Eesti Looduse fotovõistlus
1/2009



ajalugu
Sajand Nikolai Küttise sünnist

Sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpuaastail tegutses see väljapaistev metsandustegelane juhtkohal puiduekspordi alal, sõjajärgseil aastail
aga rahvusvaheliselt tuntud puiduärimehena Kanadas.

Nikolai Küttis puiduärimehena Kanadas 1970. aastatel
Erakogu
Tõusis sõja eel riikliku aktsiaseltsi eesti Metsatööstus ekspordiosakonna juhatajaks
Nikolai Küttis sündis 14. veebruaril 1909 Virumaal Auveres kaupmehe pojana. 1928. aastal lõpetas ta Narva ühisgümnaasiumi ja töötas seejärel lühemat aega Narva I politseijaoskonnas kantseleiametnikuna. 1930. aastal astus ta Tartu ülikooli metsaosakonda, mille teoreetilise kursuse lõpetas 1933. aasta kevadel. Professor Andres Mathiesen soovitas teda kui õppetöös silmapaistvalt edukat üliõpilast Helsingi üliõpilaskonna stipendiumi kandidaadina. Selle stipendiumi eest tutvus Küttis 1933. aasta suvel Soome lauatehastega ja metsamaterjalide väljaveoga. Ühtlasi kogus ta materjali oma diplomitöö jaoks.
1933. aastal kaitses ta edukalt diplomitöö „Töökäik Norjan Saha nimelises saetööstuses Lõuna-Soomes”. Seejärel asus ta tööle Riigi Metsatööstuse teenistusse Pärnus, ta tegeles saematerjali töötlemise ja ekspordiga. Peatselt hakkas Küttis koguma materjali magistritööks, mis käsitles saematerjali saagise osakaalu ümarmaterjalist. Põhilise uurimismaterjali kogus ta Fröhlingi ja Punapargi saevabrikus. 1934. aasta sügisel lähetas Riigi Metsatööstus Küttise mõneks ajaks Inglismaale tutvuma sealse puidukaubandusega. 1936. aastal kaitses ta edukalt magistritöö „Saetud okaspuumaterjalide massikalkulatsioone saetööstusist”. Tema uurimus oli sel alal teedrajav Eestis.
1937. aastal reorganiseeriti senine Riigi Metsatööstus riiklikuks aktsiaseltsiks Eesti Metsatööstus. Eesti Vabariik soovis suurendada metsamaterjalide väljavedu, et saada välisvaluutat. Uue organisatsiooni ekspordiosakonna juhatajaks määrati Nikolai Küttis kui suurte kogemustega eriteadlane sel alal. Ligikaudu samades ülesannetes töötas ta veel ka esimesel nõukogude võimu aastal. Saksa okupatsiooni ajal oli ta samuti tegev metsanduse keskasutuses.
Lisaks põhitööle oli Nikolai Küttis viljakas kirjamees. Ajakirja Eesti Mets veergudel kirjutas ta näiteks Soome metsakoolidest ja Norjan Saha saetööstusest (1933), saetud okaspuumaterjalide standartimisest (1934), Inglismaa metsaturust, Soome saetööstuskoolist Viiburis, Kanada puumaterjalidest (1935), metsakaubanduse päevaküsimustest välisturgudel, Šotimaa puuturust (1936) ja meie saetööstuse ümberorganiseerimisest (1940). Ühtlasi oli tal valminud doktoritöö esialgne kavand, mis alanud sõja tõttu jäi doktoritööks vormimata.

Sõja järel sai kanadas firma Alpa Industries ltd. presidendiks
1944. aasta sügisel emigreerus Nikolai Küttis Rootsi, kus töötas mõnda aega Lõuna-Rootsi puidufirmades. 1948. aasta juulis siirdus ta edasi Kanadasse, leides seal teenistust Fort Williamsi puidutööstusettevõttes. 1950. aastal omandas ta koos kahe partneriga puidufirma Home Lumber Company. Puiduäri edenes jõudsalt ja peagi kujunes sellest üks suuremaid puidufirmasid Torontos. Siin pääsesid mõjule Küttise head korraldajavõimed ja kauaaegsed kogemused puidutööstuse valdkonnas. 1969. aastal ühendati mitu ettevõtet ja loodi suur firma Alpa Industries Ltd. Selle presidendiks sai Nikolai Küttis. Firma presidendi ametikohal püsis ta kuni 1985. aastani.
Peale eduka kutsetöö oli Nikolai Küttis tuntud kui silmapaistev sportlane. Juba üliõpilasena omandas ta kergejõustikus mitmel alal Eesti meistri tiitli. 1933. aastal saavutas ta Torinos üliõpilaste maailmameistri tiitli kaugushüppes. Suur huvi oli Küttisel male vastu; juba üliõpilasena kuulus ta Eesti maletajate paremiku hulka. Tema huvialad olid ka tennis ja bridž, neil aladel saavutas ta samuti silmapaistvaid tulemusi.
Nikolai Küttis tundis ikka elavat huvi metsateadlaste ettevalmistamise vastu Eestis. 1989. aastal annetas ta Tartu ülikooli fondile 25 000 dollarit, et seda raha kasutataks Eesti metsateaduse huvides: saadetaks stipendiaate välismaale. 1990. aastal valiti ta Tartu ülikooli auliikmeks. Veel 1995. aastal ilmus tema sulest kaks kirjutist väljaandes „Mets ja puu“. Nikolai Küttis suri 13. mail 2002. aastal. Eesti metsanduse ajalukku jääb ta püsima kui suur asjatundja puidukaubanduse alal ning edukas puiduärimees.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet