Stora Enso investeerib 156 miljonit krooni Imavere saeveskis puidugraanulite tootmisse, et müüa toodangut Rootsi ja Soome turule. Varem konkurentidele müüdud tootmisjäägid kuluvad laiendatud tootmises graanulite tarbeks.

Kolm tootmisüksust
Kesk-Eestis asuva Stora Enso Imavere saeveski ümber käib sagimine: Imavere teel sõidavad edasi-tagasi suured veokid ning Stora Enso juurde juhatavad tähised viitavad nii ühele kui ka teisele poole teed. Tõsi, Imavere saeveski paiknebki mõlemal pool Imavere teed. Imaveres on puidutööstus tegutsenud juba 1994. aastast peale ning üha laienenud. Esimene tegevus oli laudade sortimine. Järgmisel, 1995. aastal alustas tööd peenpalgiliin ja Stora Enso sai Imavere saeveski osanikuks. 1998. aastal lisandus jämepalgiliin ja 1999. aastal hakati tootma komponente. 2004. aastal uuendati komponenditehast ning ühtlasi alustas tööd teine komponendiliin. 2005. aastal avati talatehas, 2006. aastal algas komponentide tootmine kuusepuidust.

Praegu koosneb Imavere saeveski kolmest
tootmisüksusest: saeveskist, talatehasest ja
komponenditehasest. Komponenditehas
valmistab tooteid ukse- ja aknatööstusettevõtetele,
kust tellitakse neile sobiva
kvaliteedi ja mõõtudega koostisosi. See tehas asub teisel pool Imavere teed kui
teised tootmisüksused. Stora Enso Imavere
saeveski juhi Marek Mooritsa selgituse
järgi asub komponenditehas tegelikult selles
ajaloolises hoones, kus kunagi alustati
saematerjali sortimist.
2005. aastast tegutsev talatehas toodab
liimpuittalasid ka Jaapani turu jaoks.
Jaapani erinevus Eesti turust seisneb
näiteks selles, et sealne toodang peab
olema serditud ehk vastama teatud tugevusnõuetele.
Talade tugevust kontrollitakse
tootmise käigus korrapäraselt ning saadud andmed tuleb edastada sertijale.
Lisaks tuleb aeg-ajalt saata proovitükke
ja kord aastas käivad tehases Jaapani
kontrollid. Samuti tuleb kontrollproove
hoida tehases üsna pikka aega. Eelmisel
aastal oli talatehase toodangu maht
65 000 m3. Stora Enso toodetav maht
hõlmab Jaapanis küll suhteliselt väikese
osa koguturust, aga Imavere talatehas
pole ainus Stora Enso talatehas.
Saeveski tootmismaht on praegu ligikaudu
300 000 tihumeetrit, komponenditehasel
ligikaudu 60 000 tihumeetrit ja
talatehasel ligikaudu 80 000 tihumeetrit.
Seega läheb suur osa tehase saetud toorainest
Imavere enda tehastes järeltöötlusele.
Tooraine ehk palk pärineb suuresti Eestist,
ent pisut ka Lätist ja Leedust. Kuna Stora
Enso on jaotatud kolmeks – varumisorganisatsioon,
tootmisüksused ja müügiüksused
–, siis ei pea tootmisorganisatsioonid
palki varuma. Varumisorganisatsioon
hoolitseb selle eest, et kõikidel üksustel jaguks toorainet ning müügiüksus müüb
tooted. Nõnda saab tootmisüksus keskenduda
tootmisele.
TööTajaTe arv on püsinud sTabiilsena
Kokku töötab Stora Enso Imavere saetööstuses
320 inimest: komponenditehases
78 ning talatehases 70 töötajat. Töötajad
elavad lähedal, ligikaudu kuni 40 kilomeetri
kaugusel Imaverest. Peamiselt on
tegu naabervaldade inimestega. Mooritsa
kinnitusel õpetab saeveski oma töötajad
ise välja, sest koolides ei saa neid erialasid
omandada. Mõningased algteadmised
on siiski vajalikud. „Iga tööstus on
oma ülesehituselt spetsiifiline ning peamine
õppimine toimub kohapeal. Oluline
on töötaja õppimisvõime ning siis ei ole
ükski töö liiga raske,” rääkis Moorits.
Tema sõnul pole Imaveres suuri koondamisi
olnud. Halvematel aegadel sai teha
ümberkorraldusi eri tehaste tootmisvõimsustes
ning selle järgi ka töötajaid rakendada.
Näiteks on talatehas töötanud nii
ühe kui ka kolme vahetusega. Tänu sellisele
paindlikkusele on suudetud ära hoida
suuremaid koondamisi. Marek Moorits selgitas,
et rutiinse liinitöö puhul mõjuvad
töökorralduse muutused üldjuhul hästi.
Imavere saeveski juht peab ettevõtte
mainet oluliseks. Siiani ei ole olnud
vajadust kuulutada oma vabu töökohti
ajakirjanduse vahendusel, sest uusi töötajaid
on eelkõige otsitud teiste töötajate
kaudu: kui kellelgi on mõni sõber või
tuttav, kes võiks olla siinsest tööst huvitatud,
siis on seda pakutud neile. See
on tunnustus firmale, kui sõber soovitab
teisele tööd ettevõttes, kus ta ise töötab.
Tuleval aasTal hakaTakse TooTma
puidugraanuleid
2011. aasta sügisel plaanib Stora Enso
hakata Imaveres ulatuslikult tootma puidugraanuleid
ehk prulle. Nende järele on
Euroopas suur nõudlus, sest neil on loodushoidliku toote maine. Puidugraanulite
põletamisel eraldub biosfääri palju vähem
süsihappegaasi kui fossiilsete kütuste korral.
Prulle toodetakse halvakvaliteedilisest
ümarpuidust, kraaviäärsest võsast,
tootmisjääkidest ja saetööstuses tekkinud
saepurust. Puidugraanulid sisaldavad rohkesti
kontsentreeritud soojusenergiat ning
nende ladustamiseks ei ole vaja nii palju
ruumi kui halu- või hakkpuidu jaoks.
Küttesüsteemid, mis põhinevad kivisöel,
sobivad hästi ka prullide jaoks.
Prullitootmise rajamine Imaveresse
maksab 156 miljonit krooni. Graanuleid hakatakse peamiselt eksportima lähiriikidesse,
sest Eestis kasutatakse neid vähe.
Suurtarbijad Euroopas on Rootsi ja Taani
ning just Rootsi on peamine sihtriik. Seal
kasutatakse puidugraanuleid suurtes elektrijaamades,
kodumajapidamistes ning asulate
koolimajades ja tööstusettevõtetes.
Graanulite suurim pluss on vähene ruumitarve:
tavaliselt ei ole Euroopa linnade katlamajadel
ruumi, et hoida puiduhakmeid,
aga prulli kuupmeetri energeetiline väärtus
on tunduvalt suurem kui hakmetel.
Aastas kavatsetakse eksportida umbes
100 000 tonni prulle. Nende tootmise
hoone rajatakse saetehase kõrvale ehk
põhitooraine lähedale. Tootmiseks kasutatakse
tekkinud jääke ja puistematerjali,
mis praegu müüakse ära. Kuna oma
tööstuse katlamaja köetakse puukoorega,
siis ei ole senini neid jääke ja puistematerjali
vaja olnud. Marek Mooritsa
sõnul on „pelletite” tootmine Stora Enso
strateegiline suund: on loomulik, et turul
tegutsedes tahetakse oma turuosa suurendada.
Et siiani müüdi oma jäägid ja
puistematerjal kõrval asuvale Graanul
Investile, siis tuleb neil muuta tooraine
hankimist. „Toorainet on Eesti metsas
piisavalt, et selle pärast küll muretsema
ei pea,” ütles Moorits. Tootmisvaldkonna
laiendamise tõttu saab erametsaomanik
müüa Stora Ensole täissortimenti: saeveski
vajab palki ning halvema kvaliteediga
puit kulub puidugraanulite jaoks.
InvesteerIngu strateegIlIsed sIhId
„Investeeringu aluseks on meie strateegilised
eesmärgid: suurendada tahke biokütuse
tootmist, et saada Põhja-Euroopa juhtivaks
integreeritud graanulitootjaks. See
investeering on suunatud äri- ja eraklientide
teenindamisele meie olemasolevate
jaotus- ning turustuskanalite kaudu, näiteks
Rootsis, mis on Euroopa suurim pelletiturg.
Lisaks on Imavere väga hea asukohaga,
et hakata teenindama ka Lõuna-
Soome pelletiturgu,” on selgitanud Stora
Enso Wood Products’i juht (EVP) Hannu
Kasurinen. „Kontserni jaoks on Imavere
üks tähtsamaid saeveskeid. Imaverel on
tugev ärikontseptsioon ja tugev baas seda
edasi arendada. Selle investeeringuga suurendame
veelgi Imavere saeveski pikaajalist
konkurentsivõimet,” sõnas Kasurinen.
Viimased 12 aastat ehk pärast jämepalgi
saeveski rajamist on Imavere saeveski
kapitalimahutused olnud seotud väärtuse
ja efektiivsuse kasvuga. Mahukasvu ei ole
investeeringuid tehtud. Veel mõned aastad
tagasi oli töötajaid raske leida ning
investeerida tuli sellesse, et sama töö
saaks tehtud vähema töötajate hulgaga.
Ka uus investeering graanulitootmisse
loob töökohad vaid viiele inimesele, sest
tootmine on niivõrd automatiseeritud.
stora enso Imavere saeveskI juht marek
moorIts alustas sortIjana
1994. aastal tuli Stora Enso Imavere
saeveski praegune juht Marek Moorits
Imaverre tööle saematerjali sortijana.
Saeveski loomise järel sai temast saeoperaator
ning siis saagimisosakonna juhataja.
Seejärel tõusis ta tootmisjuhiks,
tootmise planeerijaks ning 2005. aastast
on ta olnud Imavere saeveski juht.
Imaveres sündinud ja kasvanud Marek
Mooritsa arvates tuleb töökogemus mitmesugustel
ametikohtadel kasuks praegusele
ametile: tal on arusaam kõikidest
olulistest tööetappidest. Marek Moorits
on lõpetanud Kehtna kõrgema põllumajanduskooli
(praegu Kehtna majandus- ja
tehnoloogiakool). Ta õppis maaparanduse
erialal ning pärast seda oli vaja
teha otsus, kas jääda oma sünnikohta
Imaverre või minna mujale. Ta otsustas
jääda tööle kodukanti. Siin pakuti parajasti
rakendust laudade sortijale. Kolm
aastat tagasi lõpetas Marek Moorits töö
kõrvalt Tallinna tehnikaülikooli ärikorralduse
eriala. „Mu algsel erialal, maaparandusel,
ei ole küll praeguse ametikohaga
midagi pistmist, ent ometi oli seda
huvitav õppida,” arvab Moorits.
Need viis aastat, mille jooksul Marek
Moorits on saeveskit juhtinud, on olnud
Eesti metsanduses üsna heitlikud.
Seetõttu arvab saeveski juht, et töö on
olnud põnev proovikivi, mis on lõpuks
edukalt ületatud. Praegu ootab uus ülesanne:
nii suuri investeeringuid kui nüüd
pole Imavere saeveskisse tema juhtimise
ajal veel kunagi tehtud.