Eesti Looduse fotovõistlus
4/2002



Sealt Metsast
Ebaseaduslik metsaraie Kagu-Aasias ohustab ökoloogilist ja majanduslikku stabiilsust

Ulatuslikud üleujutused Indoneesias on sel aastal tapnud sadu inimesi, purustanud arvutu hulga kodusid, kahjustanud tuhandeid hektareid riisipõlde. Indoneesia kindlustuskompaniid lausa upuvad kahjutasunõuetesse. Earth Policy Institute’i ekspertide kinnitusel on üleujutustes süüdi ohjeldamatu metsaraie, millest suur osa on ebaseaduslik.
Viimase viiekümne aastaga on Indoneesia metsade pindala vähenenud 162 miljonilt hektarilt 98 miljonini; säilinud metsi killustavad maanteed ja ehitustegevus. 2000. aastal oli raievaru riigis 20 miljonit tihumeetrit, puiduvajadus aga 60 miljonit. Vahet aitas täita ebaseaduslik raie. Niiviisi kaovad metsad, mis on tähtsad pinnase stabiliseerijad ja jõgede voolu reguleerijad, ning tagajärjeks on aina hävitavamad üleujutused ja maalihked.
Indoneesia olukord pole midagi iseäralikku. 1998. aasta hiigelüleujutused Hiinas tõid päevakorda raiete keelamise Jangtse ja Kollase jõe ülemjooksul ning soovi alustada taasmetsastuskampaaniat. Hiina vajab aastas 280 miljonit tihumeetrit puitu, ise suudab aga anda vaid 142 miljonit. Juba lähiaastail saab Hiinast ilmselt maailma suurim palkide sissevedaja; selja taha jäetakse nii Ameerika Ühendriigid kui ka Jaapan, kelle massiline puidu sissevedu on hävitanud hulga Indoneesia ja Borneo vihmametsi. Kolmveerand Hiinasse sisseveetavaist palkidest pärineb Venemaalt, kus nigelad seadused, korruptsioon ja kohaliku puidutööstuse suutmatus soodustab illegaalset raiet ja väljavedu.
Maailma kaheksa suurimat tööstusmaad ja ülejäänud Euroopa Liidu maad ostavad igal aastal välismaalt 280 miljonit tihumeetrit puitu ja puidutooteid, mis on 74 protsenti kogu maailma puiduimpordist. Enamik sellest puidust tuleb riikidest, kus ebaseaduslik raie on pigem norm kui erand. Nii näiteks arvatakse, et aastal 2000 Indoneesiast sisse veetud puidu eest makstud 450 miljonist dollarist läks 330 miljonit illegaalsetele raiujatele.
Kui sissevedavad riigid nõuaksid puidutoodete ja puidu sertimist, läheks ebaseaduslike raiujate elu hoopis keerukamaks. Väljavedajad leiaksid tuge oma metsaökosüsteemide kaitsele ja võiksid küsida serditud puidu eest rahvusvahelisel turul kõrgemat hinda. Venemaa, mis kaotab sertimata puidu väljaveoga hinnanguliselt miljard dollarit aastas, arendab nüüd kasvava metsa sundsertimise süsteemi.
Sertimise kõrval aitavad ebaseaduslikku raiet piirata ka rahvusvahelised lepingud, näiteks ohustatud liikidega kauplemist reguleeriv CITES. Vast raiutud puidu tarbimismahtu vähendaks puidu taaskasutus. Eelkõige peavad riikide valitsused aga mõistma, et metsast tulenev mittepuiduline kasu, näiteks üleujutuste ärahoidmine, võib olla hoopis väärtuslikum kui neis leiduv puit ise.



Earth Policy Institute

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet