Eesti Looduse fotovõistlus
4/2011



artiklid
Tänavune puittoodete statistika rõõmustab

Eesti puittoodete statistika järgi on eksport suurenenud kiiremini kui import. Selle tooterühma väliskaubanduse bilanss oli esimesel
poolaastal 558 miljoni euroga plussis.

Tänavu esimesel poolel veeti välja 25% rohkem puittooteid kui mullu
Statistikaameti andmetel koostatud metsa- ja puidutööstuse kaubavahetuse ülevaate põhjal on endiselt ülekaalus puidust valmistatud tooted. Selle aasta esimesel poolaastal oli puittoodete eksport 738 miljonit eurot, s.o. 25% suurem kui mullu samal ajavahemikul. Puittoodete import oli 180 miljonit eurot ja puittoodete väliskaubanduse bilanss 558 miljonit eurot. Võrreldes 2010. aasta esimese poolaastaga suurenes bilanss 108 miljoni euro võrra.

Erametsakeskuse metsatööstuse statistika järgi on metsamaterjalide hind hakanud langema. Ilmselt ei tulene langus raiemahtude järsust kasvust, kuigi need, kes soovivad metsavarumistöödel veel kasutada erimärgistatud kütust, on tõepoolest raietegevust tavalisest ehk pisut enam hoogustanud. Põhiline probleem peitub ilmselt ikkagi heitlikus maailmamajanduses, mille tõttu on alanenud paberipuidu hind.

Paberipuidule ei ole eestis piisavalt tarbijaid
Töötlemata ümarmaterjalina eksporditakse peamiselt vaid paberipuitu, millele Eestis ei leidu küllaldaselt tarbijaid. Puidul põhineva tööstuse arengutaset näitab ka impordi struktuur: suurima osa hõlmab saematerjal; puittoodete osa on üsna väike, ulatudes vaid mööbli puhul 10%-ni puittoodete sisseveost.
Paberipuidu turg on 2011. aasta kolmandas kvartalis järg-järgult pingestunud ning hindadele on olnud iseloomulik langustendents. Kvartali lõpuks jõuti tasemele, kus üksikul väikemetsaomanikul võib olla väga keeruline paberipuitu müüa: hind on üsna madal. Teises kvartalis loovutas kasepaberipuit oma turuliidri positsiooni ja langes koguni kolmandale kohale. Kolmandas kvartalis on kasepaberipuit liidripositsiooni taastanud, kuigi hind on alanenud ja sugugi mitte vähe: üle 15%. Kuuse- ja männi-2011paberipuidu hind on langenud rohkem, kuuse oma ligi 25%. Kõige vähem on alanenud haavapaberipuidu hind: õigupoolest pole selle hind võrreldes eelmise aastaga langenud.
Riigimetsast müüdud paberipuidu hindades troonib liidrina samuti kasepaberipuit, olles aastataguse ajaga enam-vähem samal tasemel. Väga palju ja järsult on tõusnud kuuse- ja männipaberipuidu hind. Ilmselt ei ole põhjuseks mitte ainult see, et RMK hinnastatistika ei peegelda septembri seisu, vaid hindu augustis. Soome puiduturul ei ole nii järske muutusi toimunud. Kuusepaberipuit on pisut kallinenud, männi ja kase oma aga pisut odavnenud. Mullusega võrreldes on kõigi kolme hind siiski kerkinud kolm kuni neli protsenti.
Suurim osa saematerjali sisseveost pärineb Venemaalt. Töötlemata ümarmaterjali impordis on ülekaalus saepalgid ja peamine päritoluriik Läti: sealt veeti esimesel poolaastal 145 000 m3, mis hõlmab impordist 90%. Jõudsalt on suurenenud ümarpuidu eksport: ligi 67%. Ent selle kaubagrupi osakaal kogu puittoodete ekspordist jääb alla 10%, mis on siiski suhteliselt tagasihoidlik. Männipalgi keskmine hind on langenud kaks protsenti, praegu on hind 64,17 €/tm. Kuusepalgi hinda on suudetud hoida, see on isegi 0,3% kerkinud. Erametsakeskuse hinnastatistikas, mida praeguse metoodika järgi alustati 2008. aasta esimesest kvartalist, on kuusepalgi hind tõusnud uuele rekordtasemele: 63,15 €/tm. Peenpalgi hind on mõlema puuliigi puhul alanenud. Aastataguste hindadega võrreldes on kõikide eelnimetatud sortimentide hind siiski selges plussis (vt. joonist 1).
Okaspuupalkide hind on tõusnud ka RMK hinnastatistika järgi. Eelmise kolme kuuga ehk 2011. aasta II kvartaliga võrreldes on RMK peenpalkide hind kerkinud kiiremini kui tavapalkide hind. RMK kasepaku hind püsib kõrge, 110 €/tm, ning on viimase kvartaliga tõusnud veel 1,7%. Ka kase- ja haavapalgi hind on riigimetsas kerkinud päris jõudsalt. Soomes on kasepalgi hind pisut tõusnud: septembris oli see 48,18 €/tm.

Bioenergeetika tagab puidugraanulite kõrge hinna
Puitgraanulite eksport on esimesel poolaastal vähenenud 5,6%. Bioenergeetika üha suurem roll on aasta-aastalt suurendanud nõudlust küttepuidu järele ning seetõttu on ka hind püsinud kõrge.
Paberipuidu hinna langemine on pidurdanud ka küttepuidu hinda. RMK küttepuidu hind kerkis maist augustini ligi viiendiku võrra ning möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra. See on suur tõus. Baltimaade suurim puidugraanulite tootja Graanul Invest plaanib laiendada oma tootevalikut, ehitades Patküla koostootmisjaama, kus aasta lõpus saab hakata seadmeid monteerima. Järgmisel sügisel peaks jaam andma juba nii elektrit kui ka soojust.
Graanulituru olukorda on juhatuse esimees Raul Kirjanen kirjeldanud kui väga spekulatiivset, sest siit ostavad paljud Skandinaavia suurfirmad oma tipptoorainet ja siis pole hind nende jaoks oluline. Ent seetõttu tõuseb hind vahel ülikõrgeks. Peale selle on meie turul palju subsideeritud ärimudeliga tarbijaid, näiteks toetust saavad elektrijaamad ja kohalikud katlamajad, kel on toorme hinnatõusu ajendil alati võimalik lõpphinda tõsta.
Kuna Euroopas on nõudlus puidugraanulite järele üha kasvanud, on sel 43lele reageerinud ka USA ja Kanada ettevõtjad. Juba aastaid on Euroopa olnud Põhja-Ameerika graanulitootjatele ülekaalukalt suurim eksporditurg. Küllaldast toormevaru on muu hulgas ajendanud ka suured metsakahjustused Põhja-Ameerikas. Samuti on Aasias suurenenud nõudlus biomassi järele. Kindlasti on sellele kaasa aidanud katastroof Fukushima tuumajaamas, mis ajendas otsima alternatiivseid energiaallikaid.
Ehkki tuleviku energiapoliitikas on veel palju ebakindlust, on vaieldamatult kindel, et järgmise viie aasta jooksul suureneb Euroopas ja Aasias ning võib-olla ka USA-s jõudsalt nõudlus graanulite järele.

Välisturg usaldab Eesti vineeritootjaid
Vineeri eksport on suurenenud pisut üle 16%, ent selle osakaal kogu puittoodete väljaveost on vaid 2,6%. UPM-Kymmene Otepää saeveski juht Ando Jukk jääb tänavuse aastaga üldiselt rahule, seejuures peab ta silmas metsa- ja puidutööstussektorit laiemalt. Tänavu on olnud palju teadmatust, kuid õnneks pole see olnud halb. „Võime rahul olla sellega, et tootmises on läinud oluliselt paremini kui mullu, ning rahulolematu, et areng pole olnud kiirem. Alati võiks paremini minna, kuid tegelikult pole väga põhjust virisemiseks,” räägib Jukk.
Otepää saeveski tegevus on sel aastal kulgenud rutiinselt. Tänavu on koolitatud töötajaid. Jukk toob esile, et praegu on varasemast rohkem toodetud mitut laadi vineeri, mis on andnud võimaluse toodangut arendada. Nõudlus vineeri järele on järjest suurenenud, mis näitab klientide usaldust. „Oleme viimastel aastatel väga palju tootmist arendanud ning selline hüppeline kasv on sellisel puhul loomulik. Kindlasti ei ole me teinud sel aastal maksimaalset tulemust, sest me ei ole veel saavutanud tehase planeeritud võimsust. Tavaliselt ongi nii, et suurt hüpet on lihtsam saavutada kui maksimumi. Tööd arendusteks on veel piisavalt,” ütleb Jukk.
Nüüdseks on Otepääl vineeri toodetud üle kümne aasta, ent Juki sõnul pole siiani olnud veel ühtegi samalaadset aastat: iga aasta on teistest erinenud ning üha enam on ilmnenud, et konkurents teravneb ning kliendile tuleb anda peale toote veel midagi.
Ando Jukk on järgmise aasta suhtes meelestatud positiivselt. „Ootame head uut aastat. Meil tuleb pöörata tähelepanu tegevustele Eestis, mis aitaks siin tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet parandada. Täna on võmalik muuta metsaseadust vastavaks metsanduse arengukavale aastani 2020,” selgitab Jukk. Ta lisab, et metsamaterjalidel põhinev majandus on Eestis säästlik ja jätkusuutlik. Eesti toorainele antakse oluline lisaväärtus, millest saavad kasu kõik: metsaomanikud, metsa- ja puidutööstussektori töötajad, sektorile teenust pakkuv ettevõtlus, riik maksudena ning kliendid, kes üldjuhul asuvad Eestist väljaspool.
„Eestis saaks puidu väärindamist olla tänasest rohkem, kuid see eeldaks, et mittetaastuvaid materjale vahetatakse rohkem taastuvate vastu ja riik annab sellele oma toetuse. Riigi toetus ei pea olema rahaline, vaid sektori konkurentsivõimet arendav. Tänasel päeval on vaja kõige enam seda, et inimesed saaksid õigesti aru meie tegevusalast ning seejärel mõistaksid, mida meie sektor pakub ja on võimeline tulevikus pakkuma kogu Eesti majandusele ja heaolule väljaspool suuremaid keskuseid,” selgitab Jukk.

Hiinlased vaatavad Baltimaade poole
Tunduvalt suurenes 2011. aasta esimesel poolel puitehitiste väljavedu: ligi 42% võrreldes sama ajavahemikuga aasta tagasi. Selle kaubagrupi osakaal puittoodete ekspordist oli veidi üle 12%. Puitehitiste ekspordi sihtriikide seas on esikohal endiselt Norra, kuhu esimese poolaasta kokkuvõttes eksporditi 22,4 miljoni euro eest puitehitisi. Võrreldes mulluse esimese poolaastaga suurenes Eesti puitehitiste väljavedu Norrasse tänavu 40%. Ekspordikäibelt järgnesid Saksamaa ja Taani, vastavalt ligi 19,5 miljonit ja 10,8 miljonit eurot.
Nõudlus puidu ja puittoodete järele on endistviisi suur Hiinas. Möödunud kümnendi jooksul on palkide import Hiinasse suurenenud kaks korda, ulatudes eelmise aasta lõpuks üle 34 miljoni tihumeetri. Tänavu on see veelgi suurenenud: juba poolaastaks oli saavutatud üle 60% 2010. aasta mahust. Hoolimata sellest, et suurima importija Venemaa mahud on endiselt kahanenud.
Prognoosi järgi on ümarpuidu defitsiit Hiinas 2015. aastal kuni 180 miljonit tihumeetrit. Nüüd on hiinlased pööranud pilgu ka Baltimaade poole. RPM GRUPP AS, üks Eesti vanemaid palkmaju tootev ettevõte, on teatanud, et tal õnnestus hiinlastega sõlmida kokkulepe palkmajade müügi kohta. Leedu metsatöösturitele teeb aga muret asjaolu, et hiinlased on alustanud ümarpuidu kokkuostu ja enamjagu eksporditavast ümarpuidust läheb eelkõige Hiinasse. Olukorra tõsidust ilmestab mõnede ettevõtjate nõue kehtestada Hiinale puiduekspordi tollimaks, nagu seda on teinud Venemaa. Lähitulevik peaks näitama, kas hiinlaste aktiivsem tegutsemine suudab pingestada Eesti puiduturgu.
AS-i Puumarket juhatuse esimees Marti Rehemaa prognoosis selle aasta algul tänavuseks puittoodete hinnatõusuks 10%. Vineeri hind oli oktoobri alguseks aga kerkinud juba 30%. Saematerjalide hind on tänavu tõusnud 5–7%. Liimpuitkilpide hind on püsinud stabiilsena, OSB-plaatide hind isegi paar protsenti langenud. Samuti on suurem hinnatõus ilmnenud puitlaastplaatide puhul: aasta algusega võrreldes kuni 14%.
Võrumaal tegutseva puidutööstusettevõtte AS Barrus juhatuse liige Janar Tammjärv jääb 2011. aasta tegevuse ja tulemustega rahule. Tootmismahud on suurenenud veerandi võrra, sel eesmärgil on tootmist pidevalt täiustatud, ent seejuures on seadmepark jäänud samaks. Investeeringute siht on olnud suurendada efektiivsust, mitte mahu kasvu. Tammjärve hinnangul on sektor stabiilne, mullusega võrreldes ei ole tänavu kuigi palju muutunud ei toormehind ega sihtturud. Järgmisel aastal on AS-i Barrus siht suurendada konkurentsivõimet.

Saematerjaliturg Põhjamaades ei ole veel täielikult taastunud
Põhjamaades mõjutab saematerjali nõudlust tugevalt USA elamuehituse aktiivsus, mis ei ole taastunud. Põhjanaabrite prognoosi järgi see lähiaegadel ei taastugi. Samuti ei ole Jaapani taastamistööd seni veel täies mahus alanud ja Põhjamaade hea kvaliteedi ning hinnaga puidutooteid on seni kasutatud vähe. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida turgudel on mahud vähenenud: peamiselt poliitilise määramatuse pärast. Kui Põhja-Euroopas on ehituse aktiivsust märgata, siis näiteks Lõuna-Euroopas on seda pärssinud majandusraskused ja see on mõjutanud kogu Euroopat. Eesti puitmajade tootjad on tänavuseks prognoosinud siiski 10–20% kasvu.
Paide lähedal Reopalus puitkarkassmaju, garaaþe ja abihooneid tootva ettevõtte OÜ Rebruk GH juhatuse esimehe Peeter Lodi sõnul on viimased kolm aastat olnud üldjoontes sarnased, ent põhituru Norra suhtes võib öelda, et tänavune aasta on seal olnud pisut parem. Mõnetist progressi on näha ka koduturul.
Tootmise iseloom on püsinud aastati sama, suuri investeeringuid ei ole tehtud. Investeeringud olid võetud plaani, ent praegu näib, et stabiilse ja suhteliselt väikese koormuse korral ei tasu see ära. Sel aastal keskenduti pigem seadmete korrastamisele.
Lõppevat aastat mõjutas kõige enam ilm, mis ei võimaldanud aasta esimeses kvartalis Norras maju paigaldada. Kaupa polnud mõtet transportida Norra lattu ootama, seega oldi sunnitud tootma Eestis asuvasse lattu ning see mõjutas tootmismahtu. Lodi usub, et isegi Norra turg on ettevaatlik, sest ka sealsetel klientidel on olnud suuri tagasilööke.
Toorme hind on alati kõikunud ning väikese viivitusega on ettevõte sunnitud kas hinda tõstma või alandama. Tänavu aasta keskel tõsteti toodangu hinda, aasta lõpus hindu alandatakse, olenevalt saematerjali sisseostuhinna muutustest. „Selle aasta tegevus on olnud nagu leige vesi ja ei usu, et ka järgmisel, 2012. aastal midagi oluliselt paraneb. Aga vaadates koduturgu – hea seegi!” ütleb Lodi.

Metsaomanikud ootavad mõõduka lumega talve
Pärast suurimat majanduslangust 2009. aastal hakkas puidu hind tõusma. Nüüd oleme kolmanda kvartali lõpus jõudnud seisu, kus odavamate sortimentide puhul ületab pakkumine nõudlust. Paberipuiduturul on keerulised ajad, mistõttu paberipuit on jäänud samasse hinnaklassi kui tavaliselt küttepuidu oma. Eelkõige on see tunnuslik Lõuna-Eestile, mis jääb meie sadamatest kõige kaugemale.
Pikas perspektiivis on oodata küttepuidu hinna tõusu. Kallimate sortimentide (palgid, pakud) hind vaevalt järsult alaneb. Mõningane hinnalangus võib siiski tulla, sest ebakindlus maailmamajanduses mõjutab kindlasti ka puittoodete tarbimist. Kui paberipuidu hind jääb madalaks, võib karta hoopis raiemahtude vähenemist, sest katsu sa palki ilma paberipuiduta varuda. Peale selle kerkivad aastavahetusel päris kindlasti raietööde hinnad, sestap võib osa metsaomanikke raiest loobuda. Parajalt külm mõõduka lumega talv on aga iga metsaomaniku unistus.

Kasutatud materjalid:
• Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu koostatud 2011. esimese poolaasta puiduturu ülevaade, mis tugineb keskkonnateabe keskuse töödeldud statistikaameti andmetel (kaubavahetuse mahud).
• Erametsakeskuse tellitud ja Heiki Hepneri (OÜ Tark Mets) koostatud puidutööstuse ülevaade 2011. aasta III kvartali kohta (hinnatasemed).



Pille Rõivas, Eesti Metsa kirjasaatja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet