2/2008

artiklid
Erametsakeskus pakub toetusi

Sihtasutus Erametsakeskus võttis tänavu mais esimest korda vastu avaldusi, mille põhjal Euroopa Liidu fondidest kompenseeritakse
metsaomanikele Natura 2000 aladelt saamata jäänud tulu. Toetus osutus menukaks: 26. maiks oli seda taotlenud 1700
metsaomanikku.

Eramaal asuv sanglepalodu
Jüri Pere
TOETUS MOTIVEERIB METSAOMANIKKU LOODUSVÄÄRTUSI KAITSMA
Kaitsealade loomine metsaomanike maadel ei ole alati olnud omanikule meelepärane asjade kulg. Piirangute tõttu ei tunta end enam oma valduste peremehena: ei pruugi saada nõusolekut metsa majandada või on omanikul ajuti keelatud isegi metsas viibida. Aastaiks 2008–2013 on maaelu arengukava järgi Natura 2000 metsamaa omanikule iga aasta kohta ette nähtud kompensatsioon piiratud majandustegevuse tõttu saamata jäänud tulu eest, et aidata kaasa Natura 2000 ala erametsamaa säästvale kasutusele.

Erametsakeskuse poole pöördus
taotlemisperioodi jooksul hulgaliselt
inimesi, kelle esmane soov oli saada
infot selle kohta, kas nende maad
asuvad Natura 2000 alal. Uudse võimaluse
tõttu taotleda toetust tunti
tihti esimest korda huvi kaitsealal
kehtivate konkreetsete piirangute ja
ala kaitse-eesmärgi vastu. Kui metsaomanik
on oma Natura 2000 metsaalale
taotlenud toetust, siis pole huvipuudus
enam vabandus: omanikul on
kohustus toetuse saamiseks järgida
kõiki kaitse-eeskirjaga kehtestatud
nõudeid.
MEETME ÕNNESTUMINE ON AMETKONDADE
HEA KOOSTÖÖ TULEMUS
Toetusmeetme ettevalmistusi alustati
juba 2006. aasta sügisel. Nii Eesti looduskaitse
korraldajad kui ka metsasektori
esindajad pidasid toetust väga vajalikuks. Seetõttu sooviti hakata toetust
maksma võimalikult ruttu. Metsane
Eestimaa on aga Lääne-Euroopa hästi
hooldatud kultuurmetsade kõrval hoomamatu
ja piiritlemata ning Euroopa
Liidu punktuaalsete nõuete täitmine ei
osutunud metsas nii lihtsaks, kui oli
eeldatud.
Toetusmeede valmistati ette ja rakendati
ellu põllumajandusministeeriumi,
keskkonnaministeeriumi, põllumajanduse
ja registrite informatsiooni ameti
(PRIA), erametsakeskuse ja mitme teise
asutuse tihedas koostöös.
TAOTLEMISPERIOODIL ILMNES HULK PROBLEEME
Aastateks 2007–2013 koostatud maaelu
arengukava meetme 2.7 järgi võib
erametsaomanik taotleda toetust tema
omandis olevale metsamaale, mis asub
nõukogu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi
kohaselt määratud Natura 2000 alal.
Nendele kriteeriumitele vastab Eestis
hinnanguliselt 77 000 hektarit metsamaad,
seega on potentsiaalne toetuse
taotlejate hulk väga suur. Ulatuslik on ka
probleemide kogum, mis sellise suuremahulise
toetusskeemi puhul võib ette tulla.
Varem on toetatud maaomanike tegevusi
Natura 2000 põllumaadel ja poollooduslike
koosluste aladel. Kuna metsamaale
maksti toetust esimest korda, siis pole
veel kogemusi, millest õppida.
Juba ajal, kui meetme rakendamiseks
astuti esimesi samme, oli selge,
et keeruline on teha kindlaks toetusõiguslike
metsaalade asukoht ja neid
alasid piiristada. Oli alust karta, et
enamasti metsaomanikud ei tea, kui
mitu hektarit tema kinnistust on metsaga
kaetud ja kus see mets täpsemalt
asub. Kuna aga Natura 2000 erametsamaa
toetus on n.-ö. pindalatoetus (s.t.
toetuse summa arvutatakse erametsaomanikule
kuuluvate metsahektarite
arvu järgi), on info metsamaa
suuruse ja asukoha kohta esmatähtis.
Sealjuures ei piisa, kui suurust ja asukohta
teatakse umbkaudu: Euroopa
Komisjoni asjakohaste määruste järgi
on metsa asukohta ja hektarite arvu
vaja teada täpsusega kaks arvkohta
pärast koma.
PIIRID PEAVAD OLEMA MÄRGITUD
Samuti on toetuse taotlejal kohustus
vastutada selle eest, et taotlusele
märgitud metsaalade piirid ja pindalad
vastavad tegelikule olukorrale
looduses; metsaalade piirid peavad
olema looduses tähistatud ja hästi
märgatavad.
Kui probleemid toetuse kaardiga
on taotlejale teada, siis piiride märkimise
nõue võib alles hakata muret
tegema. Juhul kui erametsakeskus
avastab kohapealse kontrolli käigus,
et kindlaks tehtud pindala on väiksem
taotlusele märgitud pindalast,
siis vähendatakse toetuse summat.
Kui metsa ala piirid on sootuks tähistamata,
jäetakse taotlus selle metsaala
puhul rahuldamata.
Tähistada tuleb iga metsaala piir,
millele omanik on toetust taotlenud.
Metsaala võib külgneda katastripiiriga,
põllu või loodusliku rohumaaga,
kaitsevööndi piiriga või Natura 2000
ala piiriga ja neid kõiki peab kontrolliinspektor
olema võimeline silmaga
eristama. Kui metsaala läbib üle nelja
meetri laiune tee, kraav või tuletõkestusvöönd
või üle 0,10 hektari suurune
lagendik, tuleb selle pindala metsaala
pindalast välja arvata. Täpsemaid nõudeid
piiride märgistamise kohta saab
lugeda vihikust „Abiks taotlejale“ või
pöörduda erametsakeskuse poole.
Saamaks abi piiride tähistamisel, on
metsaomanikul õigus pöörduda metsakonsulendi
poole. Kaitseala piiri kohta annab nõu ka keskkonnateenistus või
riiklik looduskaitsekeskus.
TASUB UURIDA ERI LAADI METSANDUSTOETUSTE
SAAMISE VÕIMALUSI
Tänavu sügisel plaanitakse avada toetusmeede,
mille siht on parandada
metsa majanduslikku väärtust ja taastada
kahjustatud metsa ning ennetada
kahjustusi. Abiraha makstakse
maaelu arengukava raames ja toetust
saab näiteks raietehnika soetamiseks,
põlengus hävinud metsaala taasmetsastamiseks
või suitsetamis- ja lõkkekoha
rajamiseks metsaalale. Ühtlasi
on erametsakeskuse kaudu võimalik
saada mitmesuguseid metsandustoetusi,
mida makstakse Eesti eelarvest.
Teavet toetuste tingimuste kohta jagab
erametsanduse portaal www.eramets.
ee, kus saab tutvuda erametsaomaniku
abistamiseks koostatud vihikuga
„Abiks taotlejale“ ja korduma kippuvate
küsimustega.
TOETUSKAARDIL LEITI VIGU
Et teha toetuse taotlemine erametsaomanikele
lihtsamaks ja teavitada
abiraha saamise võimalustest ka neid
metsaomanikke, kes seni pole oma
kaitsemetsa olemuse vastu suuremat
huvi tundnud, otsustati seniste andmete
põhjal koostada kaart, kuhu kanti
kõik potentsiaalsed toetusõiguslikud
alad. Natura 2000 metsakaardi koostamisel
kaaluti pikalt, kuidas koostada
asjakohaste alade kaart nii, et
see oleks võimalikult täpne ja annaks
edasi loodusalade tegelikku olukorda,
mille eest meetme raames soovitakse
toetust maksta.
Paraku selgus, et kuigi Eesti põllumaade
kohta on PRIA koostanud eri
laadi põllumajandustoetuste andmise
käigus küllaltki täpsed kaardid, on
kaardiandmed metsamaa kohta väga
lünklikud, kohati üpris vananenud ja
ebatäpsed. Kõige täpsemad andmed
metsa asukoha kohta saadi Eesti põhikaardilt,
samuti võeti arvesse põllumaade
kaarti ja niitude kaarte; andmed
nende alade kohta arvati Natura
2000 metsakaardilt maha.
Juba kaarti koostades arvati, et ilmneb
vigu, mis tõenäoliselt tuleb parandada
selle kasutamise käigus. Siiski
peeti niisugust kaarti taotleja seisukohast
oluliseks, sest kaardita olnuks
taotlejal ilmselt veel keerulisem toimida.
Nii juhtuski tihti, et maaomanik
ei olnud tema maa kohta joonistatud
kaardipildiga rahul, kuna see näitas
oodatust vähem metsamaad või polnud
tema Natura 2000 metsaala kaardil
üldse kujutatud. Erametsakeskus
võttis kõikidelt soovijatelt, kellel tekkis
koostatud kaardikihiga probleeme,
taotlused vastu, ning selgitab menetluse
käigus probleemide põhjused. Kui
selgub, et taotlejal siiski on õigus alale
toetust saada, siis tehakse kaardile sellekohane
parandus ja taotlejale makstakse
toetus välja.
Maaomanikule ei kaasne toetuse
saamisega palju kohustusi. Toetuse
kohustusperiood on üks aasta alates
taotluste esitamise tähtaja esimesest
päevast. Toetuse taotleja kohustus on
järgida alale kaitse-eeskirjaga kehtestatud
piiranguid ning täita ühe
aasta jooksul looduskaitseseadusest ja
metsaseadusest tulenevaid nõudeid.
Nende nõuete täitmist kontrollib erametsakeskus.



Annika Jordanov, erametsakeskuse EL toetuste üksuse juht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: