Oru park on kaunis ja suurejooneline. Liigirohkuselt ületab ta kõiki teisi Põhja-Eesti parke. RMK eestvedamisel uuendatav park
pakub rohkesti elamusi.

Vahelduva reljeefiga park on Põhja-Eesti liigirikkaim
Aastakümneid on metsamehi seostatud mitme Eesti tuntud pargiga, nagu Sangaste, Keila-Joa ja Oru. Pidev sihikindel tegevus ning aastatega omandatud kogemused ja dendroloogilised teadmised on aidanud eripalgelistel aastatel hoida parkide ilmet ning liigirohkust. Mainitud pargid mitmekesistavad ka praegust RMK looduses liikumise süsteemi, luues ohtralt võimalusi jalutada, matkata, lihtsalt loodust uudistada ning osaleda loodusharidustegevuses, ühtlasi saab korrastatud looduskeskkonnas korraldada üritusi jpm. Võtame lähemalt vaatluse alla kirju ajalooga Oru pargi, millest arvatavasti on kuulnud iga eestimaalane.

Oru park asub Pühajõe suudmealal, paiknedes jõe mõlema kaldal. Pargiala piirab põhjast ja kirdest Soome laht, idapiiril asuvad Toila gümnaasiumi hooned, lõunas uuselamurajoon ja läänes Toila alevik.
Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Pühajõe orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mereäärse tasandiku, Neide panga ja Pühajõe oru kallastega muudab pargi maastiku väga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin võib näha kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõva. Tänu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist ümbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
Oru pargi muudavad ainulaadseks asukohast tingitud eelised, oskuslik kujundus ja suur liigirikkus. Aasta-aastalt on park üha enam omandanud teaduslikku väärtust. Pargipuistu on jõudnud oma parimasse eluikka, paljud eksoodid viljuvad ja annavad looduslikku järelkasvu, puurühmad ja ilupõõsad on saavutanud täiusliku kuju ja värvigamma. Kodumaiste ja introdutseeritud liikide vahel on kujunenud keerulised suhted, liigirikas taimkatte peab tulema toime küllaltki mitmekesistestes mullastiku-, niiskus- ja muudes keskkonnaoludes. Lilleilu lisavad püsililledele mitmesugused suvelillede rühmad, mis loovad värvidemängu ja eri kujundeid. 2009. aastal hakati taastama roosipeenraid, praegu õitseb pargis taimi üle 30 liigist, kokku ligi 600 ühikut. Liigirohkuselt ületab Oru park kõiki teisi Põhja-Eesti parke.

Pargi lasi rajada Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev
Oru pargi ajalugu algab 1897. aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis Pühajõe kaldal asuvad talud ning Pühajõe mõisa koos karjamõisaga. Kokku ostis Grigori Jelissejev 144 hektarit maad. Lossi projekti tellis ta ühelt tolleaegselt tuntumalt arhitektilt Gavril Baranovskilt. Rajatava 90 hektari suuruse pargi plaani koostas Riia linnaaedade direktor Georg Kuphaldt.
Oru pargi plaan valmis G. Kuphaldtil 1899. aastal ja ta viis selle ellu kahe järgneva aasta jooksul. Oru aedade ja pargi kavandamist pidas Kuphaldt üheks oma huvitavamaks tööks, eelkõige looduslike eelduste tõttu.
Muruplatside kujundus meenutas oma üleküllusega renessansiaegseid Rooma aedu. Hekid, põõsastikud ja puud terrassidel olid pügatud Itaalia mustrite järgi. „Vanaema aed” oli rajatud proua Jelissejeva soovi kohaselt. Pargimaastiku järgi seatud teed kulgesid jõeoru, metsa ja uusistandike vahel, arvestades kohalikku olustikku ja kliimat.
Pärast Venemaal puhkenud revolutsiooni emigreerus G. Jelissejev Prantsusmaale ning Oru loss jäi kuni 1935. aastani järelevalveta. Eesti Vabariigi suurtöösturid ostsid Oru lossikompleksi koos pargiga ning kinkisid selle presidendile suveresidentsiks. 26. aprillil 1935 loodigi Kadrioru Valitsemise Komitee baasil Riigiparkide Valitsus, selle juhatajaks määrati riigivanema vend Peeter Päts. Selle ametkonna hallata jäi Oru park koos Kadrioru, Keila- Joa ja Pühajärve pargiga.

Uue ilme sai park 1936. aastal
Lossi parandustöödega alustati 1935. aastal. Oru loss ja park saadi korda pooleteise aastaga. 1936. aasta juulikuuks olid ehitatud komandandimaja, aednikumaja ja ambulantsi-sauna-pesuköögihoone, remonditud ja renoveeritud olid loss, kasvuhoone ja töölistemaja. Kasarmuks kohandatud töölismaja idaossa lisandus juurdeehitis.
Istutustööde mahust annab ülevaate istutatud taimede kogus: ilupuid ja põõsaid oli ette nähtud istutada 7210 tükki, püsililli ja alpitaimi 14 180 ning roose 7150 tükki; istikud toodi paljudest välismaa puukoolidest ja aianditest.
Teise maailmasõja käigus loss koos enamiku kõrvalhoonetega purustati, samuti sai kannatada park. Oru park hakkas võssa kasvama, vanemad puud murduma ja park risustuma. Kohtla-Järve rohelise vööndi metsamajandi asutamisega loodi eeldused pargi korrastamiseks.
1972. aastal loodigi Kohtla-Järve rohelise vööndi metsamajandi koosseisus Toila metskond, kelle hooldada oli ka Oru park.
Aastal 1991 sai Toila metskonnast Jõhvi metskonna üks jaoskond. 1997. aasta 1. aprillist liideti Jõhvi metskond Kohtla metskonnaga. Aktiivse ja asjatundliku metsniku Maire Uustali eestvedamisel renoveeriti lossiplatsi piirdeaed, taastati kalade purskkaev, pargi väravad ja basseinid, remonditi treppe ning teid, taastati Nõiametsa paviljon, korrastati grott Neide pangal, remonditi sildu, istutati hekid ja vaippeenrad.
Oru pargi sihiteadlik korrastustöö andis metsameestele kogemusi, ühtlasi pakuti eri huvilistele veelgi rohkem silmailu ja mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi.

Edu võti on pidev korrastustöö
Oru park võeti looduskaitse alla Saka- Ontika-Toila paekalda osana Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” (ENSV Teataja 1957, 14, 125). 1997. aastal koostati Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Eeskiri uuendati ja kehtestati Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. a. määrusega nr. 100. Kaitseeeskirja järgi on Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk hoida elustiku mitmekesisust, säilitada maastiku ilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ning puhkemajanduse seisukohalt väärtuslik puistu ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid ja suunata nende edasist tarvitust.
Kuna Oru park on üks Eesti suuremaid maastikuparke, siis on hooldus kahtlemata esmatähtis, et säiliks tema seisund ja atraktiivsus. Oru pargi maastikukaitseala pindala on 74,70 hektarit, millest järjekindlat ning sagedat niitmist vajab 56,9 hektarit. Seega tuleb kevadsuvel niita umbes 200 hektarit ning sügisel langenud lehtedest koristada ligi 9 hektarit. Pargitööde mahtu suurendavad väikevormide (4,6 km teid, 425 m² hooldatavaid treppe, 190 meetrit hooldatavaid piirdeid), hekkide- ja lillepeenarde hooldus (887 m² lillepeenraid, 833 m hooldatavaid hekke), prügikoristus ja raietööd. Talviseid lumetõrjetöid tehakse olulisematel teedel, mille pikkus hõlmab kogu teedevõrgust umbes poole.

Praegu rekonstrueeritakse parki
Oru park on äärmiselt suure külastuskoormusega ala. Siin käib aastas ligi 100 000 huvilist. Tema kaitse ja külastuskorralduse seisukohalt on oluline tagada korralik külastusinfrastruktuur, samuti hea teabetase, sealhulgas visuaalne informatsioon külastusobjektide kohta. Siht on luua kestlik, otstarbekas ja meeldiv keskkond, kus saab huvilistele pakkuda mitmekülgset tegevust. 2010. aastal avanes riigimetsa majandamise keskusel võimalus taotleda Oru pargi külastustaristu rekonstrueerimiseks rahastust Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine” kaudu. Projekti eesmärk on hoida kaitseala ajaloo- ja loodusväärtusi ning luua loodushuvilistele parem ja turvalisem infrastruktuur ja tagada nende informeeritus, süvendades seeläbi loodustundmist ja keskkonnateadlikkust.
Nimetatud meetme raames on valminud Oru pargi külastustaristu rekonstrueerimise projekt, selle autor on hanke võitnud AS Kobras. Projekt võimaldab detailselt planeerida pargimaastiku ja objektide kaitse-, hoiu- ja väärtustamise töid ning teha selleks asjakohaseid investeeringuid.
Tänavu rekonstrueeritakse järgmised objektid:
1. Oru pargi luigetiikide äärsed trepid ja teed, mis on lagunenud ja kulunud ning minetanud esteetilise väljanägemise.
2. Oru pargi osaline teedevõrk, sest ülisuure kasutusega pargirajad on kulunud, pinnas tihenenud, puujuured väljas, suurte vihmadega kaetud lompidega ja mudased. Pinnasteed kaetakse keskkonda sobiva tallamiskindla kattega, profileeritakse ja paigaldatakse äärekivid. Uuendatud teedevõrk suurendab külastajate turvalisust.
3. Oru dendropargi trepid ja teed; nende korrastamine suurendab kaitseala esteetilist ja pärandkultuurilist väärtust, ühtlasi tagatakse turistide turvalisus.
Järgmisena on kavas rekonstrueerida Oru pargi karuväravate ja lossiplatsi vaheline kergtee ja parkla. Rajatakse parklatasku ja kergteele sadeveesüsteem ning valgustus, samuti taastatakse lossiplatsi balustraad.
Oru pargi rekonstrueerimistööd rikastavad siinseid looduses liikumise võimalusi, lubavad külastust paremini suunata, aitavad vältida või vähendada survet tundlikele liikidele ning hoida kaunist kohalikku loodusmaastikku.

Autorid. Alar Süda, RMK Ida-Virumaa metsaülem
Heinar Juuse, RMK loodushoiu osakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja
Marge Rebane, RMK loodushoiu osakonna Põhja-Eesti piirkonna külastusjuht