Eesti Looduse fotovõistlus
4/2009



artiklid
RMK rasked otsused headel aegadel

Headel aegadel kipuvad jutud kokkuhoiust ja senise süsteemi ümberkorraldamise vajadusest mõjuma lootusetu pessimisti kaeblemisena. Praegu võib aga öelda, et just heade aegade rasked otsused on taganud RMK toimetuleku.

Algul lõid kired lõkkele On 25. jaanuar 2008. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu kiidab heaks metsamajandusega seotud
juhtimisstruktuuri ümberkorraldused.
Täismahus rakendub uus struktuur tööle
1. juulist 2008, sellele eelneb kolmekuine
juhtprojekt. Kired on pääsenud valla, poolt- ja vastuargumente tuleb kui Vändrast saelaudu. Asutatakse Eesti metsade päästeliikumine, levivad spekulatsioonid vandenõust meie rahvuslik vara maha müüa ning metsas toimuv
on ühtäkki taas ajalehtede esikülgedel.
Nüüd, poolteist aastat hiljem, on emotsioonid
vaibunud ning võimalik arvudele toetudes analüüsida, mis siis õigupoolest muutunud on.

2007. aastal oli kõik näiliselt hästi
Peapõhjus, miks metsa majandamisega seotud töökorraldust RMKs üldse reformima asuti, peitus senisesse süsteemi sisse kodeeritud konfliktis metsakasvatuse pikaajaliste ja lühiajaliste huvide vahel. Varem valmistas probleeme suutmatus piisavalt jälgida ja suunata metsakasutuse mahtu. Metsakasvatustöid ei tehtud vajalikul määral ning kavandatud ja teostatud raiete mahud erinesid puuliigiti. Nendele puudustele viitasid oma auditites ka välisaudiitorid ja riigikontroll. Riigikontrolli viidatud riskid ka avaldusid, näiteks raiuti 2007. aastal lageraiega kuusikuid 11% lubatust enam ning noorendike hooldust ja teisi metsakasvatustöid tehti aastaid vähem, kui oli tegelik vajadus. Ühtlasi näitasid arvud, et metsatööde korraldamise tööviljakus jäi kolmneli korda alla naaberriikide näitajatele ja RMK polnud kodusel palgaturul enam konkurentsivõimeline.
Siinkohal on paslik meenutada, et ümberkorralduste alguses Eesti ja maailma majandus veel õitses, palgihinnad tõusid ning RMK andis riigikassasse mitu aastat järjest soliidse panuse (umbes 250 miljonit krooni). Seega, näiliselt oli kõik justkui hästi.
Siia aga koer maetud oligi. Puiduhindade peadpööritavast tõusust kantud käibekasv, ühtaegu igal aastal suurenenud kanded riigieelarvesse ning omaniku pidev rahulolu tagasid mõnda aega näiliselt suurepärase olukorra. Vahemärkusena: puiduturg tegi juba aasta pärast 2007. aasta hinnarekordite purustamist läbi aegade suurima kukkumise ja RMK poleks suutnud ennast enam endisel kujul ülal pidada. Ennekõike seisnes muudatuste põhjus siiski pika- ja lühiajaliste eesmärkide ja väärtuste vastuolulisuses. Selleks, et Eesti metsad saaksid olla nii looduslik kui ka majanduslik rikkus ka järeltulevatele põlvedele, ei tohi pikaajaline metsamajandustööde planeerimine oleneda lühiajalise tulu teenimisest. Senine süsteem seda ei taganud ning reaalne oli oht, et kehvadel aegadel tehtud otsused vähendavad hüvesid, mida saame metsast tulevikus.

Nelja silma printsiip tagab sõltumatuse
Nii löödigi riigimetsas tehtavad tööd lahku. Lihtsustatult öeldes: kui varem otsustas üks inimene, milliseid töid metsas teha ja tegi need ka ära (või siis ei teinud), siis praegu paneb RMK metsahalduse tegevusvaldkonna (s.o. 17 metskonna) töötaja paika, milliseid töid metsas teha tuleb ning metsamajanduse tegevusvaldkonna (kolm metsamajanduse regiooni) töötaja korraldab töö. Metskond kontrollib vastavust metsakasvatuslikele nõuetele, keskkonnakaitselistele ja teiste tingimuste täitmist.
Nõnda saavad oma ala parimad spetsialistid olukorda objektiivselt jälgida ning välistatud on subjektiivne otsustamine. Varasema ühe silmapaari asemel rakendub iga tööoperatsiooni puhul vähemalt nelja silma printsiip ning sisekontroll parandab tööde kvaliteeti. Puidu müügi ja tootearenduse eest vastutab puidu turustamisega tegelev üksus. Teiste RMK tegevusvaldkondade maht – loodushoiu, jahinduse, taimede ja seemnete tootmise oma – on suurenenud, sest järjest enam pööratakse nüüd puidu tootmise kõrval tähelepanu ka metsa teistele kasutusvõimalustele.
Struktuurimuudatuste sihiks sai seatud, et metsamajandustööde korraldamise efektiivsus suureneks sedavõrd, et oleks võrreldav naaberriikidega, kus see oli tollal ligi 12 000 tihumeetrit ja 4000 hektarit töötaja kohta. Ja eeldati, et parem tööviljakus omakorda lubab maksta ka paremat palka.

Tööviljakus on nüüdseks kasvanud 2,5 korda
Praegu saab öelda, et 2008. aastal raiuti riigimetsas kõiki puuliike, pidades kinni vabariigi valitsuse ette antud ülempiiridest. Võrreldes 2007. aastaga suurenesid 2008. aastal kõik metsa hooldamiseks ning uue metsa rajamiseks vajalike tööde mahud. Näiteks harvendusraiet tehti 2007. aastal 7639 hektaril, aasta hiljem aga 9308 hektaril ning noorendike hoolduse maht kasvas aastaga 11 836 hektarilt 14 013 hektarini.
Rohkem tööd tegi ära väiksem hulk inimesi: metsamajandusjuhtide arv vähenes 550-lt 251-ni. Pidades silmas, et RMK vastutab üle ühe miljoni hektari põlise ja endiselt riigi omandis oleva metsamaa majandamise eest, on sihiks seatud tööviljakusnäitaja 4000 hektarit töötaja kohta seega saavutatud ning isegi ületatud. Teine eesmärk – raiemahu näitaja 12 000 tm töötaja kohta – ulatub praegu 80%-ni soovitust, olles seega 9600 tm, veel puuduoleva 20% loodame saavutada metsamaade riigi omandisse jätmise järel. Selle eeldused on olemas: tänavuse aasta teisel poolel puiduturu paranemise toel suurendatud raiemahud ongi juba sellel tasemel. Tööviljakus metsamajandustööde korraldamisel on kasvanud keskmiselt 2,5 korda ja seega ei vasta tõele reformi vastaste kartus, et RMK töötajad ei saa suureneva töökoormusega hakkama.
Oleme töötajate hinnangut ümberkorraldustele uurinud põhjaliku küsimustiku abil. Tulemused kinnitavad, et vastutusala uued piirid ja tööülesanded on üldiselt selgeks saanud ning suurem spetsialiseerumine on vastanute arvates suurendanud töö tõhusust, parandanud kvaliteeti ning lihtsustanud selle tegemist. Kuid mündil on ka teine külg: ülesannete jaotamine eri struktuuriüksuste vahel ja töökoormuse kasv on muutnud töötegemise märksa pingelisemaks ning kannatada on saanud ka organisatsiooni meie-tunne. Rutiiniga harjumine ja tööjaotuse aastaringne ühtlustamine, aga kindlasti ka paremad töövahendid ning läbimõeldud ja organisatsiooni ühtsust tähtsustav motivatsioonipoliitika on siin loogilised lahendused, mis tulevad lähitulevikus ellu viia.

Vähem juhte, rohkem metsatöölisi
Metsatööde tegelikke tegijaid ümberkorraldused ei puudutanud, sest töökäsi läheb metsas ikka vaja. Küll aga pidid oma rolle ümber hindama metsatööde juhid, keda oli tööl ebamõistlikult palju. Vabanevatele töötajatele pakuti tööd teistes RMK tegevusvaldkondades, oskustöölistena või partnerettevõtjatena. Pakkumise hakata tööle mõnes teises RMK struktuuriüksuses võttis vastu 47 töötajat, nende seas nõustus 10 senist juhti oskustöölise kohaga (traktorist, metsamasinajuht vms). Endistest metsaülematest (64) loobus jätkamisest pensioniea tõttu viis ning muudel põhjustel kaks inimest.
Tuleb tunnistada, et puidunõudluse järsk langus ning sellega seotud raiemahu vähenemine ei ole meil veel võimaldanud luua uusi töökohti mahus, mida olime kavandanud. Kiired muutused puiduturul tänavuse aasta teisel poolel on lubanud tööde mahtu siiski jälle suurendada. Nõnda saavad kõigi koostööpartnerite lepingumahud hoolimata aasta alguse vajakutest aasta lõpuks siiski täidetud.
Tuleva aasta suhtes oleme veelgi optimistlikumad ning eeldame veel vähemalt 500 inimese hõivamist riigimetsas tehtavale tööle. Kindlasti soodustab seda ka uute suurte energiatootjate turuletulek. Ainuüksi Narva Elektrijaamade lisanduv puiduvajadus aitab juurde luua 300–500 töökohta. Tähtis on see, et uus töökorraldus lubab nii RMK töötajatele kui ka partneritele maksta korralikku tasu ning hoolimata puidu madalast hinnast suudame rahastada kõiki metsakasvatustöid, mida on vaja teha.
Kahtlemata on muudatuste tuntav kasu metsamajanduse tööjuhtide (praakerid, logistikud, metsakasvatajad) kutseoskuste paranemine, tööde parem ja sujuvam korraldus ning klientide nõudluse senisest professionaalsem rahuldamine. Näiteks raietööde parema logistika tõttu suurenevad töövõtjate raiutud kogused, ühtaegu vähenevad kulutused ja hoitakse kokku nii partnerite kui ka RMK raha. Viimatise kliendiuuringu tulemused rõhutavad siiski partnerite soovi näha RMK tegevust praegusest operatiivsemana. Järelikult on meil arenguruumi veel küll.

Kokkuhoid 77 miljonit
2008. aasta 1. juuliks olid metsamajandustööde juhte puudutavad personalimuudatused tehtud. Järgmise aasta jooksul on RMK palgakulud varasema aastaga võrreldes vähenenud 47,3 miljonit krooni. Samas on juurde tulnud 37 loodushoiutöötajat, kes tegelevad igaüheõigusele tugineva külastuskorralduse ja loodusharidusega. Transpordi ja muude majanduskulude arvelt on sama ajaga kokku hoitud vastavalt 17,5 ja 12,2 miljonit krooni. Kokku ulatub aastane sääst 77 miljoni kroonini, mis hõlmab kolmandiku RMK üldhalduskuludest.
Oluline on, et metsa majandamise eest vastutavate töötajate keskmine palk on selle ajaga tõusnud ja nii läheb nüüdne RMK uuele turuolukorrale vastu senisest konkurentsivõimelisemana.
Majanduslikult pingelistel aegadel võib teadagi suureneda kuritegevus. Kartus, mida sageli kommenteerima peame, puudutab „metsa julgeolekut”, kaitset metsavarguste eest. Skeptikute põhihirm – väheneb ülevaade metsast toimuvast ning suureneb metsavarguste hulk – pole statistikas õnneks kinnitust leidnud. Kasvava metsa ja metsamaterjali varguste arv on püsinud viie viimase aasta keskmisel tasemel, ent mõistagi on meie eesmärk, et see väheneks. Mis puudutab metsameeste kaugenemist metsast, siis RMK-sisene uuring kinnitab, et üle poole töötajatest veedavad kontoris ainult ükskaks töötundi päevas. Tööpiirkonnad on küll suurenenud ning tööobjektile sõitmiseks kulub seetõttu rohkem aega, aga metsamees on alati enamiku oma tööst teinud metsas ning RMK kaugenemist metsast karta ei ole.
Kontoritöö pakub küll metsale vaheldust, kuid tegevuse ümberkorralduste tõttu tõmmati koomale ka kontorivõrgustikku. Hea meel on aga selle üle, et esimesed neli endist metskonnakontorit – Kilingi, Lodja, Oandu ja Vara – on antud kohaliku seltsielu arendamiseks. Loodetavasti leiavad kogukonda siduva rakenduse teisedki praegu kasutuseta seisvad hooned.

Usaldusväärsus pole vähenenud
Kuidas on muutused mõjutanud meie partnereid ja kliente? Turu-uuringute AS-i tehtud küsitluse järgi on struktuurimuudatuste mõju RMK töö kvaliteedile olnud enamiku jaoks (66%) positiivne. Enamiku partnerite arvates on muutused toonud kaasa positiivse arengu eelkõige töötajate kvalifikatsiooni ja metsamaterjali mõõtmete nõuete järgimise tõttu. Kriitilised on muudatuste suhtes 24% vastanuist, 10 protsendil ei ole selget seisukohta. Enim arenguruumi nähakse tootmise paindlikkuse ja otsuste läbipaistvuse alal; samuti vajab tähelepanu pikaajaliste lepingute tagamine raie- ja kokkuveoteenuse ostmisel.
RMK põhilisi väärtusi partnerluses ettevõtjatega on usaldusväärsus, mida peetakse nii kõige olulisemaks kui ka paremaks RMK omaduseks. Valdavalt kõrgeid hinnangud pälvisid vastajatelt RMK suhtlustasand partneritega ning infoedastusega seonduv, kuid keskmisest vähem oldi rahul kiiruse ja reageerimise operatiivsusega.
Kindlasti tuleb edaspidi veelgi lihvida metsahalduse ja -majanduse konstruktiivset koostööd ja mõista paremini valdkondadevahelist rollijaotust. Metsahalduse uus proovikivi on ka maade ja kinnisvaraga seotud küsimused.

Ambitsioone küllaga
RMK kui terviku seisukohast on tähtis arendada töötajaskond ühtseks meeskonnaks, kellel on ühised väärtused ja sihid. Vajab ju iga suure muudatuse läbi teinud organisatsioon settimisaega ning süsteemi sujuv töökorraldus ja lihvimine on asjade loomulik kulg. Konstruktiivne kriitika, mis sellele kaasa aitab, on igati teretulnud.
Eesmärgid, mille poole uuel aastal pürgida, puudutavad eelkõige senise kasumlikkuse taastamise võimalusi. Senise aastatega kogunenud varu, 680 miljonit, kandsime teatavasti tänavu erakorraliselt riigieelarvesse. Hoolimata keerulisest majandusolukorrast lõpetame ka tänavuse aasta siiski plusspoolel ning kavandame uut juba kasvuaastana. Aga ka siinkohal on paslik meelde tuletada, et RMK meelest ei seisne edukus vaid praegu pangakontole laekuvas rahas – meie ülesanne on hoida ja suurendada riigimetsa väärtust tulevaste põlvkondade jaoks ning tagada kõigile eestimaalastele võimalikult mitmekesised metsa kasutamise võimalused.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et suutsime muudatuste tõttu saada tugevamaks enne, kui üldine majanduslangus meid külma šokina tabas. Lühem käsuahel ja selgem struktuur on aidanud langetada heitliku turu tingimustes kiireid ja vajalikke otsuseid. Tänu sellele väljub RMK rasketest aegadest kindlasti tõhusa ja konkurentsivõimelisena – nii lühi- kui ka pikaajalist perspektiivi silmas pidades. Vanasõnagi ütleb ju: „Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle.”



Aigar Kallas, RMK juhatuse esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet