Eesti Looduse fotovõistlus
3/2008



artiklid
Luua metsanduskool mitmekesistub

Tänavu 60. aastapäeva pidav kool on olnud asutamisest saadik üks Eesti metsanduskutseõppe peamisi keskusi. Uute, n.-ö. roheliste
erialade lisandumisega on kool muutunud üha mitmepalgelisemaks.

SUURTE MUUTUSTE AEG SAI ALGUSE SAJANDIVAHETUSEL
Kuna 1990. aastatel suurenes puiduvarumine ja -töötlemine, hakkas kool metsatehnikute ettevalmistamise kõrval arendama ka metsatööstuse erialasid. Kogemusi saadi mitme koostööprogrammi kaudu Soome partneritelt. Kui Luua metsanduskool valiti 1995. aastal üheks Eesti kutseharidusreformi programmi juhtkooliks, avatigi 1996. aastal puidukaubanduse eriala. Suuremad muudatused said aga alguse aastatel 1999–2000. Lisandunud ei ole mitte ainult erialasid, vaid ka uusi koolitusvaldkondi ja õppevorme. Nii õpibki nüüd koolis peale metsameeste maastikukujundajaid, haljastajaid ja loodusretkejuhte, ühtlasi õpipoisikoolituse käivitumise tõttu ka arboriste ja saeettevõtte tootmisliini operaatoreid. Uuenenud on metsameeste koolitus: traditsioonilistele metsanduserialadele on lisandunud metsatöömasinaoperaatorite koolitus ning jätkub vahepeal katkenud metsurikoolitus, kuid nüüd juba õpipoisikoolitusena.

Enne sajandivahetust olid põllumajandusharidust
andvad kutsekoolid, kelle
hulka kuulus ka Luua kool, põllumajandusministeeriumi
haldusalas. Nõnda
tundsid koolid end muust haridussüsteemist
eraldatuna. Koolide areng oli ilmselt
mõneti häiritud, sest hariduselu korraldavaid
määrusi andis haridusministeerium,
rahastus tuli aga põllumajandusministeeriumist.
Kutseharidussüsteemi
ühtset arengut silmas pidades algatatigi
üleminek haridusministeeriumi haldusalasse.
Türi tehnika- ja maamajanduskooli,
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli,
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli
ning Luua metsanduskooli
jaoks lõppes see 1999. aastal, ülejäänud
kaheksa põllumajanduskutsekooli viidi
üle 1. septembriks 2000.
Selleks ajaks oli Eestis 81 kutseõppeasutust
(võrdluseks: 1997/98. õppeaastal
oli kutseõppeasutusi 89, aastal 2008
vaid 43). Asutatud oli juba Tallinna
tööstushariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus,
Võrumaa kutsehariduskeskus ja Viljandi ühendatud kutsekeskkool,
käis Narva kutseõppekeskuse loomine.
Koolid said küll ühtse juhtimise alla,
aga see tähendas ka uusi hirme ja pingeid.
Kutsehariduse reformiga kaasnes
ebakindlus tuleviku suhtes. Koolivõrgu
korrastajate seisukoht oli, et alla 500 õpilasega
kutsekoolidel pole tulevikku.
Väikese koolina (2002. aastal oli Luual
koos kaugõppijatega 264 õpilast) tuli
meil pidevalt tõestada oma elujõulisust.
Kool avas uusi erialasid (metsamasinaoperaator
1999, maastikuehitus 2000,
haljastaja 2002), osales kutsestandardite
ja riiklike õppekavade väljatöötamises,
suurendas täiskasvanute täienduskoolituse
mahtu. Õnneks polnud Luua metsanduskool
läinud kaasa populaarsete
erialade (juhtimine, infotehnoloogia jne.)
avamise buumiga, mis sai mõnele koolile
saatuslikuks. Luua kool säilitas oma näo,
lisandunud erialad olid eeskätt seotud
loodusega. Sellest hoolimata tabas kooli
esimene suur ehmatus 2001/2002. õppeaastal,
kui öeldi esimest korda välja,
et tõenäoliselt tuleb Luua metsanduskoolil
liituda. Õnneks sumbus tookordne
liitmistuhin haridusministri vahetumise
tõttu 2002. aastal.
2004. AASTAL LIIDETI LUUA KOOLIGA KUREMAA
PÕLLUMAJANDUSTEHNIKUM
Järgmise löögi maakutsekoolidele andis
uus kutseõppe rahastamise kord, mis
kaotas ära nn. ruutmeetri maksumuse,
millega peeti ülal ühiselamuid. Need
oli Luua metsanduskoolile rasked ajad.
Ka metsamasinaoperaatorite õppe rahastamine
lisas pingeid, pealegi näis
haridusministeeriumis valitsevat seisukoht,
et “teil on ju mets, võtke sealt”.
Eks võetigi.
Eelarve oli pingeline ja mõnel aastal
kippus miinusessegi, nii et isegi õpetajatele
ette nähtud palgatõusu ei suudetud
tagada. Nii pidigi õppebaasiks
olev metskond aastaid enda vajadused
tagaplaanile jätma ja aitama kooli ülal
pidada. Hädavajalikud metsauuendus- ja
-hooldustööd tehti küll ära, aga investeeringuteks
ja teede ning kuivendusvõrkude
hoolduseks raha ei jagunud.
Teine suur päästerõngas oli projektide
raha. Näiteks aastatel 2004–2007 kasutas
Luua metsanduskool eri projektide
ja sihtfinantseeringute raha ligikaudu
7 miljonit krooni, millele lisandus 52,6
miljonit krooni ERDF-i ja 2,6 miljonit
krooni ESF-i finantseeringuraha. Suur oli
ka metsandusvaldkonna tööandjate tugi.
Õpilased võitsid suuri rahvusvahelisi
kutsevõistlusi, kool hakkas kutset omistava
organina andma metsanduslikke
elukutseid, õpilaste arv suurenes aastaaastalt,
ulatudes 2005. aastaks juba üle
400. Seda ootamatum oli 2004. aastal
saabunud teade eesseisva liitumise
kohta.
Peagi selgus, et seekord ei liideta
Luua kooli, vaid liidetakse Luuaga. Kuna
Kuremaa põllumajandustehnikumi õpilaste
arv oli 2003. aastal vähenenud 160-
ni, ei suudetud enam kooli majandada –
võlgnevus oli 1,65 miljonit krooni. Et ka
õpilaste vastuvõtt oli kasin (52 avaldust
90 kohale), otsustati Kuremaa põllumajandustehnikum
liita Luua metsanduskooliga
ja lõpetada Kuremaa põllumajandustehnikumi
tegevus. Luua metsanduskooli
jaoks tähendas see kohustust
tagada Kuremaa õpilastele lõpetamine
õpitaval erialal, uusi vastuvõtte aga selle
arvel ei lisandunud. Nii ongi omamoodi
kurioosumina tööturul kahe lennu jagu
Luua metsanduskooli lõputunnistusega
infotehnolooge ja müüjaid. Koolil oli
korraga kaks mõisa peahoonet ning õppetöö
toimus kahes külas, mille vahet on
tosinkond kilomeetrit.
Ootamatult tuli Luua metsanduskoolil
toimida nagu omaaegne sovhoostehnikum:
tegeldi põldude, väetiste, söötade,
sõnniku ja siloga, ühtlasi korraldati täiesti võõraste erialade õpet. Et varad olid
sügiseks veel üle andmata, oli kooli kui
omaniku esindaja hooleks viljalõikus ja
sügiskünd; PRIA-lt saadi ka teravilja- ja
hektaritoetust.
Põllutöömasinad anti enamjaolt üle
Türi tehnika- ja maamajanduskoolile;
hooned, maad (195 ha, millest 118 ha
läks hiljem Jõgeva sordiaretusinstituudi
kasutusse) ja lüpsikari (99 lehma ja 91
noorlooma) aga Jõgeva vallale, kellega
sõlmiti üheks aastaks hoonete tasuta
kasutusse andmise leping, et kool saaks
mõisas õppetööd teha ja ühiselamus
õpilasi majutada. Teisel aastal koliti kogu
õppetöö ja õpilased juba Luuale. Enamik
Kuremaa 43 töötajast koondati koolide
liitmise tõttu, osalise koormusega jäi
veel kaheks aastaks tööle vaid üheksa
õpetajat, kasvataja, kaks öövalvurit ning
õppeosakonna juhataja ja õppesekretär.
HEITLUSED METSAMASINAOPERAATORITE KOOLITUSE
RAHASTAMISE ÜMBER
Omaette probleemidega on heideldud
metsatöömasinate operaatorite koolituse
alal. Alates 1999. aastast, kui koolitusega
alustati, on ühtelugu muret teinud koolituse hind. Et tõestada seda laadi
koolituse vajadust ja kallist hinda, on
tulnud lausa kivist vett välja pigistada.
Sellest hoolimata on koolitus jätkunud,
kõigi ja kõige kiuste.
Kui koolitus käivitus, olid kuni 2004.
aastani rahastajaks riigimetsa majandamise
keskus (RMK) ja keskkonnainvesteeringute
keskus (KIK), kes maksid
kumbki ligikaudu 3 miljonit krooni.
Haridusministeerium toetas koolitust
vaid 1,2 miljoni krooniga, seega oli õpe
sisuliselt projektipõhine. 2004. aastal
oli ühe metsamasinaoperaatori koolitamise
kulu keskmiselt 200 000 krooni
aastas (võrdluseks: Soomes maksis samasugune
koolitus 270 000 krooni ja
Rootsis 255 000 krooni õppija kohta
aastas, kusjuures masinate remondi- ja
kütusekulud olid samas suurusjärgus).
Riigieelarve rahast kaeti vaid õpetajate
töötasu, masinate hooldus- ja kütusekulud
aga omateenitud raha ning masina
rent projektipõhiste sihtlaekumiste arvelt.
See tõi kaasa vajaduse teha praktikaid
kahes vahetuses, et masin oleks
võimalikult palju töös ja teeniks tulu.
Üksiti pakuti praktikate ajal seda teenust
peale metskonna ka väljapoole.
Haridusministeeriumi esindajad nõustusid
küll eraviisil, et Luua metsanduskool
on pandud teiste koolidega võrreldes
ebasoodsasse olukorda, kuna teiste
koolide õppevahendite soetamise maksab
riik kinni. Tegelikult ei muutunud
siiski midagi: metsatöömasinate rendi
kulusid peeti liiga suureks. Kõlas isegi
seisukoht, et kui metsatööstusele on koolitatud
operaatoreid vaja, las nad siis
muretsevad ka masinad.
Kõige tipuks kaebas Eestimaa looduse
fond KIK-i 2003. aastal kohtusse, väites,
et keskkonnarahade kasutamine metsamasinaoperaatorite
koolituseks ei ole
sihipärane, sest nõnda saavad väljaõpet
metsa “lagastajad”. Kohtuvaidluse lõpuni
peatati koolile eraldatud raha kasutus,
nõnda tekkisid rendivõlad ja lõpuks oldi
sunnitud leping enne tähtaega üles ütlema
– masin tagastati, et vältida võla
kasvamist veelgi suuremaks. ELF küll
kaotas kohtuvaidluse, kuid kooli jaoks
oli see järjekordne tagasilöök koolituse
korralduses.
Igat uut õppeaastat alustati teadmatusega,
mis saab edasi: kas suudetakse
masinat rentida õppeaasta lõpuni ja kust
tuleb raha. Ikka uuesti ja uuesti tuli koolil
koostada kulude analüüse ja põhjendusi,
tõestada koolituse vajalikkust. Alles
siis, kui kutsehariduse finantseerimise
komisjon töötas välja uued erialakalliduse
koefitsiendid, mis kehtestati koos uute
pearahamääradega 2005. aastal, tekkis
lõpuks mingi kindlustunne, sest metsamasinaoperaatori
koolituse koefitsient
oli kutsehariduse suurim (4,0). Tõsi küll,
investeeringuid ei suuda seegi tagada,
kuid ekspluatatsiooni- ja koolituskulud
katab ära.
MULLU RENOVEERITI METSAMASINAOPERAATORITE
ÕPPETÖÖKODA
Kõnealuse koolitusloo olulisimaks sündmuseks
võib pidada renoveeritud õppetöökoja
valmimist 2007. aastal – kogu
metsatöömasinajuhtide õpe koondus
sellesse hoonesse. Ühtaegu on koolil
nüüdisaegse praktikabaasina ka saelabor
ning õppehall maastikuehituse eriala tarbeks.
Kogu renoveerimine läks maksma
29,4 miljonit krooni; sisustusele ja seadmetele
kulus veel 3,7 miljonit. Ligikaudu
75% tuli Euroopa regionaalarengu fondist,
ülejäänud osa Eesti riigieelarvest.
Peale õppetöökoja on renoveeritud ka
teine õpilaskodu, mis avati 9. detsembril
2005. Ka selleks kulunud 17,7 miljonist kroonist 80% tuli Euroopa regionaalarengu
fondist.
Kuid metsanduskooli hoonete uuendustööd
pole kaugeltki lõppenud: oma
järge ootavad võimla, söökla, täiendusõppe
ühiselamu ja õppehoone. Võimalus
kasutada Euroopa regionaalarengu
fondi raha annab kindlustunde ka kooli
edasise arengu seisukohast.
TÄHTSAL KOHAL ON TÄIENDUS- JA ÜMBERÕPE
Kuna Eesti demograafilise arengu tõttu
väheneb õpilaste arv pidevalt, tuleb aina
enam panustada täiskasvanute koolitusse.
Täiendus- ja ümberõpe on ka Luua
metsanduskoolis tähtsal kohal.
1995. aasta 1. aprillil avati koostöös
Soome partneritega Luual täiendusõppeosakond.
Projekti rahastas
Põhjamaade Nõukogu. Alguses pakuti
vaid lihtsamaid, käelisi oskusi arendavaid
kursusi (ketassaagimine, mootorsaetöö,
saematerjali sortimine), hiljem
lisandus ümarpalkehituse kursus. Et
tööturg arenes kiiresti, tekkis aga peagi
vajadus koolitada keskastme juhte.
Aastatel 2007–2008 on täiendusõppeosakond
pakkunud umbes 25 kursust.
Populaarsed on peamiselt aiakujunduse
ning maastikuehituse valdkonna
nn. sarikursused, mida korraldatakse
kahe-kolmepäevaste tsüklitena isegi
kuni kümnel korral aastas.
Kuna kooli õppevaldkond on märkimisväärselt
laienenud (aiandus, loodusturism),
on tulnud arendada õppebaasi.
Lisandunud on uut oskusteavet ja julgust
panna end taas proovile. Nii on
koostöös RMK puhkemajanduse osakonnaga
koolitatud puhkealade töötajaid;
koostöö töötajate ümberõppe vallas jätkub
RMK reformi tõttu. Vastava lepingu
on RMK juhatuse esimees Aigar Kallas
ja Luua metsanduskooli direktor Haana
Zuba kirjutanud alla Luual tänavu 12.
märtsil.
Üha enam on Luua metsanduskool
korraldanud kursusi tellija vajadustest
lähtuva programmi järgi. Nii on tehtud
kursusi maksu- ja tolliametile, taimekaitseinspektsioonile,
puidutöötlemisettevõttele
Tapa Mill, Otepää piirkonna
erametsaomanikele, Eesti erametsakeskusele
jne. Soovi korral tehakse koolitusi
ka kliendi ettevõttes, nagu näiteks
koostöös Stora Enso Timberi saeveskitega.
Luua metsanduskooli täiendusõppe
osakonnas korraldati mullu 72 (tunamullu
79) kursust, milles kokku osales
796 (tunamullu 802) kursuslast.
Täiendusõppe osakonna 2007. aasta
käive oli 878 783 krooni. Sellele lisandus
KIK-i toetus kursuste korraldamiseks
(321 098 krooni) ning haridus- ja
teadusministeeriumi täiskasvanute tööalase
koolituse kursuste riiklik koolitustellimus
(381 040 krooni). Koos sihtlaekumiste
ja koolitustellimusega oli
täiendusõppe osakonna käive 1 580 921
krooni.
