Eesti Looduse fotovõistlus
1/2009



Loodusrada
Uus loodusrada Tabasalus

Eelmisel aastal sai Tabasalu looduspargis Rannamõisa maastikukaitsealal valmis looduse õpperada, mis kannab nime Aura loodusrada. See on valminud paljude organisatsioonide koostöös.

Asub Tallinna külje all

Tabasalu looduspark paikneb täies ulatuses Rannamõisa maastikukaitsealal. Looduspark on rajatud Eestimaa Looduse Fondi ja Tabasalu aktiivsete loodushoidjate algatusel 1997. aastal. Park asub riigimetsa alal ja tänapäeval haldab seda MTÜ Tabasalu Looduspark. 1959. aastal loodud Rannamõisa maastikukaitseala valitseja on Harjumaa keskkonnateenistus.

Looduspargi piirkond on olnud puhkealana kasutusel ja populaarne juba aastakümneid. Tänu loodushoidjate aktiivsele tegevusele on puhkajate käitumine selles nauditava merevaate ja vaheldusrikaste kooslustega pargis muutunud viimasel aastakümnel märgatavalt loodussäästlikumaks. Ühest küljest toetab seda hoiaku muutust kohalike elanike loodusvahi või -valvuri tunne, mis on tärganud koristustalgutele kaasamisest; teisalt distsiplineerib puhkajaid ja looduse nautijaid ka huvitava sisu ja kena vormistusega õpperada, mille loodusinfot pakkuvad stendidki toimivad justnagu moraalsete valvuritena. Loodusparki on rajatud Briti Nõukogu toetusel spordirada “Inglise miil” koos harjutusvahenditega. Eelmisel sügisel sillutati hästi läbimõeldud projekti järgi pargi klindipealne peatee – nüüd on võimalik pargis mugavamalt liikuda ka jalgratastel, lapsevankritega või isegi ratastoolis. Loodusrada paikneb enamalt jaolt peateest veidi eemal, rohkem metsa rüpes ja rannas veepiiril.

KUIDAS ALUSTATI?
Uue õpperaja kavandamisel on tähtis läbi mõelda, kas raja piirkonna loodus kannatab külastajate arvukuse kasvu välja. Tabasalu looduspargi kooslused taluvad seda küll, sest ala on olnud aktiivselt inimeste kasutuses juba kaua ning olulised rajad on sisse tallatud. Loomadki on inimestega harjunud ning linnud valivad oma pesapaiku ja imetajad päevaseid puhkekohti väljakujunenud inimradade paiknemise järgi. Peale selle on õpperada Tallinna läheduses hädavajalik õppevahend pealinna ja Harjumaa õpilastele ja lasteaialastele, sest looduse tundmaõppimiseks on mitmekesiseid ja samas inimtegevust hästi taluvaid paiku vähe. Tabasallu pääseb hõlpsasti ühissõidukiga ning looduspark asub Tabasalu alevis bussipeatustest vaid poole kilomeetri kaugusel.
Õpperaja projektiettepaneku väljatöötamisel kasutati 1999. aastal koostatud Tabasalu looduspargi botaanilise inventeerimise uurimistööd ja sellele lisatud esialgseid õpperaja punktide ettepanekuid (Ülle Püttsepp jt. 1999.). Raja loodusteemade valimisel on lähtutud selle oodatavatest kasutajatest. Need on peamiselt Tallinna ja Harjumaa koolide õpilased, lastega pered ja muud looduses liikujad. Soovitava loodusteabe poolest tugineti Studio Viridise pikaajalisele loodusharidustöö kogemusele ja arusaamale Eesti loodushariduse hetkeolukorrast, samuti lähtuti tulevase õpperaja loogilisest paigutusest looduses. Arvestati ka võimalusega, et tulevikus võib loodusrajale lisanduda paeklindiga seotud geoloogiline õpperada. Ettevalmistustööde hulka kuulusid vaatlused Tabasalu looduspargis eri aastaaegadel 2005. ja 2006. aastal. Peeti arvukalt mõttetalguid, kus osales mitu raja arendamisest huvitatud rühma. Need olid Tabasalu looduspargi juhatuse liikmed, Eestimaa Looduse Fond, Studio Viridise töörühm, Aura jt. Tuleb rõhutada, et kogu õpperada valmis Eestimaa Looduse Fondi, MTÜ Tabasalu Looduspark ja Studio Viridis heas koostöös ning Aura tootemargi toetusel (kuulub AS-ile A. Le Coq). Ühtaegu toetas Harku vallavalitsus.

ROHKE JA ATRAKTIIVNE TEAVE STENDIDEL
Raja teemade valik tehti, lähtudes eelkõige neist looduse valdkondadest, mida pidasime esmatähtsaiks jalutajaile tutvustada. Looduslike ja poollooduslike koosluste mitmekesisus, lindude ränne, puude eluring, talilinnud, laululinnud, rannikulinnud, putukad puutüvedel, imetajad, samblad, samblikud, rannikumere asukad – need on vaid mõned näited teemade kohta. Tekstiline, graafiline ja fotoinfo on arvestatud eelkõige koolilastele, aga on õpetaja vahendatuna kergesti arusaadav ka lasteaialastele. Tekstid on eesti, inglise ja vene keeles.
Teemade valiku järel paigutati stendid ehk vaatluspunktid looduspargis sobivaimatesse kohtadesse radade ääres, kus oleks hea kohapealt leida näiteid tutvustatava valdkonna kohta. Lisaks paigutasime kolme-nelja kaupa väikeseid stende puuliike tutvustavate joonistuste ja tekstidega – ikka selle puu kõrvale, kellest jutt. Nii sai ühtekokku 16 teemat 13 vaatluspunktis. Kasutasime enamasti stendi mõlemat külge eri teemade jaoks, et vähendada tehismoodustiste koguarvu looduses. Puuliikide väikestende sai kokku 17. Pargi peaväravas paikneb suur teabetahvel pargi ja raja kaardiga ning selle väiksemad koopiad kõigi ligipääsuteede juures. Neid on kokku kuus.

KUST RADA KULGEB?
Õpperaja teemade valik haakub koolide õppekavaga ning teemastendide alusel on võimalik koostada õuesõppetunde, valides vajalikud teemad ühte tundi. Seepärast on raja ülesehitus selline, et seda ei pea läbima kindlas suunas ega punkte kindlas järjekorras. Alustada võib kust iganes, sest iga sissepääsu juures on kaart olemas. Rada kulgeb panga serval esialgu mööda peateed, kuid enamik vaatluspunkte on peateest eemale jääva silmuse ääres metsas. Raja teine pool kulgeb piki klindialust mereranda, kus saab tutvuda rannikulindude ja rannikumere elustikuga ning pangametsa ja uhtoru kooslustega. Raja kogupikkus on ligi 3,5 kilomeetrit. Siinjuures tuleb arvestada, et olenevalt aastaajast ja veeseisust ei pruugi klindialune rajaharu olla kuiva jalaga läbitav. Säärasel juhul tuleb piirduda pangapealsete teedega.
Pargi mõlemas otsas on trepid, kust on võimalik laskuda klindi alla veepiirile. Rannikuäärsed vaatluspunktid on paigutatud nii, et neile pääseb mõlemast trepist laskudes juurde ka kõrge veeseisu ajal. Seega saab kõik teemad kindlasti läbi vaadata. Peateest eemale jäävatel rajalõikudel ei ole hooldustalgute käigus soovitatud lõigata ega koristada rajale langenud puid jt. takistusi, et looduses liikumine oleks võimalikult ehe. Rada on looduses tähistatud valge ja kollase värvikombinatsiooniga; täpsem märgistuse paiknemine selgub lisatud skeemilt. Loodusparki läbib ka Harku-Järvelt algav ning Pakri poolsaarel lõppev matkarada, mis on tähistatud sinise ja valge värviga.

RADA VALMIS PALJUDE INIMESTE SÕBRALIKUS KOOSTÖÖS
Õpperaja ehitamisel kasutati võimalikult palju kohalike elanike ja ettevõtete abi. Puidust stendialused on teinud elupõline ehituspuusepp Liikva külast; stendialuste materjal hangiti Tabasalu puidufirmast; transpordi, tööriistade ja ehitusaegse laagripaigaga aitasid kohalikud elanikud ja firmad Tabasalust – mida rohkem inimesi paikkonnast on raja valmimisega seotud, seda väärtuslikum on kogu ettevõtmine ka paikkonnale ja seda rohkem on silmapaare, kes seda valvata aitavad ja millegi lagunemisest või ka kurja käe tegutsemisest teatavad või seda isegi ära saavad hoida.
Loodusraja kavandamine ja rajamine on suur töö. Aura loodusraja valmimisel osales kokku kindlasti üle 80 inimese ja tosinajagu ettevõtet (lisaks korraldajaile). Sisulist tööd teksti- ja graafiliste materjalide valija, koostaja, ühtlustaja, tõlkija- toimetaja, kujundajana jne. tegi ligi 60 inimest. Stendide paigaldus jäi kümmekonna inimese hooleks. Monoliitne paas on Tabasalus juba umbes 15 cm paksuse mulla- ja klibukihi all ning pinnasesse aukude tegemine oli väsitav töö.
Raja kogumaksumuseks kujunes umbes 250 000 krooni ja aega kulus üle kolme aasta. Teisalt andsid etapiviisi valminud tööd hea võimaluse teha meedias rajast ja sellega seonduvast juttu iga etapi valmides. Nõnda sai loodusharidust toetavat teavet sagedamini üldsuse huviorbiidis hoida. Praegu on käsil õpperaja materjalide ettevalmistus selle nimel, et teha need veebi kaudu kättesaadavaks. Ikka selleks, et õpetajad saaksid õuesõpet paremini kavandada ja õues tunde anda. See töö võtab veel aega, kuid saab loodetavasti kevadel valmis.

TEKST OLGU SISUKAS, KEELELISELT KORREKTNE JA SIHTRÜHMADELE HÄSTI MÕISTETAV
Igasugune trükitud või veebis avaldatud tekstiline materjal toimib peale info täpse edastuse ka keelekasutuse õppevahendina. Keeleliselt head algtekstid oleme ikka saanud oma valdkonna headelt asjatundjatelt. Ometi juhtus mõnikord, et spetsialisti koostatud sisukas ja keeleliselt korrektne tekst võis jääda sihtrühmale kohati raskesti mõistetavaks. Siis võtsime appi sisutoimetaja, kes sihtrühma ja metoodikaid tundes ning autoriga koostööd tehes teksti kohendas.
Omaette teema olid inglis- ja venekeelsed tekstid. Needki pidid saama keeleliselt veatud ja lugejale hästi arusaadavad. Kui graafiline kujundus oli tehtud, küljendati tekstid koos graafilise materjaliga ning kõik kontrolliti uuesti üle: kas arvutiprogrammid on osanud vastava keele sõnu õigesti poolitada, kas kõik võõrkeelsed tähemärgid on olemas jne. Kogu töö oli võrdlemisi aeganõudev. Kuid hoiatava näitena püsisid silme ees rohked vigase teabe või keelekasutusega looduseteemalised voldikud, näitusetekstid, raamatud ja veebitekstid, mida lugejal on tihti väga raske mõista.

VAHELDUVAD KOOSLUSED JA RIKAS ELUSTIK
Tabasalu looduspark nagu kogu paeklindi lähedane loodus Tallinna ümbruses on väga mitmekesine. Erineva ilmega elukooslusi leidub siin rohkesti ja need pakuvad ideaalseid võimalusi õppida loodust tegelikult tundma. Koosluste mitmekesisuse tõttu on rikkalik ka loomastik. Eriti palju on pangametsades laululinde. Linnuliikide hulgas leidub ka üsna haruldasi, vanadele väärtuslikele metsadele tüüpilisi liike, näiteks väike-kärbsenäppi. Imetajad on imelikul kombel tiheda inimasustuse vahel paiknevates loodusmaastikes üsna julged. Küllap napist eluruumist tulenevalt ilmuvad nad võrdlemisi sageli inimese vaatevälja. Metsloomi saab siin näha vaata et sagedamini kui suurtes metsalaamades. Talvisel ajal, kui lumevaip maas, on pargis hõlbus tundma õppida metskitse, rebase, orava, kaelushiire ja paljude teiste imetajate jälgi.
Paeklint on Tabasalu uhkus. Peale avara vaate Kakumäe lahele on siin hea jälgida linde nende rändeperioodidel. Piki rannikut ei liigu mitte ainult veelinnud, vaid ka laululinnud ja kurvitsalised. Parim linnuvaatluspaik on looduspargis nn. suurel välul ehk seal, kus paikneb esimene vaatluspunkt. Laululindude kuulamiseks on parimad paigad pargi keskosas, viienda stendi juures, kus ka vastav teave kenasti käepärast. Laulu- ja rannikulindude stendid on rajal dubleeritud, et jalutaja saaks ühes punktis eelteavet ning edasi liikudes juba teadlikumalt kuulates või vaadeldes, kuuldut-nähtut üle korrata või kontrollida. Peavärava läheduses, uhtorust rannikule laskudes, jõutakse supelranda, kus asub rannikumere elustikku tutvustav vaatluspunkt. Siin saab mereheidisest leitud aardeid, nagu teokodade poolmeid, vetikaid, lainega kaldale uhutud pisikalu, vähilisi jms. võrrelda stendil esitatud fotodega ning leida liikidele nimesid.
Selliseid loodusväärtusi nagu Tabasalu õpperajal tuleb erilise hoolega hoida ja säästa sellepärast, et nad asuvad Tallinnale nii lähedal. See on lastele tänuväärne paik, kus vahetud kokkupuuted loodusega annavad võimaluse loodusharidust saada ning tasakaalustatud maailmavaatele vundamenti luua. Tabasalu looduspargi õpperada annab õpetajatele ja lapsevanematele uue värske võimaluse tuua lapsi loodusele lähemale piirkonnas, kus elab peaaegu pool kogu Eesti elanikkonnast ning kus rikkumata loodust jääb aina vähemaks.



Val Rajasaar, MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juhataja

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet