Hiiumaa metsaselts loodi 1999. aasta augustis. Kuidas on kulgenud seltsi tegevus pärast seda?

LIIKMETE ARV ON SUURENENUD ÜLE VIIE KORRA
Möödunud sajandi lõpuaastatel loodi SA Erametsakeskuse ja Eesti erametsaliidu eestvedamisel agaralt metsaomanike ühendusi üle Eesti. Kohalikus ajalehes ilmunud kuulutuse peale tulid 1999. aasta 24. juulil Kärdlasse kokku ka hiidlased, kuid sel päeval veel organisatsiooni ei asutatud. Mandri mudel ei sobinud hiidlastele otse ülevõtmiseks. Tuli välja mõelda oma variant, mille põhimõtted saarel toimiksid. Pärast mitut arupidamist loodi 21. augustil MTÜ Hiiumaa Metsaselts. Asutajaliikmeid oli 14.

Aastate jooksul on liikmete arv kindlalt suurenenud, kuigi aktiivset liitumiskampaaniat ei ole me teinud. Parim reklaam on olnud seltsi tegevus. Tänavuse juuli lõpu seisuga kuulub seltsi 83 liiget, kellel on metsamaad kokku üle 6000 hektari. Pooltel seltsi liikmetel on metsaomandi suurus alla 20 hektari. Viiendik seltsi liikmetest ei elagi saarel, kõige kaugem neist asub Kanadas. Meie organisatsioon on algusest saadik olnud avatud ka juriidilisest isikust metsaomanikele, praegu on neid üheksa. Seltsi tegevust juhib viieliikmeline juhatus. Ühistu tugevust kinnitab ka tõsiasi, et kümne aasta vältel ei ole saarele tekkinud teist, konkureerivat metsaühistut.

SELTS KUI METSAOMANIKU ÕPETAJA
Algusest peale oleme korraldanud õppepäevi hiidlastest metsaomanikele, et nad oskaksid oma metsas edukalt toimetada. Teadmatusest tehtud vead annavad metsas kaua tunda, seetõttu tulevad metsaomanikud meelsasti õppepäevadele. Oleme kutsunud metsatarkusi jagama koolitatud inimesi nii Tartust kui ka Luualt ja praktikuid Eestimaa teistestki paikadest. Ühe asjatundja kohaletoomine on alati odavam kui mitmekümne teadmishimulise mandrile minek.
Oleme püüdnud kummutada arvamust, et ükski prohvet pole kuulus omal maal ja kutsunud oma teadmisi ning oskusi jagama Hiiumaa teoreetikuid ja praktikuid. Viimastel aastatel on kujunenud heaks tavaks õppepäevad seltsi liikmete juures. Kui keegi on endale uusi seadmeid soetanud, siis kutsutakse teised seltsi liikmed seda uudistama.
Üheskoos oleme tutvunud Kullamaa- Loodna ja Vardi ühistu liikmete tegevusega. Mitmel aastal oleme koos käinud Tartu Maamessil. Hiiumaad ja siinset era metsandust oleme omakorda tutvustanud meile külla tulnud erametsaühingutele: Viru-Lemmu, Tallinna ja Pärnumaa ühistute liikmetele.
Õppepäevadele, mida nüüd nimetatakse rühmanõustamiseks, oleme rahalist tuge saanud algusaastatel Hiiumaa metsaametilt, KIK-ilt ning Eesti erametsaliidult. Praegu on meie peamine partner SA Erametsakeskus. Erametsanduse toetamise tugisüsteem on võimaldanud piisavalt rahalist tuge, et projektiajastul bürokraatliku poolega toime tulla ja häid plaane ka ellu viia.
Üks organisatsiooni kuulumise eelis on
see, et liikmeteni jõuab alatasa uut infot.
Tõhusaim info jagamise kanal on olnud seltsi kodulehekülg internetis:www.metsaselts.hiiumaa.
ee.Oma veebileht on meil olnud juba 2001. aastast, tänavu nüüdisajastame seda. Oma üritusi reklaamime ja kajastame nii kohalikus
ajalehes, Hiiumaa veebilehel kui ka erametsaportaalis.

SELTS METSANDUSTOETUSTE VAHENDAJA JA SELTSIELU KORRALDAJANA
Kümne aasta jooksul on tunduvalt suurenenud metsaomanike võimalused taotleda mitmesuguseid toetusi. Paraku kaasneb nendega üsna palju tüütut bürokraatiat. Selts tagab, et oma liikmed saavad ebamugava asjaajamise korda aetud. Selle abi eest võtab selts väikest vahendustasu, et oma kulusid katta.
Kindlasti liidab Hiiumaa metsaseltsi liikmeid meeldiv ühtekuuluvustunne. Tavaks on saanud korraldada aasta alguses veidi pidulikum uusaastaüritus ja metsanädalal Hiiumaa erametsapäev. Kevadistel erametsapäevadel oleme seltsi liikmetele kuuluvates metsades teinud koos metsauuendustöid. Meie organisatsiooni identiteedi hea kajastaja on meie logo, kus naerusuine päike embab kuuske.

METSAOMANIKE HUVIDE KAITSEL
Üks tõsisemaid muresid on hiidlaste jaoks olnud ulukite suur arvukus. Metsaomanikelt on see tihti võtnud soovi rajada metsakultuure. Tõenäosus, et istutatud puu kahjustamata jääb, on liialt väike, et metsakultuuridesse investeerida. Selts on püüdnud probleemi lahendusele kaasa aidata kas või sellega, et on kajastanud teemat üldsusele. Kahjuks on vahepealsetel aastatel ulukite arvukuse kohta tehtud valesid otsuseid ja nüüd peab maaomanik need kahjustustena põllul ja metsas oma rahakotist kinni maksma. Kindlasti ei arvata meie metsaseltsis, et kõiges on süüdi jahimehed. Oleme püüdnud metsaomanikke ja jahimehi lähendada. Selle nimel on Hiiumaa metsaselts ja Kõrgessaare jahtkond üheskoos sügiseti ühisjahte korraldanud.
Vahel juhtub, et mõne ametniku isiklik tahe hakkab mängima seadusestki kõrgemat rolli ning normaalset arengut lausa takistama. Sel puhul on õige toimida üheskoos. Üks sääraseid näiteid on tuua 2007. aasta kevadest. Korraldasime siis maaomanike seas küsitluse „Loodus on kaitstud? Kas ka hiidlane?”. Küsimustikule vastas oma nime all 102 inimest. See omakorda vallandas kohalikus meedias agara arutelu ning päädis sügisel ümarlauaga maavanema juures. Nõnda jõudis maaomanike suur mure ulukite, eriti metssigade ohtruse pärast selgesti üldsuseni. Teatavasti tehti seejärel jahikorralduses ka mingeid muudatusi, kuid esialgu pole metssigade ja nende kahjustuste vähenemist veel märgata.

LOOTUSRIKKALT UUDE AASTAKÜMNESSE
Kuna Hiiumaa erametsad on valdavalt liigniisked ja teedevõrk vilets, on meie seltsi suurimad plaanid seotud metsamaaparandusega. Tänavu oleme saanud SA Erametsakeskuselt metsaühistu toetuse kaudu rahalist tuge oma metsamaaparanduse koostööprojektile.
Oleme alustanud vanade kraavide maaparandusregistrisse kandmist, eesmärk on jõuda meetme 1.8 taotlustega positiivsete rahastusotsusteni. Kindlasti vahendame ka järgnevatel aastatel Hiiumaa erametsaomanikele metsandustoetusi ja nõustame neid. Oleme astunud MTÜ Hiidlaste Koostöökogu liikmeks, et edaspidi mõjuvamalt kaasa lüüa Hiiu saare arengus. Kavatseme järgmisel kümnendil tõsiselt tegelda ka nooremate metsaomanikega, et tagada seltsi areng. Läheme järgmisele aastakümnele vastu optimistlikult, sest esimesed kümme tegevusaastat on andnud kindlustunde, et oleme Hiiumaa metsaomanikele vajalikud.