TUNAMULLU SAI ALGUSE ÕPIPOISIKOOLITUS
Aastast 2006 toimib Luua metsanduskoolis
ka uus õppevorm – töökohapõhine
õpe ehk õpipoisikoolitus, mis
kestab ühe õppeaasta: 12 nädalat on
teooriaõpe kooli juures, ülejäänud 28
nädalat aga praktiline õpe ettevõttes.
Ühtekokku osales selles õppevormis
mullu 52 õpipoissi.
Nõnda saab õppida saeettevõtte
tootmisliini operaatoriks (seni on selle
eriala lõpetanud sooritanud järgmised
kutseeksamid: ümarmetsamaterjalide
sorteerimisliini operaator, saeliini operaator,
saematerjalide tootmisliini operaator,
saematerjalide järeltöötlemisliini
operaator, kuivatioperaator), arboristiks
(ehk pargipuude ja -põõsaste hooldajaks), metsuriks ja harvesterioperaatoriks.
Üks kooli aktiivsemaid partnereid
õpipoisikoolituses Stora Enso Timber
AS esitas saeliinioperaatorite õpipoisikoolituse
Eesti personalitöö arendamise
ühingu (lühendatult PARE) korraldatud
personaliarendusprojektide konkursile,
kus 2007. aastal jõuti kolme parema
projekti hulka.
UUED SIHID – VENEKEELNE ÕPE
JA JÄÄGRIKOOLITUS
Praegusajal tasub pöörata tähelepanu
venekeelsele õppele. Et püsima jääda
ja õppureid saada, peab iga kool vaeva
nägema. Sestap on ka Luua metsanduskool
hakanud rohkem ringi vaatama
ja uusi võimalusi otsima. Nii
loodi vene keelt kõnelevatele inimestele
metsanduse õppekava, mis hõlmab
lisaintegratsiooniaastat ehk aastat,
mil saab õppida igapäevast ja erialast
eesti keelt, ajalugu ning kultuuri.
Eesmärk on anda Eestis elavatele venelastele
võimalus õppida metsandust
ning ühtlasi lõimida neid ühiskonda.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toel
andis kool välja soodsat vastukaja leidnud
“Metsasõbra teatmiku” venekeelse
versiooni. Kahjuks peab nentima, et
integratsioonikursust pole seni õnnestunud
avada õpilaste vähesuse tõttu,
kuid maastikuehituse erialale on tulnud
õppima kaks vene õpilast Narvast,
kes on väga hästi toime tulnud.
Teine potentsiaalne suund on jäägrikoolitus.
Tänavu aprillis peeti Luua
metsanduskoolis ümarlaud, kus arutleti
jäägrite koolitamise üle. Otsustati käivitada
projektipõhine jäägrite kutseõpe
Luual. Praeguseks on keskkonnainvesteeringute
keskus 167 754 krooniga
rahastanud Luua metsanduskooli jahinduse
õppebaasi rajamist.
Kindlasti pakume edaspidigi mitmesuguseid
kursusi nii metsakasvatajatele
kui ka -tööstusele, unustamata metsaomanikke
ja loodusturismi korraldajaid.
Lõpetuseks lühiandmed Luua metsanduskooli
kohta. Tänavuse aasta
algul oli meil 429 õpilast, kes jagunesid
valdkondade ehk nn. õppekava
rühmade viisi järgmiselt: aiandus
(maastikuehitus ja haljastus) – 158
õppurit, metsandus – 222 õppurit,
reisimine, turism ja vabaajaveetmine
– 49 õppurit.
Eelnimetatud õppekavarühmade vastuvõttu
2007/2008. õppeaastaks oli
140 kohta, avaldusi laekus kokku 219
(konkurss oli niisiis 1,6 õpilast kohale).
Luua metsanduskoolis on praegu 96
töötajat, kes täidavad 91,18 ametikohta.
Õpetajaid on nende seas 39, kasvatajaid
4, peale selle 4 instruktorit-mehaanikut
ja 5 töövõtulepingulist tunniandjat
kutseõppes (täidavad 29,5 ametikohta).
Luua metsanduskool on regiooni suurimaid
tööandjaid.
Kooli 2007. aasta eelarve maht oli
27,6 miljonit krooni, millest omatuluna
teeniti 14,5 miljonit krooni.



Veiko Belials, Luua metsanduskooli õpetaja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet