2/2010

Artiklid
Metsatööstuse arenguperspektiive

Metsatööstuse langusaastad raputasid meid üsna kõvasti, kuid metsatööstuse mõne haru mahud hakkasid üsna kiires tempos taastuma.

Kas kõikuv või stabiilne turg?
Mida tähendab üldse stabiilsus turumajanduses?
Turumajandust reguleerib teatavasti
turg. Turg aga ei ole kunagi stabiilne,
vaid pigem pidevas dünaamilises
tasakaalus: kui tarbimine suureneb, kasvab
ka tootmine ja vastupidi. Erinevused
tekivad aga ajaliste nihete tõttu.

Metsatööstus on tüüpiline suurte mahtude ja standardtoodetega tegevusharu, mis kindlasti allub turu kõikumistele. Tarbimise kiire kasvu ajal ei jõua tootmine järele, mistõttu nõudlus ületab pakkumise, ostjad teevad jõupingutusi, et kaupa saada ning seetõttu tõusevad hinnad. Müüjad seevastu võivad sel perioodil toimida üsna rahulikult ning aktiivse müügi asemel tegelda nn. kauba väljastamisega. Sel ajal on tegemist tüüpilise müüja turuga, kus ostja peab olema aktiivne, ent müüjal pole vaja eriti aktiivne olla.
On üsna selge, et selline olukord ei saa kesta kaua. Olulisi põhjusi, miks tootmine ja tarbimine pidevalt muutuvad, on kaks. Esimene põhjus on see, et turu liikumised ei ole regiooniti ühesugused. Tarbimise kasv ja kahanemine ei ole alati sugugi ühtlased kogu maakeral. See tähendab, et mingis regioonis tarbimine suureneb, mingis regioonis püsib stabiilsena ja mõnel pool hoopis kahaneb. Seepärast muutub ka kaubavoogude liikumine.
Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. USA kinnisvaraturg kasvas jõudsalt 2001–2005. Aastal 2006 seal alanud kinnisvaraturu langus põhjustas tootmise ülejäägi nii USA-s kui ka Kanadas (vt. joonist 1 - joonise leiad trükiväljaandest). Euroopas olid tollal saeja höövelmaterjali hinnad veel tipus. Eeltoodu tõttu hakkasid vähenema kaubavood Euroopast USA-sse ning lisandusid kaubavood näiteks Kanada tööstustest Euroopasse. Loogilise jätkuna said Euroopa turud üsna kiiresti täis ning hinnad hakkasid langema. Samataolisi näiteid võib tuua ka Skandinaavia tselluloositööstuse kohta, mis kannatas viimasel paaril aastal tugevalt hinnasõjas Lõuna-Ameerika toodanguga.
Vaatleme teist põhjust, miks tootmine ja tarbimine on pidevas dünaamilises muutuses. Heas turuolukorras investeeritakse ja suurendatakse tootmismahtusid, seetõttu suureneb pakkumine, mis tasakaalustab nõudluse. Laomahud hakkavad suurenema ning varsti saabub olukord, kus on vaja asuda aktiivselt kaupa müüma. Selleks tehakse hinnaalandusi ning tekib taas olukord, kus hinnad hakkavad langema ja tootmist hakatakse uuesti piirama. Kui samal ajal väheneb ka tarbimine, võimendub protsess veelgi.
Hea näide ongi 2008.–2009. aasta majanduskriis, kus tarbimine vähenes ning selle järel kahanesid ka Eesti tootmismahud. Tuues näiteks saetööstuse, mis on Eestis mahukaim metsatööstuse haru, tuleb öelda, et meil ei vähenenud tootmismahud mitte ainult seetõttu, et nõudlus vähenes. Meil oli juba enne probleemiks olnud toormenappus, mille põhjustas vähene raie ning Vene impordi kadumine. (Eri tööstuste varasem statistika ja lühiajaprognoosid on toodud joonistel 2 kuni 5.)
Kokkuvõttes võib öelda, et müüja turule järgneb alati ostja turg, kus müüja peab samuti olema aktiivne ning tegema jõupingutusi, et oma taset hoida.

Metsaressurss ja tooraine
Olulise tahuna tuleks käsitleda suhteid metsaressursi müüjate ja tootjate vahel. Kindlasti on tarvilik, et nii ostjad kui ka müüjad mõistaksid, et turg on kõigi jaoks sama ja kehtivad samasugused seosed. Seega tuleks keskenduda pigem stabiilsema mahu saavutamisele ja hoidmisele. Mingi ajajärgu ebastabiilsus tekitab hiljem taas ebastabiilsust. Näiteks kui metsaomanik või ressursi haldaja paremate aegade ootuses tooret mingil ajal ei müü, siis võib-olla peab mõni tehas seepärast tegevuse lõpetama ja hiljem ei saagi tooret talle enam müüa. Vastupidises olukorras – tehas seiskab mingiks ajaks ostu –, võib metsaomaniku tegusus väheneda ning hiljem on keeruline aktiivsust taastada.
Seetõttu võtabki tööstusettevõte üldjuhul riski hoida toorme laoseis selline, mis tagaks stabiilsema tootmismahu, kui tarned on ebastabiilsed. Meie kliimas ei püsi müük ühtlane ka sesoonsuse tõttu. Käies kunagi Prantsusmaa saetööstusettevõtetes, olin üllatunud väikese laoseisu üle ja uurisin, kui kauaks jätkub nende laos olevatest palkidest. Vastati, et palke piisab kauaks, tervelt nädalaks ajaks. Lisati, et hea oleks, kui nii suurt varu ei peaks laos hoidma, vahel olevatki laos materjali vaid mõne päeva jagu.
Meil hoitakse varakevaditi laos mitme kuu varu, et tooret oleks stabiilselt võtta. Sellise laoseisu korral võib muidugi karta kvaliteediriske (riknemine) ja hinnamuutusi, mida vahel võib nimetada ka võimalusteks. Seda juhul, kui müügihinnad peaksid muutuma soodsamaks. Seega etendab metsatööstuse toodete turu stabiliseerimisel tähtsat rolli metsaressursi haldaja käitumine, aga ka ressurssi haldaja ja metsatööstuse sujuv koostöö.

Müügitraditsioonid ja kompromissi otsimine
Metsatööstuse toodete valmistamine on maailmas jõukohane väga paljudele. Siin ei ole valdavalt tegemist eksklusiivsete toodetega, vaid suuremas mahus ja paljudel turgudel müüdavate standardtoodetega. Konkurente on palju ja kõik nad teevad samalaadseid tooteid. Mis võiks olla Eesti moodus oma kaubavoogusid võimalikult hästi hoida? Kindlasti pole see alati võimalik ning ühte ja ainsat nippi ei olegi.
Üldjoontes tuleb olla paindlik müügihindade ja kliendi nõudmiste suhtes, siis säilivad mahud paremini, ning vastupidi: kui müügihinnad on jäigemad ega järgita kliendi erinõudeid, siis kõiguvad mahud rohkem, nii tõusva kui ka langeva turu puhul. Seega peaks kõigile soodne stabiilsus olema paremini saavutatav kliendile orienteerituse ja oskusliku hinnakujundusega. Kuid langeval turul pole lihtne hindu alandada, sest oleme harjunud parematega ning tuleb arvestada kuludega. Järelikult on kuluefektiivsus sellises olukorras väga oluline. Tähtis on, et kliendisuhted ja ostuharjumused säiliksid. Tõusval turul on kindlasti kergem hinnatõusuga kaasa minna ning siis saab jälle „võid leiva peale lisaks”.
Seega võib öelda, et tegevusmahtude täielikku stabiilsust ei saavuta me kunagi, kuid saame kõikumisi vähendada ja tasandada. Eesti tootmismahud on kogu maailma turgudega võrreldes väikesed (alla ühe protsendi). Nõnda peaks oskusliku tegutsemise korral olema meil lihtsam tervikuna hoiduda tootmismahtude liiga järsust vähenemisest, kui turu olukord halveneb. Suurematel tootjamaadel, nagu peaaegu kõik meie naabrid (Soome, Rootsi, Venemaa, Läti; vt. joonist 6) on ilmselt keerukam mahtusid hoida, kuna nad hõlmavad sihtturul olulisema osa ja ühtlasi mõjutab turu liikumine neid rohkem (kui rääkida mahtudest absoluutühikutes, mitte suhtühikutes).
Teiselt poolt tuleb muidugi võtta arvesse, et nende võimsus on suurem. Ostjad peavad ilmselgelt nendega rohkem arvestama, kui tahavad ka heas turuolukorras, kus nõudmine ületab pakkumist, saada vajalikke koguseid. Arvestamine tähendab siin seda, et ka halvas turuolukorras ei vähendata olulistelt tarnijatelt ostetava mahu osakaalu kogu ostus. Samuti tuleb silmas pidada seda, et näiteks Soomel ja Rootsil on turgudel tegutsemiseks pikaajalisem traditsioon, kogemus ja suhted.
Eestis on oluline, et turunõudluse vähenedes suudaksime oma „väikesed” mahud ikkagi ära müüa – suurte konkurentmaade arvelt. Et seda teha, on vaja oskuslikke ja paindlikke kliendisuhteid, hinnakujundust ning kuluefektiivsust. Õigemini peaks ütlema, et tööstus otsib langeval turul pidevalt kompromissi kahaneva müügimahu ja väheneva müügihinna vahel. Tõusval turul aga tegeldakse väga aktiivselt ressursi hankega, kuna siis on tooret saada tõenäoliselt väga keeruline. Järelikult: meie teine võimalus metsatööstuse toodete turgu stabiliseerida on aktiivne tegutsemine eksporditurul.

Tootmise potentsiaalist
Sae- ja höövelmaterjali võib nimetada Eesti metsatööstuse toodangu mahukaimaks tooteartikliks. Saematerjali tootmine on statistika järgi viimastel aastatel vähenenud. Kui vaadata ettevõtete prognoose tänavuseks aastaks, siis need on mullusega võrreldes aga suuremad. Kasv ilmneb juba näiteks eelmise ja selle aasta mahtudes kuude kaupa (vt. joonist 7).
Saematerjali tootmine hakkas suurenema juba 2009. aasta esimeses kvartalis, kuigi siis oli tase aastatagusega võrreldes veel 60–70%. Seda tingis asjaolu, et enne oli tarbimine vähenenud ning seega vähendati ka tootmist ning laod müüdi tühjaks. Ühtäkki avastasid ostjad sihtturgudel, et laod on tühjad, kuid hoolimata majanduskriisist on siiski nõudlus, mida tuleb täita, ning asusid taas ostulepinguid sõlmima. Kuidas aga edasi? Praeguste võimsuste järgi võib prognoosida, et heas turuolukorra ja piisava toorme olemasolu korral võiks saematerjali tootmismaht suureneda kuni 1,4–1,5 miljoni kuupmeetrini aastas.
Vaatame näiteks kogu metsatööstuse toodangu (kaubarühmad 44, 47, 48, millest 47 ja 48 sisaldavad küll osaliselt töödeldud paberit jms., aga see ei muuda suundumust) eksporti (joonis 9) kolme kuud: detsember, jaanuar ja veebruar, vastavalt alates detsembrist 2004 kuni veebruarini 2010. Ilmneb, kui järsku vähenesid meie ekspordimahud majanduskriisi ajal ning samuti seda, kui hästi me suutsime 2009. aasta teisel poolel hakata eksporti taastama. Erinevus 2009/2010. aasta ja 2008/2009. aasta vahel on 25%. Seejuures tuleb silmas pidada, et toodud andmed on rahalised, seega on taastumine toimunud nii mahtudes kui ka hindades. Samu tendentse näeme ka näiteks meie põhjanaabritel Soomes, kus 2009. aasta teisel poolel hakkasid raiemahud taastuma nii paberipuu kui saepalgi puhul.

Igale langusele järgneb tõus
Kui uurida Eesti tööstusettevõtete ja eksportijate prognoose 2010. aastaks, selgub, et võrreldes mullusega on kõik tegevusharud ennustanud mahu kasvu. Sae- ja jätkutööstusel on see 18%, vineeri- ja spoonitööstusel 49%, puitlaast- ja puitkiudplaadi tööstusel 16%, puidugraanuli- ja puitbriketitööstusel 10%, puitmassi- ja paberitööstusel 6%. Suureneb ka paberipuu eksport.
Siin tuleb mõistagi arvesse võtta ka seda, et mõnedes tegevusharudes oli langus 2009. aastal väga suur ning seetõttu on ka ennustatav tõus kiirem. Samas näiteks puitmassi tootmine mullu ei vähenenud eelneva aastaga võrreldes ja ka käesoleva aasta kasv on prognoositud väiksemana. Vaadates uuesti USA uute majade ehitusprognoosi, näeme, et alates tänavusest aastast on ka selles valdkonnas arvestatud kasvuga.

Eri sortimentide tarbimine
Püüdkem analüüsida, milline on meie metsadest saadavate sortimentide ning tööstuse potentsiaali vahekord. Teiste sõnadega: vaadakem, mida on puudu ja mida üle. Siin võiks välja tuua näiteks uue metsanduse arengukava tööversiooni mõõduka optimaalse raiestsenaariumi 12 miljonit kuupmeetrit (likviidne puit 9,8 miljonit kuupmeetrit; vt. joonist 8). Näiteks okaspuu saepalki saaks sellise stsenaariumi järgi aastas 3,3 miljonit kuupmeetrit. Praegused saetööstusettevõtete võimsused võimaldaksid saagida ligi kolm miljonit kuupmeetrit.
Seda arvestades oleks ehk isegi investeerimispotentsiaali, aga sel juhul tuleks aastas raiuda 12 miljonit kuupmeetrit. Muudest sortimentidest tarbib puitmassitööstus haava paberipuud umbes 400 000 m3, paberitööstus okaspaberipuud ligikaudu 200 000 m3, plaaditööstus paberipuud ja kütet 440 000 m3, vineeri- ja spoonitööstus ning liimkilbitööstus lehtpuupalki umbkaudu 250 000 m3. Paberipuu tarvitus oleneb sellest, kuidas edeneb paberipuidu eksport ning kui palju tarbitakse energiapuitu. Energiapuidu tarbeks prognoosis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2020. aastani kuni viis miljonit kuupmeetrit aastas. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et energiapuidu hulka arvestatakse ka hakmed, saepuru ja muu tööstuse kõrvaltoodang ehk teisisõnu ei tule kogu energiapuit otse metsast.
Järelikult on igal sortimendil n.-ö. kindel kodu, kuid osast sortimentidest võib tulla puudus ning osa võib jääda üle. Tegemist on pelgalt üldhinnangutega, mida ei saa igapäevatöös otseselt kasutada.

Tootmise ja toodete areng
Raske on teha prognoose pikemaks ajaks. Näiteks ennustada, milliseid tooteid me toodame kümne aasta pärast. Kuid võrdlemisi tõenäoliselt kasvab suurema lisandväärtusega toodete hulk mehaanilises tööstuses. Ilmselt edeneb inseneripuidu (teadmispõhiselt arendatud puidu) ning teise põlvkonna biokütuste tootmine. Perspektiivne võib olla ka nanotselluloosi tootmine.
On üsna tõenäoline, et ka senised tooted jäävad veel väga kauaks kasutusse. Seega on konkurentsis püsimise nimel oluline ka nende tootmist ja tehnoloogiat pidevalt arendada. Oodatavasti puidu kui taastuva loodusvara tarbimine tulevikus suureneb. Samas tuleb ikka ja jälle enesele meelde tuletada, et seda kasvu jahivad kõik tööstusriigid. Seega, et mitte reelt maha kukkuda, tuleb meil kogu sektorit alatasa arendada ning tõhusamaks muuta. Igal juhul prognoositakse, et 2010.–2011. aastal taastub osaliselt ka USA majaehitusturg. Kui see nii läheb, siis võib seda pidada heaks endeks kogu puidutööstusele.

Kirjandus
http://translate.google.com/translate?hl=et&langpair=en%7C et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Engineered_wood



Ott Otsmann, Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektor

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: