Eesti Looduse fotovõistlus
3/2010



Artiklid
Metsaomanike ühistegevuse mudeleid Euroopast

Ülevaade Soome, Rootsi ja Saksa metsaomanike ettevõtete olemusest võiks pakkuda huvi ka Eesti metsaomanikele.

Naabrite poole tasub kiigata Eesti arenguprotsesside kujundamisel kiikame ikka lähinaabrite poole Põhjamaades. Kadestame nende head elu ja üritame sealseid malle üle võtta. Arvestades, et paljud Skandinaavia suured metsaettevõtted on metsaomanike organisatsioonide omandis, on Eesti erametsasektoris tihtilugu tuntud huvi, millised saaks olla meie metsaühistute koostöösuhted nendega. Olen viibinud kohtumistel, kus Eesti metsaomanikud on põhjamaalastest suurfirmade esindajate käest otsesõnu küsinud, kas Eesti metsaomanik saaks astuda mõne välismaise metsaühistu liikmeks. Kohest liitumiskutset sellele järgnenud pole, kuid ka otsest keeldumist ei ole väljendatud.

Et hinnata, kas süsteemi, millega koostööst
mõtleme, tasub ihaldada, annan
lühiülevaate Soome ja Rootsi metsaomanikele
kuuluvate ettevõtete olemusest,
sealhulgas oma liikmetele loodud soodustustest.
Kuna meie ühistute arengutase
jääb aga Põhjamaade organisatsioonidest
kaugelt maha, on põgusalt kõne all ka
Kesk-Euroopa, kust leiab meie mudelitega
paremini võrreldavaid lahendusi. Teades,
kuidas naabrid toimivad, on meil rohkem
tarkust, et oma tee valida.
Soome metsaomanikel oma tööstushiiglane
Metsäliitto, rootslaste kroonijuveel on
Lõuna-Rootsi metsaomanikke koondav Södra
Ligemale 130 000 Soome metsaomaniku
omandisse kuuluv kontsern Metsäliitto on
30 riigis toimiv metsanduskontsern [1],
mille majandustegevuse valdkonnad ulatuvad
puidu varumisest paberi ja saematerjali
tootmiseni. Metsäliitto aastakäive on
viis miljardit eurot ja ta annab tööd 14 000
inimesele. Kontserni emaettevõtte on
Metsäliitto Osuuskunta, kelle metsaomanikest
liikmetele kuulub ligi pool Soome
erametsamaast. Metsäliitto Osuuskunta
liikmeks võib saada füüsiline või juriidiline
isik, kellel on Soomes vähemalt kolm
hektarit metsamaad. Tegutsemine eri tootmisvaldkondades
on korraldatud ema- ja
sidusettevõtete kaudu.
Rootsi 88 000 metsaomaniku teenindamisega
saavad hakkama kõigest viis
regionaalset metsaühistut, kes moodustavad
huvide kaitse keskorganisatsiooni
LRF Skogsägarna [2]. Tugevaim ühistu
on Lõuna-Rootsi metsaomanikke koondav
Södra [2]. Tegemist on tulundusühistuga;
liikmeid on 51 000 ja neile kuulub
ligi 2,3 miljonit hektarit metsamaad.
Liikmeks saab olla iga füüsiline isik või
äriühing, kes omab või rendib ühingu
tegevuspiirkonnas vähemalt viit hektarit
metsamaad.
Tegevusväli ulatub metsa ülestöötamisest
tselluloosi ja siseviimistluses kasutatava
puitmaterjali tootmiseni. Seega



Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet