Eesti Looduse fotovõistlus
4/2009



artiklid
Balti metsandustöötajad arutlesid Lätis bioenergia üle

11. ja 12. septembril pidasid Baltimaade metsandustöötajad taas tavapärast Balti metsanduskonverentsi. Seekordne konverents
leidis aset Lätis Rēzekne linna lähedal Raznase järve kaldal.

Hübriidhaava kasvatamisest Lätis kõneles Martinsh Zeps
Eesti delegatsioon, kuhu kuulus paarkümmend metsandusinimest, asus teele juba 10. septembri lõunal, et õhtuks sihtkohta jõuda. Osalejaid oli era- ja riigimetsanduse valdkonnast ja ka maaülikoolist. Konverents avati 11. septembri hommikul. Nagu ikka tavaks, heisati lipp, iga riigi esindajad laususid tervitussõnu ning tehti ühispilti. Seejärel siirduti järve kaldale püstitatud hiiglaslikku valgesse telki, kus terve päeva jooksul esitati ja kuulati ettekandeid. Ettekanded iseloomustasid iga riigi metsanduse hetkeseisu: aktuaalsed teemad, probleemid ning tegevused. Tänavuse konverentsi läbiv teema oli laialdane puidutarvitus ja bioenergeetika ehk raiejäätmed, energiavõsa ja hakkpuidu tootmise otstarbekus.

Konverentsi esimeses pooles keskenduti energiavõsa kasvatamise kogemustele. Esmalt andis ülevaate hübriidhaava arendamisest Lätis Martinš Zeps. Lätis toodetakse aastas ligikaudu 9,5 miljonit kuupmeetrit biokütust, millest enamik ehk 58% pärineb metsatööstusest ja 10% mittekasutatavatelt maadelt.
Zeps ütles, et Läti riigi metsade haldajad paiskavad nii sel kui ka järgmisel aastal turule veel kaks miljonit tihumeetrit kasvavat metsa. Kindlasti avaldab see hinnasurvet meie Lõuna- Eesti metsaomanikele, kuid mõjutab ka Leedu metsaomanikke. Tugevat pahameelt avaldasid lätlaste sellise otsuse üle Põhja-Leedu metsamajandite juhid.

Metsaomanikud tahavad istutada metsa
Dr. Liana Sadauskiene Leedu metsauuringute instituudist rääkis, et 2007. aastal vastu võetud Leedu riikliku energiastrateegia järgi on suurendatud taastuvenergia osakaalu, mis peaks aastaks 2025 olema vähemalt 20%. Praegu on Leedus taastuvenergia osatähtsus 15%. Et saavutada riiklikus energiastrateegias püstitatud eesmärke, on kavas suurendada energiapuidu kasvatamise pinda, laialdasemalt tarvitada raiejäätmeid, kasutada rohkem kõrrelisi ja olmejäätmeid kütuse tootmiseks ning suurendada vedelate biokütuste osakaalu.
Aastatel 2005–2009 suurendati energiavõsa ala igal aastal ligi 100 hektari võrra ehk kokku 500 hektarit. Riikliku energiastrateegia järgi peaks 2015. aastaks olema energiavõsa kasvuala 7500 hektarit ning 2025. aastaks juba 11 500 hektarit. Kui siiani on energiavõsa ala suurendatud igal aastal saja hektari kaupa, siis järgmise viie aasta jooksul peaks see olema 1400 hektarit. Ühe hektari istutamine tähendab umbes 5000-litist ehk umbes 22 600-kroonist väljaminekut. Sealt peaks igal aastal tulema 18–20 tonni energiapuitu.
Leedukad on tänulikud Euroopa Liidule, kes annab toetust, et arendada energiapuidu valdkonda. Energiavõsa kasvatamisele on kaasa aidanud ka keskkond ning teema pidev kajastamine ajakirjanduses. On jõutud arusaamisele, et puit on ökoloogiline, kiirelt taastuv kütus. Bioenergia tarvitusel on riigile ka poliitiline mõju: bioenergia aitab vähendada sõltuvust suurest naabrist Venemaast.
Sadauskiene sõnul võiks energiavõsa kasvatust arendada märksa kiiremini, ent seda takistavad paljud tegurid. Näiteks Euroopa Liit võiks suurendada asjaomast toetust. Praegu toetab Euroopa Liit selle valdkonna tegevust 40–50% ulatuses, kuigi see osakaal võiks olla vähemalt 70%. Ühtlasi on Euroopa Liidu toetused metsaistutuse eest suuremad kui energiavõsa istandike rajamise eest, seega on ka maaomanikud rohkem huvitatud metsa istutamisest.
Samuti on takistuseks liigne paberimajandus: selleks et rajada energiavõsa istandikku, tuleb läbida bürokraatia kadalipp. Üksiti jääb selles vallas puudu teadmistest ja oskustest. Seega on küsitav ka selle tegevuse kasumlikkus, sest puuduvad pikaajalised kogemused: energiavõsa pole veel raiutud. Teadmata on ka reaalne puidukogus: kas ikka tuleb aastas planeeritud 20 tonni puitu hektarilt, eriti kui need alad on rajatud endistele põllumaadele, mis on kasutusest väljas. Samuti pole teada, milliseks kujuneb selle hakke hind.

Söötis põllumaade metsastamine
Leedus metsastatakse ka söötis põllumaid. Seal on umbes 500 000 hektarit kehvas seisus põllumajandusmaad, mida ei kasutata. Leedu metsapoliitika järgi peaks metsa osakaal pindalast aastaks 2020 suurenema 3%, seega on 196 000 hektarit maad vaja metsastada. Looduslikult kattub igal aastal metsaga 4000–5000 hektarit. Aastatel 2004–2006 oli eesmärk metsastada 5000 hektarit aastas, ajavahemikul 2007–2020 aga juba 7000 hektarit aastas.
Leedu maaülikooli professori Jonas Saladise hinnangul on iga-aastane raiemaht riigimetsas küll suurenenud 2,2 miljonilt 6,1 miljoni kuupmeetrini, kuid biokütust on võimalik saada üksnes umbes 0,8 miljonit kuni üks miljon kuupmeetrit. Biokütuse maht võiks olla suurem, ent takistuseks saab selle realiseerimine, mis oleneb bioenergeetikat puudutavatest õigusaktidest. 2006. aastaks oli puidu kasutamine biokütuse tootmiseks enam kui kahekordistunud, võrreldes 1990. aastaga. Saladise sõnul võiks biokütust toota laialdasemalt, kuid piiranguid seab muu hulgas liiga väike lubatud raiemaht riigimetsas aastail 2009–2013: igal aastal vaid 6,12 miljonit kuupmeetrit. Biokütuseid on kulukas toota ning Leedus ei ole praegu otseseid toetusi biokütuse tootmisele küllaldaselt.

Eestil hübriidhaabadega kümneaastane kogemus
Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus kinnitas, et Eestil on hübriidhaabade istandikega kümneaastane kogemus: esimesed istandikud rajati mahajäetud põllumaadele 1999. aastal. Sellest ajast alates on hübriidhaabu kasvatatud 700 hektaril. Istutamiseks kasutatakse mikropaljundatud taimi ning enne oli maapind küntud. Eestisse on rajatud 58 prooviala, et pikaajalise eksperimendi käigus jälgida biomassi kasvu ja pinnast; igal proovialal on varem tehtud toitainete uuring. „Ka mets vajab kasvamiseks head pinnast,” ütles Tullus, kelle sõnul on üheksa-aastase katse põhjal võimalik väita, et hübriidhaab kasvab meie kohalikest puudest kiiremini ning tehtud katsete tulemusega võib jääda rahule.
Ühele hektarile istutatakse 1000– 1400 istikut, mis mõjutab ka selliste istandike maksumust – istandiku hektari maksumus on 1200–2200 eurot ehk 19 000 – 35 000 krooni. Üldiselt on hübriidhaaval vähe kahjustusi, kuid kaitsemeetmeid tuleb siiski rakendada. Hiirte vastu kasutatakse siniseid plasttorusid, mis mõnel korral on põhjustanud juurekaelal seenhaigusi. Tulluse sõnul tasub hübriidhaaba kasvatada, sest ta kasv on kiirem kui meie kohalikel puudel ning haigused kimbutavad teda vähe. Ent selliseid istandusi pole kerge rajada, sest toetusi saab taotleda ainult ametlikult registreeritud metsamaale. Põllumaale rajatud istandike eest ei saa toetust ning ka ala kaitseks vaja mineva piirdeaia jaoks ei saa toetust taotleda.
Andres Sepp RMK-st võttis vaatluse alla Eesti kütuse ja energiasektori pikaajalise arengukava aastani 2015. Eesti on seadnud sihi, et aastaks 2020 on taastuvenergia osakaal 20% kogu energia tootmisest. Järgmisel aastal peaks taastuvenergia osakaal küündima 13%-ni. Üldiselt ei ole taastuvallikate tarvitus elektri tootmiseks laialt levinud – see hõlmab vaid 0,5% –, kuid see on oluline soojuse tootmisel: puitkütte ja biogaasi osatähtsus on 17% ja turbal 4%. RMK alustas 2003. aastal bioenergeetiliste ja tehniliste võimaluste uurimist. Kolm aastat hiljem hakati tegema ettevalmistusi, et raiejäätmeid saaks kasutada energia tootmiseks. Tänavu sõlmis RMK lepingu AS-iga Narva Elektrijaamad ning hakkab neid varustama hakkpuiduga. Tulevikus on Narva elektrijaamade kahe uue energiaploki taastuvenergia aastatoodang kuni 260–280 GWh aastas – ligi 4% kogu Eesti aastasest elektritarbimisest. Narva elektrijaamades toodetud rohelise energiaga saab katta kuni 100 000 keskmise elektritarbimisega Eesti pere aastase vajaduse.

Töö rühmas
Ettekannete vahel tuli osalejatel jaguneda kaheks grupiks ning mõlemale anti oma ülesanne, mida arutada ning lahendusi leida. Esimeses rühmas oli kõne all raiejäätmete varu ja kasutamise efektiivsus energeetikas. Leiti, et Eesti on selles mõttes pioneeristaatuses ehk teistest riikidest ees: meie RMK-l juba on leping Narva elektrijaamaga, mis hakkab elektrit ja soojust tootma hakkpuidust. Lätis ja Leedus tekitab probleeme asjaolu, et pole piisavalt suuri elektrijaamu. Kohalikes väikestes jaamades ei tasu hakkpuidust elektrit toota.
Teine töörühm vahetas mõtteid energiavõsa kasvatamise üle. Pärast pikka ja agarat arutelu jõuti järeldusele, et ei ole mõttekas kasvatada võsa ainult loodusliku uuenduse teel. Seda on otstarbekas ja tulus teha üksnes siis, kui riik toetab seda tegevust ning kui erametsaomanikud teevad tihedat koostööd.

Järgmine konverents peetakse Eestis
Konverentsipäev oli ootuspäraselt pikk, ent sisukas. Õhtune programm keskendus meelelahutusele, näiteks pandi osalejatele selga metsaasukate kostüümid ning mängiti maha lastele mõeldud etendus. Järgnes õhtusöök, kus pakuti kohapeal valmistatud uhhaad. Meeleolu aitas luua ka pillimäng: igal osalejal oli võimalus teha muusikat traditsiooniliste instrumentidega.
Järgmisel päeval tehti väljasõit lähedal asuvasse riigimetsa, et näidata, kuidas lätlased koguvad ja kasutavad raiejäätmeid. Metsas veedeti umbes tund; kõik said lätlastelt täpsemalt pärida nende kogemuste järele. Nõnda kujunes väljasõidust lausa arutelukeskkond, kus väikestes rühmades vaeti metsandusküsimusi. Nägemata ei jäänud ka kohalik kultuuripärand: käisime savikunstnik Evalds Vasilevskise vabas looduses asuvas töötoas. Tegemist on Lätis tuntud savikunstnikuga, keda toetab ka Läti kultuurifond.
Balti metsanduskonverents toimub igal aastal eri Balti riigis. Tänavu korraldasid konverentsi lätlased, mullu leedulased, järgmisel aastal aga Eesti metsaselts.



Pille Rõivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet