Nafta kallinemise tõttu on metsatööstus asunud kiiremini uusi lahendusi otsima. Tulevikus võib nafta koha maailmas võtta puit, kuna sellest võib toota põhimõtteliselt sama, mida naftastki. „Puupõhiste materjalide eelis on see, et neid võib taaskasutada,“ ütles Metsäklusteri Oy tegevjuht Christine Hagström-Näsi Kauppalehtile.
Põnevaid võimalusi pakuvad ka puidust ja kiudainetest valmistatud toodetesse lisatavad intelligentsed lahendused ja bioaktiivsus. Peagi peaks turule tulema näiteks intelligentne ravimipakend, mis annab mobiiltelefoni teel märku, kui ravim on jäänud võtmata. Bioaktiivsed paberid aga võivad toodetes ära tunda haigusi levitavaid mikroobe, näiteks salmonelloosipisikut. Nõnda jääks ajalukku märge „Parim enne“, kuna pakend jälgib ise, kas toode on värske.
Soomes juba otsitakse võimalusi toota hulgi bioaktiivset paberit. Esimesed tulemused võivad turule jõuda vast viie aasta pärast. Christine Hagström-Näsi juhitav firma koordineerib metsatööstuse ja sellega seotud sektorite ühist strateegilist uurimisprogrammi, mille siht on leida tulevikuks olulisi uusi tegevusalasid. Üks peaeesmärk on luua uudne biorafineerimisteras, milles saaks puitu praegusest mitmekülgsemalt ära kasutada. Uute biokütuste ning tänapäevaste puidust ning kiudainetest toodete kõrval toodaks see mitmekülgset toorainet ravimi-, toiduaine- ja keemiatööstusele.
Wallenbergi auhind, metsatööstuse kõrgelt hinnatud tunnustus, anti tänavu Åbo Akademini uurijatele, kelle arendustöö tulemusel saab kuuseokstest ainet, millega on võimalik ravida vähihaigust. Puule on võimalik leida veel väga üllatavaid kasutusalasid. Põhimõtteliselt võib sellest teha kas või sukkpükse. Näiteks viskoosi toodetakse tselluloosist.