Eesti Looduse fotovõistlus
1/2009



artiklid
Eurojaapani lehise tunnustest

Eesti Looduse 2006. aasta oktoobrinumbris ilmus Heldur Sanderi ja Alar Läänelaiu artikkel „Lehiseüllatus Eestist”. Hiljem on samas ajakirjas avaldatud artikleid, kus arutletakse, kas Eestis võib kasvada üle kahe sajandi vanuseid eurojaapani lehiseid. Mullu sügisel teatas Heldur Sander, et geneetiliste meetoditega tehtud uurimise tulemusel on siiski selgunud, et ükski uuritud vana puu ei osutunud eurojaapani lehiseks. Analüüsid tehti Luc Paquesi laboris Prantsusmaal ja Kanada metsateenistuse Laurenti metsakeskuses. Poleemika jätkuna vaatleme taas lehiseliikide tunnusjooni.

VEIDI EUROJAAPANI LEHISEST EUROOPAS

Huvi euroopa ja jaapani lehise hübriidse liigi vastu võimendus pärast seda, kui 1917. aastal oli ilmunud dr. Joann Coazi kirjutis ja 1919. aastal Augustine Henry ja Margaret Floodi ühisartikkel [4, 5]. Mõlemas artiklis kirjeldati hübriidse lehise tunnuseid ja rõhutati tema erakordselt kiiret kasvu.

Olen käinud teadaoleva päritoluga eurojaapani lehise puistutes Shotimaal, kus 1957. aasta andmeil oli rajatud 2450 hektarit metsakultuure [3]. Pealiskaudsel vaatlusel meenutasid üle 60 aasta vanused puud pigem jaapani lehiseid. Käisime tol korral ka Dunkeldi pargis, kus kasvas jaapani lehis, mille seemnetest saadi 20. sajandi algul hübriidseid järglasi. Ka Leedus Alytuse lähedal on väike eurojaapani lehise puistu, mille vanus võiks praegu olla ligikaudu poolsada aastat.

HUVITAVAD VÄLISTUNNUSED
Eestis ei saa olla mitmesaja-aastaseid eurojaapani lehiseid pelgalt seepärast, et on täpselt teada, millal esimesed jaapani lehise seemned Euroopasse toodi [2]. Kui lehis võiks välistunnustelt (käbi kuju) osutuda eurojaapani lehiseks, tuleks esmalt kindlaks teha puu vanus. Üle kriitilise piiri, s.o. üle 110 aasta vanused puud ei saa kuidagi olla eurojaapani lehised.
Välistunnuste järgi on eurojaapani lehist küllalt raske määrata. Minu kogemuste najal tasub puid uurida ennekõike sügisel okaste kolletumise aegu. Nimelt: eurojaapani lehise okkad kolletuvad hiljem kui euroopa ja jaapani lehisel ja jäävad võrsetele tihti koguni järgmise aastani. Eurojaapani lehise käbi sarnaneb pigem jaapani lehise käbiga, kuid tema käbisoomused on vähem alla keerdunud. Kui otsida Internetist euroopa lehise käbide pilte, selgub, et nii mõnigi käbi sarnaneb välimuselt veidi jaapani lehise käbiga. Niisiis on euroojaapani, jaapani ja euroopa lehise käbid varieeruvad ja ainult mõne üksiku käbi järgi pole õige neid määrata. Söe arboreetumis, kus olen tegutsenud palju aastaid, on unikaalne võimalus jälgida eurojaapani lehise iseärasusi käbide, võra kuju, korba ning okaste sügisese kolletumise aja põhjal. Sealsetel eraldustel nr. 24, 87 ja 94 kasvavad selgete tunnustega eurojaapani lehised, mille F1 seemnepäritolu on täpselt teada [1].

SAAB MÄÄRATA SEEMIKUTE JÄRGI
Dendroloogide palvel olen eri liiki lehiste istikuid kasvatanud palju aastaid – kollektsioonide täienduseks. Juba esimese aasta sügisel ilmnevad näiteks vene, euroopa, jaapani, ameerika, lääne-, shensi, Ljubarski või eurojaapani lehise seemikutel iseloomulikud tunnused, mida vilunud metsamehe silm võib kergesti eristada. Tellisin kunagi Taanist eurojaapani lehise seemneid Staatsskovenes Planteavlsstation’i seemneärist; need seemned olid varutud seemneistanduse käbidest. Juba varakult märkasin, et asi pole õige: seemikud ei olnud sellised, nagu olin harjunud nägema. Ja siis tuligi Taanist järelepärimine, kas olen seemnetest tõusnud taimedega rahul. Eitava vastuse peale tuli selgitus, et midagi oli viltu läinud ja mulle on saadetud valed seemned. Peagi läkitati õiged seemned.
Paljude aastate jooksul olen saanud omavahel võrrelda just vene, euroopa, jaapani ja eurojaapani lehise seemikuid. Olen neid kasvatanud turbasubstraadiga täidetud plastkastides. Need eri liiki lehised moodustasid sügisel pungad eri ajal, ka okkad ei kolletunud ühel ajal. Kõige varem kolletus vene, seejärel jaapani, siis euroopa lehis. Kõige hilisem kolletuja oli eurojaapani lehis: pungade loomine jäi mõnel sügisel varakülmade ajale. Puu ei tahtnud sügisel kasvu lõpetada ja osa okkaid jäi lausa kevadeni roheliseks.
Söe arboreetumis oli 2000. aastal lehistel hea seemneaasta. Eraldustel 24 ja 94 kandsid 23-aastased eurojaapani lehised käbisid, millest sai hea idanevusega F2 seemet. Külvist tõusnud seemikutest ligikaudu pooled olid hübriidsete, osa euroopa ja osa jaapani lehiste tunnustega. Selgesti oli märgata, et toimib Mendeli teine seadus. Hea spetsialist saab seda laadi katsetega paari aasta jooksul kindlaks teha, kas tegemist on jaapani, euroopa, eurojaapani või hoopis mõne muu lehisega. ILMNEB HETEROOS
Heteroos tähendab hübriidi üleolekut oma vanematest ühe või mitme tunnuse poolest. Eurojaapani lehise puhul tähendab see seda, et tal on euroopa lehise kiire kasv ja sirge tüvi ning ühtaegu jaapani lehise kiire kasv ning immuunsus lehisevähi vastu. Sestap iseloomustab seda liiki lehiseid ülimalt kiire kasv – ükski meie oludes kasvav okaspuu pole talle kasvukiiruselt võrdne.
Dendroloogiaraamatutes on enamasti märgitud, et eurojaapani lehise kiire kasv püsib ainult noores eas. Põhja-Ameerika puistutes, mis rajati suurtel pindaladel Suure-Järvistu piirkonda, määrati puude raievanuseks 25 aastat. Seejärel pidi nende juurdekasv järsult vähenema. Söe arboreetumi eurojaapani lehised on juba üle 30 aasta vanad, kuid hoogne juurdekasv seni veel kestab. Kunagi nende jõudsa kasvu periood siiski kindlasti vaibub.
Vanadel eurojaapani lehistel jäävad laiad aastarõngad tüvepuidus alles. Juurdekasvupuuriga puiduproovi võttes on võimalik need kergesti kindlaks teha. Kui vanalt lehiselt juurdekasvupuuriga saadud proovilt ei ilmne kunagine kiire kasvu periood, siis ei saa see olla eurojaapani lehis. Eesti Looduse artiklis ”Lehiseüllatus Eestist” märgib autor Heldur Sander, et ”kõigil uuritud lehistel me siiski hübriidi (ristandi) suurenenud kasvu ei märganud, mis viitab sellele, et pole tegemist esimese põlvkonna puudega” [6]. Siit ilmneb, et käsitletud puudel pole eurojaapani lehisele omast jõudsa kasvu perioodi olnud ja seega ei saa tegemist olla eurojaapani lehisega.

Kirjandus:
1. Erik, Ülo 1999. Söe arboreetumi nimekiri (käsikiri metsakaitse -ja uuenduskeskuse raamatukogus).
2. Erik, Ülo 2004 Eurojaapani lehis – kõige kiirekasvulisem okaspuu Eestis. - Eesti Mets 2.
3. Exotic Forest Trees in Great Britain. 1957. – Forestry Commision Bulletin 30. London.
4. Goaz, Joann 1917. Kulturversuch mit ausländisden Holzarten in der Waldung des Schlosses Marschlins, Gemeindegebiet von Igis, in Graubünden. – Schweizerische Zeitschrift für Forstwesen 1.
5. Henry, Augustine; Flood, Margaret 1919. – The history of the Dunkeld hybrid larch Larix eurolepis with notes on other hubrid conifers. London.
6. Sander, Heldur; Läänelaid, Alar 2006. Lehiseüllatus Eestist. – Eesti Loodus 10.
7. Sander, Heldur 2008. Hübriidsete lehiste teema jätkuks. – Eesti Loodus 10.



Ülo Erik, eurojaapani lehise uurija ja kasvataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet