Eesti Looduse fotovõistlus
2/2010



Artiklid
Kalevipoja puud Neerutis

Neeruti mäed on üsna laialt tuntud meie eeposekangelase Kalevipoja künnivagudena. Kui lasta fantaasial lennata, siis märkad
siin ka arvukalt põlispuid, mida Kalevipoja maailmaga siduda.

Kalevipoja tööriistad, relvad ja puhkepaigad
Neeruti järsunõlvalised piklikud mäed on eepose „Kalevipoeg” järgi tema künnivaod. Võimsad, sepikukujulised ja kuni viie kilomeetri pikkused oosideks nimetatud seljandikud kinnitavad, et Kalevipoeg on seal kandis kõvasti tegutsenud. Neeruti mägedes rännates olen saanud oma kujutlusvõimele toitu ka selle kandi pealt. Kalevipoja maailmaga saab siin seostada mitmeid põlispuid. Nende puude kaudu olen avastanud Kalevipoja maailma tavapärasemast laiemalt, isegi eepost ennast loen nüüd hoopis suurema huviga ja leian ootamatuid, vahel naljakaidki seoseid.

Neeruti põlispuid silmitsedes võib Kalevipoega leida lausa üllatavate tegevuste kallal: „Kükitav Kalevipoeg” või „Suusahüppel Kalevipoeg”. Et me sangar ka spordimees võis olla, see oli mulle lausa avastus! Üksjagu puid kujutavad tema tööriistu ja abivahendeid: „Kalevipoja harkader”, „Kalevipoja sõlm”. Mitu toredat puud kujutavad Kalevipoja hobust ja selle varssa. Nii on „Kalevipoja hobune” minu jaoks ümberkukkunud kuusk, mille juured on kaasa haaranud hiigelmõõdus suurekasvulist hobust meenutava mullakamara. „Kalevipoja hobuse varss” on aga kuusk, mis on kasvama läinud kännu otsas ja mille juured on kännu külgi mööda sirutunud maakamarasse. Känd on alt ära mädanenud ja paljastuvad puujuured meenutavad hobuvarsa nelja jalga.
Päris suur on kangelase relvade valik, need moodustavad seeria „Kalevipoja relvad”: „Kalevipoja mõõk”, „Kalevipoja vibu”, „Kalevipoja isiklik relv”, „Kalevipoja püss”. Ühel pildil on ehtne „Kalevipoja märklaud” ja selle kaudu võime veenduda, et lisaks vibule laskis Kalevipoeg märki puhkpüssiga. Seda tõendab märklaua keskel ilutsev puhkpüssi nõel.
Üks sõlmfoto on minu jaoks olnud „Haljendav Kalevipoja mõõk” – salapärane, piksest pikuti pooleks löödud pärnapuu, millest on alles jäänud vaid tikkterav könt ja tera ümber haljendavad puu alumised oksad. Teame ju, et Kalevipoja mõõk lõikas kangelasel Kääpa jões jalad alt ja surmas ta. Haljendama löönud mõõk justkui palub meilt andestust sooritatu pärast.
Kalevipojal oli, nagu ühel korralikul valitsejal ikka, ka salarelv – skorpion, nii kujutab vähemalt üks kuuse juurtekogumist välja kasvav ornament. See foto kannabki nime „Kalevipoja salarelv”.
Kõva töömehe mainet kinnitavad Neerutis Kalevipoja arvukad puhkepaigad. Mujal Eestis on nendeks Kalevipoja sängid – magamisasemed –, Neerutis seevastu istmekujuliseks painutatud hiigelpuud. Selliseid olen fotosilma ette saanud hulganisti ja need kuuluvad seeriasse „Kalevipoja istmed”.

Kujutluspilte ei tasu tõlgendada realistlikult
Mõnedki fantaasialennust sündinud fotode nimed on vahel esile kutsunud heatahtlikke proteste. Kommenteerisin kord näituse avamisel enesestmõistetavusega fotot „Kalevipoja püss”. Umbes nii, et vägimees on kündmise ajaks oma püssi põõsasse visanud ja siin see nüüd ongi. Üks külastaja tegi vahemärkuse: „Fotode autor on vist eksinud, sest Kalevipoja ajal polnud püssi veel leiutatud.” Samalaadse märkuse olen leidnud näitusega kaasas käivast külalisraamatust.
Või siis foto „Serviti! Serviti!”, mis kujutab siili: pooleksmurdunud kuuse harali oksad nagu siili okaskera. Teame, et siil andis võitluses sortsidega Kalevipojale nõu, et löö ikka laudadega serviti. Kalevipoeg tegigi nii ja oli päästetud. Tänutäheks nõuande eest viskas ta siilile tüki karvasest kasukahõlmast ja nõnda sai seni paljas siil endale okkalise kasuka. Üks näituseline tegi mulle märkuse: „Teie pildil on siilil okkad seljas juba enne seda sündmust!” Palusin vabandust, et olen ajaloo ees eksinud paari minutiga.
Enamik Kalevipoja puid on põlistammed, aga leidub ka üks kuivanud metsik õunapuu, mille oksad ahastuses taeva poole sirutuvad. Puu seostub Kalevipoja isa ja emaga – „Kalevit leinav Linda”.

Galerii muinasaja tegelastest
Otseselt Kalevipojaga on haakunud puud, mis kujutavad minu meelest tinglikult kõikvõimalikke muinasaja tegelasi. Neist saab terve omaette galerii. Siin on Homeros (eriline kasekäsn), ükssarv, ent (tegelane filmist „Sõrmuste isand”), hiidkalmaar, ürgmadu, ürglinnud, hiidkaelkirjak, haavatud ürgloom jt. Omapärane lugu on puuga, mis kannab nime „Ürg-Veenus”. See on kuusk, mille najal käivad oma selgi sügamas metssead. Võib-olla on seetõttu puu tüvele kuidagi tekkinud suured muhud. Mulle meenutab see ümarate vormidega puu aga ürgaja Veenust.
Kolm aastat tagasi, kui hakkasin Neeruti puid pildistama, hõlmasid Kalevipoja puud ühe osa näitusest „Muusikaline Neeruti ja Kalevipoeg”. Nüüdseks on see osa hakanud elama oma elu nimetuse all „Kalevipoja puud Neerutis” ja seda on eraldi eksponeeritud paljudes Eestimaa paikades, näiteks Kalevipoja muuseumis Jõgevamaal, Saarel või Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumis Võrus, just selles paigas, kus kangelaseepos on kirja pandud.



Alo Põldmäe, helilooja, harrastusfotograaf

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet