Eesti Looduse fotovõistlus
2/2008



artiklid
RMK juhtprojekt lisas selgust

Tänavu jaanuarist märtsini kestis RMK Kirde regiooni seitsmes metskonnas juhtprojekt. Katsetati uut töökorraldust ja täpsustati
vastuseid paljudele küsimustele, mida RMK reform kaasa toob.

TÄPSUSTUS TÖÖJUHI JA LOGISTIKU TÖÖJAOTUS
Selle aasta esimese kolme kuu vältel, jaanuarist märtsini osalesid juhtprojektis RMK Kirde regiooni seitse metskonda: Kohtla, Avinurme, Oandu, Sonda, Triigi, Paasvere ja Tudu metskond. Nende metskondade 2008. aasta planeeritav raiemaht on 321 000 tihumeetrit, sellest esimesel poolaastal 150 000 tihumeetrit. Seitsme metskonna aladel loodi kuus tootmispiirkonda ja kolm logistikapiirkonda. Kui seni tegeles kõnealuses piirkonnas metsamajandustöödega 37 metsnikku, siis nüüd sai sellega hakkama 9 inimest. Need olid kuus tööjuhti (korraldab poolaastas 25 000 tihumeetri raiumise) ja kolm logistikut (korraldab poolaastas 50 000 tihumeetri veo). Arvestuse aluseks oli ühe langetustraktori (metsameeste kõnepruugis harvesteri) arvestuslik töömaht aastas: lageraie puhul 40 000 tihumeetrit ja harvendusraie puhul 10 000 tihumeetrit.

Kuidas tööülesanded jaotusid? Tööjuht
pidi tegema järgmist. Ta võttis objekti
metskonnalt vastu, püstitas tööülesande ja
andis selle teostajale üle. Samuti jälgis ta
raielangil tehtavat tööd, korraldas puidu
veo vahelattu ning võttis tehtud töö vastu.
Ühtlasi oli tema ülesanne kõrvaldada puudused
ning anda objekt metskonnale üle.
Selgus, et lõviosa tööjuhi ajakulust hõlmab
töö raielangil (42%), arvutitööks kulub 23% ja sõitudeks 22% tööajast. Arvestus
tehti kaheksatunnise tööpäeva põhjal.
Logistik organiseeris puidu veo vahelaost
kliendile, pidas vaheladude seisu
üle arvestust ja jälgis puidu mõõtmist
koormate laadimisel. Enim aega kulus
arvutitööle (41%), 30% ajast kulus objektil
tehtavatele tegevustele, 25% tuli
arvestada sõitudeks. Arvestus oli tehtud
9,5-tunnise tööpäeva põhjal.
Uue töökorra katsetamine näitas selgelt,
et riigimetsa saab varasemast tunduvalt
tõhusamalt majandada. Selleks
võib rakendada ligi poole vähem inimesi,
kuid tuleb kasutada uusi infotehnoloogilisi
lahendusi, pidamaks arvestust lõigatava,
metsast välja veetava ja varujatele
müüdava puidu koguse üle.
TULI SELGITADA, KUI PALJU VAJAVAD METSKONNAD
TÖÖJUHTE
Paljuski katse-eksitusemeetodil põhinev
projekt pidi muu hulgas kindlaks tegema,
kui palju on metskondadesse tarvis
tööjuhte, et optimaalselt korraldada
raieid ning puidu transporti. Ilmnes,
et kõige olulisem kokkuhoiuvõimalus
peitub metsamajandustöödes: raiete korralduses,
logistikas ja metsakasvatuses.
Kui siiani oli RMKs nendel aladel ametis
281 töötajat, siis pärast reformimist peab
hakkama saama 115 inimesega. Säärane
samm peaks arvestuste kohaselt suurendama
ühe otseselt metsade majandamisega
tegeleva RMK töötaja tööviljakust
2,44 korda. Kokku saab hoida ka metsa
haldamise ehk siis kogu RMK haldusjuhtimise
arvel, ent selles valdkonnas on
võit pigem kosmeetilist laadi: tööviljakus
peaks RMK haldustöötajate seas suurenema
1,23 korda.
Samamoodi nagu Kirde regiooni juhtprojekti
vältel peab pärast 1. juulit hakkama
metsatöö käima seitsmeteistkümnes
RMKsse alles jäävas metskonnas.
Metsade majandamise planeerimise eest
hakkab vastutama metsaülem, kellel
lasub ka vastutus tehtud tööde kvaliteedi
eest. Senistest abimetsaülematest saavad
metsaspetsialistid, metsnike hulk oleneb
metskonnas loodavate metsandike
arvust. Otseselt metsas tehtavate tööde
korraldamisega on tulevikus seotud
kokku 48 tööjuhti, kelle hoole alla jäävad
kõik tööd kuni raiutud puidu koondamiseni
vahelattu. Metsavedude eest hakkab
vastutama 37 logistikut. Nende ülesanne
on koostada veoste logistiline skeem, pidada
arvet teele lähetatud puidukoguste
üle ning jälgida puidu mõõtmist. Üks logistikute
rakendamise olulisi eeliseid on
võimalus müüa puitu lõppkliendile otse
vahelaost: raielangi vahetust lähedusest
metsatee veerelt.
KUIDAS JAGUNEVAD TÖÖKOHAD UUTES STRUKTUURIÜKSUSTES?
Edaspidi on RMK-s kolm metsa majandamise
regiooni. Kõigi kolme regiooni peale kokku hakkavad tööle 1 peaspetsialist,
5 turundustöötajat, 5 puidu kontrollmõõtjat,
3 harvesteride kalibreerijat
ja 11 metsaparandustööde korraldajat.
Kirde regioonis hakkavad tööle 15 tootmistöötajat,
8 logistikut ja 12 töötajat
metsakasvatuse alal. Kagu regioonis asuvad
ametipostile 15 tootmistöötajat, 8
logistikut ning 11 metsakasvatajat. Edela
regioonis on ametikohad 18 tootmistöötajale,
8 logistikule ja 14 metsakasvatajale.
Lisaks on igas regioonis ametis ka
kaks analüütikut-assistenti.
Metsa haldamine on jagatud 17
metskonna vahel. Metsatööde planeerimise
ja metsakasvatuse kavandamisega
hakkavad seal tegelema 17 metsaülemat,
19 metsaspetsialisti ja 78 metsnikku.
Kõigi metskondade peale kokku on veel
2 metsakasvatuse spetsialisti, 3 keskkonnakorralduse
spetsialisti ja 3 metsaparanduse
planeerijat. Metsaressursi
arvestamise üksusesse kuuluvad 1 juht,
2 piirkonnajuhti ja 35 taksaatorit. Peale
eelnimetatute jääb RMKsse ametisse
kolm infotehnoloogia tööshoidmise ja
arendamise eest hoolitsevat spetsialisti.
KAVAS JUURUTADA UUED IT-LAHENDUSED
Töötajate arvu vähendamine ja ametisse
jäävate inimeste senisest tõhusam
töölerakendamine on aga vaid üks osa
RMK reformist. Teine osa puudutab n.-ö.
riistvara ja uute IT-lahenduste kasutuselevõttu,
et arvestus metsast välja viidava
puidu üle oleks varasemast täpsem ning
numbrid jõuaksid operatiivselt raamatupidajate
arvutitesse. Sest masin loendab,
mõõdab ja arvutab teatavasti kiretult,
emotsioonideta, inimene on oma tegemistes
aga sageli tendentslik ja ebaobjektiivne.
Uuendus nõuab, et igas harvesteris,
mis RMK raielangil tööd teeb, peavad
olema nn. harvestermõõtmist võimaldavad
seadmed, mis on ühendatud pardaarvutiga.
Pardaarvuti omakorda peab
olema võrguühenduses. Ajakohastel langetustraktoritel
on lõigatava ja järgatava
puidu ning sortimendi kohta arvestuse
pidamise seadmed niikuinii olemas,
nende vastavust peab ainult taatlemisega
kinnitama. Harvesteri mõõteseadmed
tuleb lihtsalt arvutiga integreerida
ja teha vajalikud programmeerimised.
Nõnda saab harvester vastu võtta järkamisfaili
ning välja saata kalibreerimisfaili.
Kalibreerimiseks on olemas spetsiaalne
kalibreerimisklupe, mis tuleb ühendada
harvesteri pardaarvutiga. Esimese
mõõtmise teeb inimene ja sisestab õige
kõrguse ja õige pikkuse harvesteri arvutisse,
seejärel talitab masin juba etteantud
juhiste järgi. Sellise inventariga
ja selliselt seadistatud metsatöömasina
juhil on vahetuse lõppedes lapsemäng
kokku panna fail päevase töö kohta ning
saata see piirkonna tööjuhi arvutisse.
Analoogne süsteem rakendatakse metsaveoautodes:
autojuhil on Internetiühendusega
arvuti, kuhu ta sisestab peale
võetud koorma parameetrid, sihtkoha,
kliendi andmed jmt. Tegemist on nn. eveoselehega,
millega ühel ajal nõuab praegune
seadus küll ka paberkandjal veosedokumenti,
ent infovahetust liinil müüja
(RMK) – vedaja – ostja peaks säärane
e-asjaajamine tunduvalt hõlbustama.LANGETUSTRAKTOREID TULEB HAKATA KALIBREERIMA
IGAL NÄDALAL
Kõik see tähendab muu hulgas, et edaspidi
ei ole RMK korraldatavatele metsa
ülestöötamise ja puiduveo vähempakkumistele
asja ettevõtetel, kelle masinatel
säärased seadmed puuduvad. Ent RMK
juhatuse esimehe Aigar Kallase kinnitusel
pole see töövõtjatele probleem, paljudel
on arvutid, GPSid jm. vajalik juba
olemas ja töötab, kel veel pole, on need
kohe valmis paigaldama.
„See kulu on 10 000 – 15 000 krooni
masina kohta ega tohiks ühelegi firmale
üle jõu käia,“ ütleb Kallas.
RMK Kirde regiooni juhtprojekti juht
Avo Siilak on seda meelt, et kuigi alguses
tuleb veel ette infosüsteemide tõrkeid ja
ka ühtsete arusaamade ja reeglite juurdumine
võtab aega, tekitab uus metsatööde
süsteem tulevikus selge ja lühikese
käsuliini, kus võtmeroll on täita tootmise
tööjuhil ja logistikul.
„Tööde planeerimine muutub tõhusamaks.
Samuti ülevaade tehtud töödest.
Harvestereid kalibreeritakse igal nädalal,
autodele laaditavaid palgikoguseid
kontrollitakse. Võimalus midagi kusagilt
kõrvale toimetada muutub sisuliselt
olematuks,“ kirjeldab Siilak proovitööde
käigus saadud kogemusi.
Siilak lisab, et uuendustel on üks ja
ainus põhieesmärk – saada eelkõige lageraietest
maksimaalset kasu.
Ühe RMK juhtprojekti raames raiet
ja puidu vedu vahelattu teostanud ettevõtte,
OÜ Raviltos juhatuse liige Urmas
Valter märgib, et harvesteritöö on kogu
aeg täpne tegevus olnud, ent nüüd avaneb
võimalus see täpsus must valgel
kättesaadavaks teha.
„Harvester registreerib iga lõigatud
puu tüvemahu ja sortimendi, andmed on
täpsed ja vaidlemine nende üle mõttetu,“
iseloomustab ta. „Harvesterijuht saadab
oma andmed vahetuse lõpus objekti
töödejuhile. Langilt puitu välja vedava
traktori juht saadab oma andmed esialgu
veel SMS-i teel.“
Urmas Valter peab oluliseks, et edaspidi
suudetaks kõigi firmade eri laadi
harvesteridel rakendada sarnaseid programme,
mis oleksid üheselt käsitsetavad
ja kõigile operaatoritele ühtemoodi mõistetavad.
Samuti võiks Valteri hinnangul
harvesterides olla GPS-seade raielankide
kaardiga.
LOGISTIKA MUUTUB SUJUVAMAKS
Hanke korras RMK-le puidu transporditeenust
osutava OÜ Iriscorp omanik Kaido
Sikk tõdeb, et esialgu on neil üks veok
saanud IT-seadmed, mis võimaldavad
koostada e-veoselehti ja edastada teavet
andmeside teel, kuid katsetuseperioodi
jooksul tuli ilmsiks, et logistika planeerimine
muutub tunduvalt tõhusamaks,
kui asju tuleb ajada 37 metsniku asemel
kolme logistikuga. Töö põhimõte on säärane,
et autojuht täidab nagu ikka veoselehe,
lisaks aga sisestab koorma kohta
käivad andmed ka arvutisse ja saadab faili
koorma parameetritega logistikule.
„Vanasti oli asi koordineerimata, keegi
ei teadnud täpselt, kuhu auto läheb,
mille peale võtab ja kuhu viib,“ kirjeldab
ta. „Koorma andis välja metsnik. Sageli
juhtus, et pärast kella viit helistanud autojuht
sai kuulda pika loengu metsniku
tööaja pikkusest ja kui vähe selle töö eest
makstakse. Logistika planeerimine ei saa
aga sõltuda metsniku tööajast. Näiteks
sadamatesse saab paberipuud viia ainult
teatud kellaaegadel, saekaatrid aga võtavad
palki ööpäevaringselt vastu jne.
Lihtsam on korraldada ka edasi-tagasikoormaid.“
Siku hinnangul saab kõige tulemuslikum
koostöö välja kasvada tööst professionaalse
ja motiveeritud meeskonnaga.
Kuna teenuse pakkujale on transpordivaldkonna
korraldamine üks kulukamaid
valdkondi, siis on vedaja huvitatud vettpidavate
lepingute olemasolust.
„RMK-ga koostööd tehes on need alati
olemas ja ma leian, et RMK on võtnud
õige suuna metsatööde efektiivsemaks
muutmisel,“ kinnitab Sikk. „Meie seisukohalt
on hea, et tööde korraldamine
muutub sujuvamaks. Nimetame seda eprojektiks
– tänu GPS-seadmetele on
võimalik kõiki autosid igal ajal täpselt
positsioneerida, veokite teekonda saab
n.-ö. online´is vaadelda kolme kuu pikkuse
ajalooga.“



Ain Alvela Alvela, Äripäeva ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet