Eesti Looduse fotovõistlus
2/2008



artiklid
Metsasektori arendusstrateegia valmimas

Umbes aasta tagasi hakati paljude metsandus- ja puiduorganisatsioonide esindajate osavõtul koostama Eesti metsasektori teadus-
ja arendustegevuse strateegiat. Peagi on see küps avalikkuse ette toomiseks.

MEIE STRATEEGIA TOETUB EUROOPA METSASEKTORI TEHNOLOOGIAPLATVORMILE
Umbes aasta tagasi kogunesid metsa ja puiduga seotud organisatsioonide esindajad, et üheskoos arutada tegevussuundi. Sihiks seati koostada valdkonna teadus- ja arendustegevuse strateegia. Tavapärase eestikeelse termini “metsandus” asemel kasutatakse inglise keele eeskujul sõna “metsasektor”, mis kajastab valdkonda veidi täpsemalt. Peale metsa on tähelepanu keskmes puidu töötlemine. Töörühmas on osalenud Eesti mööblitootjate liidu, Eesti erametsaliidu, Eesti metsatööstuse liidu, keskkonnaministeeriumi, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli ja riigimetsa majandamise keskuse esindajad. Ühtlasi otsustati moodustada Euroopa metsasektori tehnoloogiaplatvormi Eesti töörühm, kelle esimeseks ülesandeks sai koostada sektori teadus- ja arendustegevuse strateegia. Nüüd on strateegia mustand valmis ning lihvitakse selle sõnastust.

Euroopas võttis tehnoloogiaplatvormi
mõiste kasutusele Euroopa Komisjon
Lissaboni strateegias. Põhirõhk on strateegilistel
küsimustel, et tagada tulevikus
Euroopa konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus.
Tehnoloogiaplatvormidel on oluline
roll Euroopa Liidu teaduseesmärkide
kooskõlastamisel tööstuse vajadustega.
2004. aastal asutasid Euroopa metsatööstuse
konföderatsioon, Euroopa metsaomanike
konföderatsioon ja Euroopa
paberitööstuse konföderatsioon metsasektori
tehnoloogiaplatvormi.
Metsanduse huvirühmi ühendava platvormi
eesmärk oli esmalt välja töötada
metsasektori ühine uurimistöö strateegia
“Visioon 2030”. See valmis 2005. aastal.
Seejärel koostati strateegiline teaduse
tegevuskava, mis avaldati 2006. aastal.
Euroopa metsasektori tehnoloogiaplatvormi
lahutamatu osa on rahvuslikud
töörühmad, mis on loodud 23 riigis.
Nende põhiülesanne on koostada uurimis-
ja arendustegevuse rahvuslik tegevuskava.
ARENDUSTEGEVUS ON VÄLTIMATU
Nii Euroopa kui ka Eesti metsasektori
olulisemaid sihte on jääda konkurentsivõimeliseks,
st. toota kaupu ja pakkuda
teenuseid, mida vajatakse muutuvas
ühiskonnas praegu ja tulevikus. Samal
ajal on ühiskonnale tarvis selgitada ja teaduslikult põhjendada metsasektori
toodete ja teenuste omadusi ning positiivseid
kaasmõjusid, nagu taastuvus,
kliima soojenemise takistamine ning
taastuvenergia potentsiaal.
Kuidas peaks metsasektor uutele oludele
reageerima? Mõistagi tuleks süvendada
teadmiste pagasit ja investeerida
üha rohkem uurimistöödesse. Tootmise
valdkonnas on vaja saavutada läbimurre.
Üks võimalus on arendada paindlikumaid
ja väiksemaid tootmisüksusi ning
toota nišitooteid. Tootmise efektiivsus
on endiselt võtmeküsimus. Vältimatu on
sektori üleminek ressursipõhiselt tootmiselt
turule orienteeritud teadmistepõhisele
tootmisele. Peale tehnoloogiliste
teadmiste tuleb saada paremaid teadmisi
ka inimeste käitumisest ja eelistustest.
Metsasektori seisukohalt on esmatähtis
arendada säästvat metsamajandust,
mis tagaks metsatööstusele tooraine, üha
enam linnastuvale ühiskonnale aga võimaluse
puhata metsas ning aidata hoida
looduse mitmekesisust.
EESTI PRIORITEET ON ARENDADA JÄTKUSUUTLIKKU
METSANDUST, KASUTADES METSADE BIOENERGEETILIST
POTENTSIAALI
Eesti rahvuslik töörühm vahetas kõigepealt
informatsiooni, kirjeldas praegust
olukorda ning tegi kindlaks uurimis- ja
arendustegevuse tugevad ja nõrgad küljed,
võimalused ja ohud. Organisatsioonid
esitasid oma ettepanekud selle kohta,
millised on lähiaastate põhisihid ning
missuguseid uuringuid tuleb nende saavutamiseks
teha. Omavahelistes aruteludes
koorusid esmatähtsad teemad, ning
nende põhjal sõnastati prioriteedid. Abiks
olid Euroopa tegevuskava põhimõtted ja
strateegilised eesmärgid. Millele tuleks
keskenduda Eestis?
Metsapoliitikas on kokku lepitud, et
jätkusuutlikkus peab olema tagatud nii
ökoloogilises, ökonoomilises, sotsiaalses
kui ka kultuurilises mõttes. Eesti
metsanduse jätkusuutlikkus on ühtviisi
oluline nii majandusharu töötajatele ja
ettevõtetele kui ka riigile. Et metsandus
ei jääks üha suurenevate kulude korral
konkurentsis alla, peab suutma suurendada
efektiivsust. Selleks tuleb arendada
infosüsteeme, korraldada paremini logistikat
ja koolitada inimesi, et nad saaksid
muutuvates oludes paremini hakkama.
Teiselt poolt ei tohi efektiivsuse kasvu
nimel halveneda metsade majandamise
kvaliteet. Metsakasvatuses tuleb ennekõike
kasvatada kvaliteetset puitu; oluline
on otstarbekas töökorraldus ja ajakohased
töövõtted.
Milliseid põhimõtteid peaks järgima,
kasutades Eesti metsade bioenergeetilist
potentsiaali? Oluline alusdokument on
kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline
riiklik arengukava aastani 2015. Seal
püstitatud eesmärgi järgi peaks taastuvelektri
osakaal 2010. aastal olema nüüdse
0,1% asemel 5,1% ja 20% elektrist
tulema koostootmisjaamadest. Ühtlasi
tuleks primaarenergias suurendada taastuvate
energiaallikate osatähtsust (praegu
11%). Kahtlemata on üks peamisi
taastuvaid energiaallikaid puit ja raiejäätmed.
Samal ajal tuleb arvestada, et
tööstuslik energiatootmine konkureerib
puidu pärast tselluloosi- ja plaaditööstusega,
kus kasutatakse vähem väärtuslikku
tooret.
ESMATÄHTIS ON SUURENDADA PUIDUTARVITUST,
ANDA PUIDULE LISAVÄÄRTUS JA TÕHUSTADA MITMEKÜLGSET
METSAKASUTUST
Puit on taastuv ja loodussäästlik materjal.
Sellel põhineb kogu töötlev puidutööstus
ja osaliselt mööblitööstus. Puit on paindlik materjal, millest saab teha väga
mitmekesiseid tooteid. Eestis väärindatakse
puitu peamiselt mehaanilise töötlemise
käigus, oluline kogus puitu kulub
energia tootmiseks ja mõnevõrra vähemal
määral kasutatakse puitu tselluloosi,
spooni- ja vineeri- ning plaaditööstuses.
On seatud sihiks laiendada puidutarvitust,
eeskätt pööratakse tähelepanu eri
laadi materjalidele ja toodetele.
Ilmne on vajadus tõhustada mitmekesist
metsakasutust. Eesti metsi majandades
on alati peetud silmas, et metsal on
teisigi väärtusi peale puidu. Paljusid metsast
saadavaid hüvesid, nt. igaüheõigus,
seente ja marjade korjamine, puhas õhk,
süsihappegaasi sidumine jms., peetakse
iseenesestmõistetavaks, kuid aineliselt
on seda rikkust raske hinnata. Et suurendada
linnu ümbritsevate metsade puhkemajandusväärtust,
tuleb rakendada
mõnevõrra teistsuguseid meetmeid kui
tavalises tulundusmetsas. Ka jahindus
on valdkond, mille rekreatiivne väärtus
muutub üha olulisemaks. Jahinduse
arendamisel tuleb arvestada, et kui suurendada
hüvesid ja tulusid jahindusest,
vähenevad metsakasvatuse tulud ja vastupidi.
Siin tuleb osata hoida tasakaalu,
et kummagi hüve kasutajad ei kaotaks.
Ühtaegu ei tohi unustada, et metsad
aitavad tagada elurikkust. Eesti metsades
kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vähemalt
20 000 liiki elusorganisme. Kõik
nad sõltuvad vähemalt mõnes elutegevuse
etapis metsast ja seal elavatest teistest
liikidest. Lähtudes keskkonnakaitse
eesmärkidest, on kogu Eesti metsadest
umbes 30% arvatud kaitse- ja hoiumetsade
hulka.
PRIORITEEDID ON KA METSASEKTORIT ARENDAVATE
MAJANDUSPOLIITILISTE VAHENDITE RAKENDUS JA
PUIDUTEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUSE LOOMINE
Eesti metsanduses tehti möödunud kümnendil
mitu reformi, kus riigi kui metsaomaniku
funktsioonid lahutati normatiivsete
funktsioonide täitmisest. Veel
viis aastat tagasi olid aktuaalsed probleemid
metsavargused ja metsaõigusnormide
rikkumised. Praeguseks on neist
probleemidest üle saadud, seetõttu on
metsaomanike kontrollimise kõrval üha
olulisem suunata metsaomanike käitumist.
Rakendades oskuslikult majanduspoliitilisi
vahendeid, saab aidata kokku
sobitada sektori ja ühiskonna huvisid.
Ühtaegu peetakse silmas vajadust parandada
üldsuse metsandusteadlikkust.
Enne kui asuda rakendama mitmesuguseid
finantsmajanduslikke vahendeid,
nagu maksud ja toetused, tuleks teha
nende mõju uuringud.
Päevselgelt vajab Eesti metsasektor puidutehnoloogia
arenduskeskust. Praegu on
meil Eesti ettevõtjate sõnul tehtud puidutöötlemise
kohta liiga vähe rakendusuuringuid,
mis aitaksid suurendada Eesti
metsandus-, puidutöötlemis- ja mööblitööstusettevõtete
konkurentsivõimet. Eri
toodete turustamiseks on tarvilik neid
tooteid enne uurida ja proovida ning
katsetada, kuid Eestis pole praegu seda
laadi laboreid. Ettevõtluse arendamise
sihtasutuse rahastatav tehnoloogia arenduskeskuste
programm on üks võimalus
luua puiduga tegelev arenduskeskus.
Need on eesmärgid, mille saavutamisele
peaks meie uurimis- ja arendustegevus
töörühma liikmete arvates kaasa aitama.
Eelkirjeldatu võib erialainimesele tunduda
täiesti tavalise ja loomuliku arenguna.
Siiski, kui lugeda kas või Eesti metsanduse
arengukava aastani 2010, ilmneb,
et seal on sektori konkurentsivõimest
ja arendustegevusest väga vähe juttu.
Töörühma liikmed loodavad siiralt, et
aasta jooksul mõttevahetuses selginenud
arusaamad jõuavad järgnevatel aastatel
uude metsanduse arengukavasse ja
mõnda teise riiklikku raamdokumenti.
Ja mis kõige olulisem, ka uuringute ja
arendusteni.



EMÜ metsandus- ja maaehitusinst.direktor Paavo Kaimre, ja spetsialist Tarmo Vahter

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet