Eesti Looduse fotovõistlus
2/2009



artiklid
Kümme aastat RMK Sagadi looduskooli

21. aprillil 1999. aastal avati Sagadis looduskool. Mis põhimõtetel kool tegutseb ja mida on seni ära tehtud?

RMK Sagadi loodusKool edendab keskkonnateadlikkust ja tutvustab metsa
mitmekülgseid väärtusi


RMK Sagadi looduskool hakkas esimesena
omataoliste seas pakkuma õppekava toetavaid loodusharidusprogramme üldhariduskoolidele.
Tänaseks on Sagadi looduskoolist saanud keskkonnahariduskeskus, kus õpilaste kõrval leiavad sobivat keskkonnakoolitust õpetajad,
loodusgiidid ja teised huvilised ning korraldatakse metsaga seotud üritusi laiale
avalikkusele.

Looduskooli eesmärk on metsa mitmekülgseid väärtusi ja säästva metsanduse põhimõtteid tutvustades edendada arusaama, et inimene on osa loodusest ning loodus on kultuuri ja majanduse alus. Soovime kujundada väärtushinnanguid, mis suunavad inimesi loodushoidlikule ja säästvale eluviisile ning muudavad elu vaimselt ja elamuslikult rikkamaks.

Metsamehed oskavad vaadata tulevikku
Looduskooli loomine sai teoks tänu mitmete inimeste innustunud tegevusele. Üks looduskooli idee algataja oli Marko Pomerants, kes suutis nakatada ka Virumaa bioloogiaõpetajate aktiivi, kelle panus looduskooli sisu kujundamisel on olnud märkimisväärne. See, et looduskool just Sagadisse rajati, tulenes metsameeste Andres Talijärve, Andres Onemari ja Hendrik Relve oskusest vaadata tulevikku. Hariduspõllul ei ilmne tulemused kohe ja sama on ka metsaga: tulu saadakse alles aastate pärast. Tänaseks pakutakse Sagadi looduskoolist alguse saanud õppekava toetavaid sihipäraseid loodusharidusprogramme koolidele juba 14 RMK looduskeskuses. RMK loodushariduse võrgustiku jätkuval arendamisel on suuri teeneid juhatuse esimehel Aigar Kallasel, kes on andnud panuse Sagadi looduskooli sisulisse tegevusse nii õpetaja kui ka õppija rollis.

Looduskool on 10 aastat kutsunud sõlmima sinasõprust loodusega
Loodus on alati lähedal. Ta on meie ümber, ta on meis endis. Iga veemolekul meie kehas on rännanud läbi aja ja ruumi, jõudnud meieni aurudes meredest, jäätudes liustikel, sulades jõgedesse, läbi taimede, loomade, inimeste, põhjavee igavese ringe ürgookeanist kivisöemetsade ja dinosauruste kaudu tänasesse päeva. Iga toitaine on tekkinud rohelises taimes ja jõudnud toiduahela kaudu meieni. Hapnik, milleta meie keha ei suuda vabastada toidus olevat energiat, on vabanenud veest rohelises lehes päikesekiirte toimel. Energiagi, mille arvel elame, liigume ja mõtleme, on Päikeselt, selle on kinni püüdnud ja toitainetesse pakkinud needsamad rohelised taimed. Sinasõprus loodusega tähendab elurikkuse tundmist, looduses valitsevate seoste mõistmist, hoolimist ja hoidmist.
Mõeldes tagasi 10 aasta kogemustele on paslik meenutada looduskooli avamisel esitatud mõtteid: „Tahan alustada Vilsandi majakavahi Artur Toomi eesti looduskaitse koidikul lausutud sõnadega: „Laps, kes võtab sõbraks looduse, muutub hingelt paremaks”. See mõte vajab tänases asises ajas, kus väärtusi mõõdetakse sageli vaid kroonides, laiendust – laps, kes võtab sõbraks looduse, muutub hingelt rikkamaks, tema maailm muutub rikkamaks. Sellesse maailma mahub arvuti ja teleri kõrvale ööviiuli salapärane lõhn hämaras metsas; röövikust liblikaks saamise ime; karulaugu mõrkjas maitse, sõtka tiivavihin sumedas kevadöös ja võimsa kotka lennukaar rabalaugaste kohal.
Mul on hea meel, et täna on siin koos nii palju noori, kes on leidnud tee looduse juurde.
Loodus on nagu muinasjuttudest tuntud varakamber, kust kaasa on võimalik võtta vaid niipalju, kui kanda suudad. Ma ei mõtle materiaalses mõttes, vaid eelkõige saab aardeotsija kaasa looduse tarkust ja muljeid, mis muudavad hinge avaramaks ja tõstavad seega „kandevõimet”, oskust ammutada elujõudu loodusest kui igavesest lättest.
Meie looduskooli juhendajate püüdlus on õpetada noori tajuma metsa selle mitmekesisuses, arendada kõigi osalejate loodustunnetust – arusaama, et igaüks on tähtis osa looduse suures tervikus.”

Mets õpetab
Pool Eesti loodusest on kõige üldisemas käsitluses mets oma elurikkuses ja mitmekülgsetes väärtustes majanduslikus ja sotsiaalkultuurilises mõttes. Meie keskkonnahariduse tugevus ja nõrkus peegeldub väga selgelt suhtumises metsasse, seetõttu pakub just metsateema palju võimalusi keskkonnateadlikkuse edendamiseks kogu ühiskonnas. Metsa ümber põimuvad paljud erinevad huvid, hoiakud ja väärtused, mis peegeldavad kujukalt kahepalgelisust meie suhtumistes. Väga paljud inimesed hoolivad kasvavast metsast, tema elurikkusest: taimedest, loomadest ja seentest. See on eestlastele kui metsarahvale omane hoiak. Sama palju või isegi rohkem on neid, kes tahavad elada puidust majas, kasutada puidust esemeid ja ei kujuta oma elu ette paberita, kuid metsa raiumine põhjustab neil sageli tugevaid negatiivseid emotsioone. Üha rohkem kohtab mõtteviisi, mida iseloomustab usk, et poest saab osta puidust mööblit ja paberit ka siis, kui metsa üldse ei raiuta. Tegelikult on see kogu meie võõrandunud tarbimiskesksel heaolumudelil põhineva ühiskonna probleem, mille lahendamiseks on eelkõige loodusteaduslikul haridusel põhineva keskkonnaalase kirjaoskuse kujundamine. Metsa kui koosluse toimimine, fotosüntees, aineringed, mulla kujunemine, geneetiline, liigiline ja koosluseline elurikkus metsas, metsa kui loodusvara majanduslik väärtus, metsa sotsiaalne ja (pärand)kultuuriline tähtsus – säästev metsandus kõige laiemas tähenduses, loob ideaalse temaatika keskkonnahariduse kujundamiseks.
Sagadi looduskooli loodusharidusprogrammide eesmärkide hulgas on olulisel kohal huvi äratamine ja hoidmine looduse ja keskkonnatemaatika vastu, keskkonnatundlikkuse arendamine elamusliku ja kogemusliku tegevuse kaudu ning uurimuslike oskuste kujundamine. Looduskooli programmid arendavad õpilaste oskust kasutada saadud teadmisi igapäevaeluliste probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel ja nende põhjendamisel.

Looduse vahendamine õues õppides
Sagadi looduskoolis pannakse rõhku õuesõppele ehedas keskkonnas, uurimuslikule õppele, kõigi meelte kasutamisele. Looduskooli klassiruum ei ole suur, kuid meie õpiõuel pole piire – metsamuuseum, park, arboreetum, mets, meri – keskkond, kus on lihtsam leida vastuseid küsimustele: kuidas kujundada mõistmist, et inimene on osa loodusest; kuidas suunata austusele ja hoolele keskkonna suhtes, kuidas luua emotsionaalne side loodusega. ´
Inimese ja looduse seoste mõistmine ei kujune elukauge teoreetilise õpetuse kaudu. Looduse vahendamises on oluline roll otsesel kogemusel ja elamustel loodusest. Metsa ja metsanduse tutvustamine huvitavas ning arusaadavas keeles aitab õppijal luua enda jaoks olulisi tähendusi.
Keskkonnahariduse tuumaks on ökoloogia, teadus organismi ja keskkonna suhetest, mille mõistmiseks on olulised praktilised vaatlus- ja uurimiskogemused ning looduselamused, mis kujundavad tõepäraseid seostatud teadmisi ümbritsevast keskkonnast, mõjutades hoiakuid ja väärtushinnanguid. Seetõttu on väga oluline praktilise kogemusliku õppe korraldamine ehedas keskkonnas.

Looduskoolil on õpilasi kogu Eestis
Looduskooli programmid on suunatud üldhariduskooli kõigi vanuseastmete kõrval ka lasteaialastele. Programmid on seostatud riiklike õppekavadega ja seetõttu saavad õpetajad arvestada, et looduskool toetab erinevate ainete ja läbivate teemade õppimist. Kümne aasta jooksul on loodusharidusprogrammides osalenud üle 37 tuhande õpilase kogu Eestist. Kõige rohkem on olnud külalisi Lääne- ja Ida-Virumaalt ning Harjumaalt.
Metsabussi programmidega on looduskooli juhendajad külastanud paljusid koole ja lasteaedu nii Viru- kui ka Võrumaal, pakkudes metsaprogramme kohapeal. Eestikeelsete rühmade kõrval on koolitust saanud ka venekeelsed, kelle jaoks on tõlgitud mitmeid õppematerjale. Keskkonnaalase täienduskoolituse on läbinud üle 12 tuhande õpetaja, metsamehe, loodusgiidi ja huvilise. Aastal 2008 viidi läbi 211 loodusharidusprogrammi, milles osales 4165 õpilast. Toimus 58 koolitust 2090 osalejaga.

Siin õpivad ka õpetajad ja saavad täienduskoolitust metsamehed
Õpilasprogrammide korraldamise kõrval on Sagadi looduskoolis kujunenud üha tähtsamaks loodus-, metsa- ja keskkonnahariduse täienduskoolitus. See sisaldab kogemuslikku õpet, kuidas edendada keskkonnateadlikkust kogu kooli tegevuse kaudu, kasutades selleks ka riigimetsas loodud võimalusi: loodusmaju, õpperadu ja -materjale. Oluline on tutvustada metsakoosluste bioloogilist mitmekesisust ning säästva arengu põhimõtteid metsanduse näitel. Kogemuslike koolituste teoreetilise osa kõrval on rõhuasetus praktiliste oskuste kujundamisel. Koolitused on kavandatud elamuslike, tegevuslike, kogemuslike, probleemikesksete ning eri õppeaineid seostavatena, et need põhimõtted metoodiliste võtete ja õppematerjalide abil ka õpetajate igapäevatöösse jõuaksid.
Metsameestele suunatud täienduskoolitusest on olulisemad bioloogilist mitmekesisust ja selle kaitset tutvustavad kursused. Metsalooduse elurikkust ning metsa kasvukohatüüpe on looduskooli kursustel meelde tuletanud sajad riigimetsa töötajad. Metsa mitmekülgsete väärtuste vahendamine on olnud teema metsanduse kõneisikute koolitamisel.
Sagadi looduskool on jõudumööda püüdnud hoolitseda ka metsmeeste järelkasvu eest. Mitmed metsanduse aluste kutse-eelse õppe kursustel osalejad on jätkanud õpinguid nii kodu- kui ka välismaa metsanduskoolides. Põhikooli õpilased on metsamehe ametist aimu saanud metsanduslaagrites osaledes.

Looduskool on osa koostöövõrgustikust
Looduskooli tegevuses on suur osa erinevatel keskkonnahariduslikel projektidel. Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud projektid „Keskkonnaõppe teemakastid”, „Sagadi dendropark” ja „Puupäevad” on rikastanud keskkonnahariduslikku õpikeskkonda ja võimaldanud looduskooli sihtrühmade laienemist. Sagadi dendropark sai uued infostendid, mis tutvustavad maailma tuntumaid okaspuuperekondi, ning täiendatud etiketid, mis võimaldavad tutvuda liikidega ka omal käel. Keskkonnaõppe teemakastid sisaldavad keskkonnahariduslikke õppematerjale ja -vahendeid viie erineva teema „Mets”, „Puud”, „Pinnas”, „Vesi” ja „Ilm” käsitlemiseks.
Viimaste aastate tegevustest on märkimisväärsed koostöö tihendamine Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžiga õuesõppe ja keskkonnapedagoogi õppekavade arendamisel. MTÜ Ökokratt koolitusprojektide „Mets õpetab” ja „Olen osa loodusest” raames koostati teemakohased metoodilised materjalid. Pikaajaline koostöö seob looduskooli MTÜ Koolitusja Nõustamiskeskusega HARED õpetajate koolitamisel ja õppematerjalide väljatöötamisel. Ida-Virumaa loodushariduse tegevuskava toimetamisest kasvas välja loodusharidusprogrammide koostamise ja õuesõppe alade arendamise projekt. Koostöös Lääne-Viru maavalitsusega valmis raamat „Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud”, millele lisas väärtust töövihik maastikega tutvumiseks. Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu suvepäevadel on tutvustatud riigimetsas pakutavaid võimalusi keskkonnahariduslikuks tegevuseks ning koostatud bioloogia ainekavaga seotud õuesõppe metoodilisi materjale.
Tartu Ülikooli teadlased on loodusteaduslike loengute sarja raames vahendanud teaduslikku informatsiooni, mis aitab orienteeruda kaasaegses infotulvas ning võimaldab mõtestada keskkonnas toimuvat.



Asta Tuusti, RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet