus. Näiteks aastal 1988 raiuti 74% puidust riigimetsast, 25% põllumajandusmajandite metsadest ja 1% mujalt, kuid 2002. aastal 30% riigimetsast ja 70% erametsast.
Lehtpuu alaraie on põhjustanud raieküpse lehtpuuvaru kuhjumise. Eriti halb on hall-lepikute seisund, millest arvestatav osa (SMI 2006 andmetel on 41 aasta vanuseid ja vanemaid puistuid 38 000 hektarit) on ületanud kriitilise vanuse ning alanud on puistute lagunemine. Tabelist 6 näeme, et soovides järgida metsanduse arengukavas toodud raiemahtu, peaks aastatel 2006–2010 tunduvalt suurendama lehtpuu raiet. Aastail 2006–2007 ei toimunud raiemahtudes hüpet, kuigi 2007. aastal ilmnes mõningane raieaktiivsuse kasv. Seega saame suure tõenäosusega väita, et lehtpuu puhul jääb kogu perioodil valitsevaks alaraie, okaspuu raiemaht aga jääb ligikaudu optimaalsele tasemele.
Varsti hakatakse ette valmistama metsanduse arengukava aastateks 2011–2020. Eeldatavasti tuleb ka seal anda ülevaade võimalikest raiemahtudest. Kas nende aluseks on kehtivad küpsusvanused, Eesti maaülikooli metsateadlaste ettepanekud raiuda männikuid keskmiselt 70, kuusikuid 60 ja kaasikuid 50 aasta vanuselt või hoopis midagi muud, näitab aeg.



Enn Pärt, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse dir. asetäitja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet