Eesti Looduse fotovõistlus
1/2012



artiklid
Eesti metsanduses nii tagasilööke kui edu

Kodumaises metsanduses tuli möödunud aastal kasutusele e-veoseleht ja tänavu kadus erimärgistusega kütus. Jätkuvalt tähtsustub puidu kui taastuva energiaallika osakaal energeetikas. Artiklis visandatakse nende ja teistegi tegurite mõju meie metsandusele.

Positiivne muutus – 2011. aastal võeti kasutusele e-veoseleht Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) ja Elion Ettevõtted AS-i koostöös käivitus eelmisel aastal elektroonilise veoselehe infosüsteem, mis võimaldab ettevõtetel kasutada paberdokumentide asemel e-veoselehti.

Läinud aasta maikuus liitus paberivaba metsaveo süsteemiga esimesena riigimetsa majandamise keskus (RMK). Tänaseks on e-veoselehe kasutamise lepingu sõlminud veel 74 metsa- ja puidusektori ettevõtet.
Eestis täidetakse aastas umbes 350 000 paberveoselehte kolmes eksemplaris – puidu saatjale, vedajale ja saajale. Lisaks tuleb paberil olevad andmed kolmes erinevas kohas käsitsi erinevatesse infosüsteemidesse sisestada.
E-veoselehe süsteem võimaldab tulevikus vältida taolist paberite mitmekordset täitmist, mistõttu muutub koostöö kiiremaks ja väheneb võimalike sisestusvigade arv.
„E-veoselehe kasutuselevõtt tagab parema ülevaate puidu liikumise kohta nii metsaomaniku, transpordifirma kui ostja jaoks,” ”selgitas samuti e-veoselehti kasutava AS Stora Enso Eesti metsatöö- ja logistikajuht Mait Marran. „Paraneb info liikumise kiirus metsaveol ja väheneb vigade tekke risk andmesisestusel.” Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann ütles, et paberivaba logistika mõjub kogu metsandussektorile positiivselt, sest tulevikus on võimalik kõigil osapooltel säästa otseselt nii aega kui ka kokku hoida kulusid. „Enamik metsavedude korraldajatest on e-veoselehe süsteemiga juba liitunud ning tegeletakse selle juurutamise ja kasutuselevõtmisega,” ütles Otsmann ning kutsus süsteemiga täiendavalt liituma metsaomanikke, vedajaid ja puidutööstusettevõtteid. Elioni IT-teenuste arendusjuhi Märt Ridala sõnul on e-veoseleht terviklik IKT-teenus, mis koondab süsteemi arenduse,halduse ja klienditoe teenused.
„E-veoselehe algatajana on metsa- ja puidutööstuse liit näide suurepärasest hästi toimivast erialaliidust, kes on loonud aluse selleks, et asjaajamine oleks tõhusam ja lihtsam ning rõhk oleks põhitegevusel, mitte paberimajandusel,” ütles Ridala. „Prognoosime, et e-veoselehtede osakaal küünib juba alanud aasta esimeses kvartalis kolmekümne protsendini kogu veoselehtede üldarvust,” lisas arendusjuht. E-veoselehe süsteemiga on liitunud ka kõik metsandussektori tööga seotud riigiasutused – nii keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet kui ka politsei- ja piirivalveamet, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine.
E-veoselehe projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 miljon krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänud oli ettevõtete ja RMK omafinantseering. Süsteemi arendab ja haldab Elion.

NEGATIIVNE MUUTUS – METSANDUSEST KADUS ERIMÄRGISTUSEGA KÜTUS
Alates käesoleva aasta algusest pole kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel enam lubatud kasutada erimärgistusega kütust, mis näiteks metsafirmade esindajate sõnul lööb kõvasti nende rahakoti pihta ning toob peagi suure tõenäosusega endaga kaasa ka metsatööde hinnatõusu.
Nimelt võttis riigikogu läinud aasta juunikuus vastu vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei tohi alates 2012. aasta 1. jaanuarist kasutada erimärgistatud vedelkütust paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Erimärgistatud kütust tohib jätkuvalt kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses, soojuse ja elektrienergia tootmises ning põllumajanduses. Metsaettevõtete juhid hindavad, et tavakütusele üleminek metsalangetuse ja väljaveoga tegelevates traktorites muudab ühe tihumeetri metsa ülestöötamise 60–65 senti kallimaks.
Kütuste kasutamise seadusele vastavust kontrollib ja sanktsioneerib maksuja tolliamet.
Ott Otsmanni sõnul muutub olukord eriti tobedaks väiketalunike jaoks, kes näiteks vaid ühe traktoriga teeb nii põllu- kui metsatöid, Kui ta hommikul põldu kündes võib kasutada erimärgistusega kütust, siis päeva teises pooles metsast küttepuid välja vedades peab tal paagis olema nn. tavadiisel.
„Valitsusel oli alguses plaan erimärgistusega kütus tervikuna kaotada, aga eks põllumehed olid sellele vastu, tõstsid kõva kisa ja nii jäi see põllumajandusse ikkagi alles,” selgitas Otsmann. „Lõppkokkuvõttes on seegi regionaalpoliitiline asi, sest soodustab maapiirkondade taandarengut.”
Eesti erametsaliidu (EEML) tegevdirektor Ants Varblane on seda meelt, et erimärgistamist üldse niipea ära kaotada ei saa, sest uus skeem tuleb Brüsseliga kooskõlastada.
„Erimärgistamine oli meil enne liitumist ja sellega võiksime elada aegade lõpuni. Uus skeem, millist põllumajandusele pakuti, pidi arvestama erinevaid maakasutuse viise ja neile kehtestatud kütuse limiite,” selgitas Varblane. „EL-i reeglid näevad ette, et toetuse suurus hektari kohta peab olema kõigile tootjatele ühtne.”
Tema hinnangul oleks kõige lihtsam vanaviisi jätkata ja täiustada nn. kütuse pesemisevastast võitlust kaasaegsemate meetoditega (radioaktiivsed isotoobid või muud füüsikalis-keemilised tehnoloogiad). Varblane tunnistas, et praegune olukord vähendab meie metsaomanike konkurentsivõimet ja seetõttu kahaneb meie puitsaaduste eksport. Sellel on mõju kogu majandusele.
„Muide, viimati ERAA nõukogu koosolekul olles kuulsin, et seitsekümmend protsenti nende liikmete poolt välja veetavast kaubast on puit või sellest tehtud toodang,” lisas ta.
Teine võimalus oleks Varblase meelest järgmine: metsaomanikud peavad esitama igas kvartalis maksuametile metsamaterjalide müügideklaratsioone. Kui vastavalt müüdud tihumeetritele saaks tagasi taotleda selle varumiseks kulutatud normatiivse kütuseaktsiisi tasu, siis väheneks ka huvi nn. „musta” metsaäriga riskimiseks.

ERAMETSAOMANIK POLE KUIGI MOTIVEERITUD METSA RAIUMA
Erametsaomanik ja metsandusspetsialist Heiki Hepner on seda meelt, et kui Venemaa peaks pääsema WTO-sse, siis ilmselt tollimaksud alanevad ja see hoogustab kahtlemata ka puidu importi Venemaalt, mis omakorda mõjutab kindlasti hindasid. Siiski ei usu Hepner, et Venemaa puidust võiks saada kunagi veel nii oluline tegija Eesti toormeturul, kui see oli 2000-ndate aastate alguses.
„Kuna riigimetsa majandamise keskus on teatanud, et raiemahtu hoitakse kolme miljoni tihumeetri piires ja raiutakse pigem vähemväärtuslikku puitu, siis üldiselt ei ole oodata, et saepalgi ja üldse puidu hinnad eriti kukuksid,” märkis Hepner. „Pealegi müüb RMK niikuinii enamiku puidust pikaajaliste lepingutega, n-ö. vabaturule jõuab vaid viisteist protsenti riigimetsast raiutud puidust.”
RMK aastane keskmine müügimaht on umbes üks miljon kuupmeetrit ning see sisaldab kõiki kohalikke puuliike ja kvaliteediklasse. Männipalgid moodustavad sõltuvalt raievõimalustest 40–45%, kuusepalgid 38–40%, kasepalgid 9–12% ja muude puuliikide palgid 7–8%. RMK suurim klient on AS Stora Enso Eesti, kes ostis pea kolmandiku riigimetsast raiutud puidust. Järgnevad tselluloosija paberivabrik Horizon ning paberitööstuse tooraineks puidumassi tootev Estonian Cell. Kuna RMK kolme suurema kliendi seas on kaks, kes kasutavad toorainena just paberi- ja hakkepuitu, on ka mõistetav, miks RMK on nende sortimentide müüki viimase aastaga oluliselt suurendanud – paberi- ja hakkepuidu osakaal moodustas mullu kogumüügist juba 50%.
Et riigimetsast tulev puidukogus on üsna konstantne ega paku suuremat leevendust puidutööstuse toormevajadusele, siis muutub üha olulisemaks erametsadest tuleva palgi, aga ka küttepuu osatähtsus. Näeb ju metsanduse arengukava ette aastaseks optimaalseks raiemahuks kuni 15 miljonit tihumeetrit. Kui arvestada RMK osaks vaid napp kolm miljonit, siis tuleks erametsadest võtta välja umbes 12 miljonit tihumeetrit. Seniseid arenguid jälgides vähemalt 2012. aastal selleks erilist optimismi pole, pigem on erametsaomanike raie jäänud viimastel aastatel 4–6 miljoni tihumeetri kanti.
„Erametsaomanikel on raiumisel psühholoogilist laadi takistused,” selgitas Heiki Hepner. „Ta kalkuleerib, et raiudes jääb talle pärast maksude maksmist suhteliselt vähe tulu järele, pealegi tuleb pärast raiet hakata tegelema metsa taastamise ja taastatud metsaosa hooldamisega.”
RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi tõdes, et erametsaomanike aktiivsuse tõstmiseks metsade majandamisel ei piisa ainult hakkpuidu müügivõimaluste laienemisest.
„Laias laastus saadakse raie tulemusena 40% palke, 40% paberi- ja 20% küttepuitu, peale selle jäävad langile oksad,” ütles ta ja avaldas lootust, et metsakasutuse maht peaks ajapikku suurenema käsikäes taastuvenergia pideva arenguga. Enam-vähem kindel on Heiki Hepneri sõnul see, et küttepuidu hind vähemalt pikas perspektiivis ei lange. Eriti, kui arvestada, et selle raiemahtu suurendab ka RMK. „Puidust pole puudust, see tuleb metsast kätte saada,” nentis Hepner.

MURET TEEB HALVENEV MAJANDUSKESKKOND
Korralisel aastakoosolekul eelmise aasta lõpus tunnistas erametsaliit kogu 2011. metsa-aasta küll üldiselt kordaläinuks, kuid samas tõdeti, et majanduskeskkond erametsade majandajate jaoks halveneb.
Liidu tegevuse fookuses oli mullu metsaomanike huvide kaitsmine uue jahi- ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Erametsaomanikud avaldasid muuseas muret majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest. „Üks meie liige sai just äsja oma maal asuva alajaama ja poolekilomeetrise elektriliini talumise eest hüvitist kuus eurosenti. See on alandav ja sellega seoses kasvab paratamatult negatiivne suhtumine nii liiniettevõtetesse kui riiki,” nentis liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Üldkoosolek kiitis heaks ka põhikirja muudatuse, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.

RÕÕMU TEEB, ET ERAMETSAOMANIKUL ON SENISEST NATUKE VÄHEM BÜROKRAATIAT
Siiski oli eelmises aastas erametsaomaniku jaoks ka üksjagu positiivseid arenguid. Nimelt tõi aasta metsaomanikule rõõmu tulumaksuseaduse muudatuse näol. Läinud suvel võeti riigikogus vastu metsaomanike poolt pikka aega oodatud, praeguse valitsuse koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud ja keskkonnaministri Keit Pentuse ametisse astudes ka tema poolt kevadel metsanduse visioonikonverentsil kindla lubadusena välja käidud tulumaksuseaduse muutmise seadus, mis loob raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikorra. Nimelt võib füüsilisest isikust metsaomanik nüüdsest raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügist saadud tulust kuni kolme aasta jooksul metsa majandamiseks tehtud kulusid maha arvata.
Napp kuu hiljem jõustus põllumajandusministri määruse muudatus, mis 2012muutis lihtsamaks metsandustoetuse saamise MAK aastate 2007–2013 investeeringumeetmetest. Tegemist on metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks ette nähtud toetusega. Selle muudatuse tulemusel on lõpuks ka metsaomaniku enda töö abikõlbulik. Alates 2007. aastast pidi omanik meetmest toetuse saamiseks teenust sisse ostma hoolimata oma oskusest metsatöid ise teha.
„Oli olukord, kui samast meetmest soetatud võsasaega ei võinud metsaomanik oma noort metsa toetuse saamise raames hooldada”- ”räägib Võrumaa erametsaomanike liidu juhataja Erki Sok.

Väärtuslikku lehtpuud ei tohiks ajada ahju
Eestis oleks suur nõudlus lehtpuutoorme järele, aga spetsiaalselt tamme, saart, haaba, sangleppa või vahtrat meil keegi ei kasvata. Üksikute puude kättesaamine ja saagimine aga pole majanduslikult kuigi tasuv.
Sellepärast lähebki valdav osa muu raie käigus maha saetud väärislehtpuust küttepuidu sekka kas siis hakkeks või halgudeks. Tamme- või saarepalk on haruldus isegi RMK raiete hulgas. Tööstusele sobilikku materjali saab vaid väga üksikutest kohtadest.
„Oleme tänavu müünud natuke saare- ja tammepalki kahele firmale,” märkis Ulvar Kaubi. -„Reeglina aga läheb lehtpuupuit Eestis kütteks.”
Lehtpuude seas on oma tugevuselt eriti hinnas tamm ja saar, mida kasutatakse mööblitööstuses, eluruumide siseviimistluses ja näiteks parketi valmistamiseks. Üsna laia kasutusvaldkonnaga on ka sanglepp, millest saetud lauad leiavad rakendust saunaruumide ja ka elamute siseviimistluses. Kuna meie metsaomanikud aga neid tööstusele eraldi ei kasvata, tuuakse selline puit sisse näiteks Ukrainast, Ameerikast ja mujalt.
OÜ Uhtna Puit on üks väheseid, kes tegeleb ka saare- ja tammepaku kokkuostmisega. Müüja juurde toormele järele tullakse oma transpordiga alates 15 tihumeetrist, mis on umbes pool metsaveoauto koormast.
„Saarepaku järele on nõudlus palju suurem kui kodumaine pakkumine. Metsaomanikud võiksid julgesti saart rohkem kasvatada,” selgitas OÜ Uhtna Puit juhataja Marko Vahesalu. -„Ka sanglepapakku oleks vaja, aga sedagi liigub samuti vähe. Lepapuit satub peamiselt katlamajade hakkekütte hulka.”
Puuinfo projektijuht Märt Riistop on seda meelt, et metsaomanikul on nõud47luse olemasolust hoolimata vähe valikuid, sest üldjuhul on tal vaid paar lehtpuunotti, mida saagimiseks anda. Samuti on tema hinnangul sellise saematerjali väga väikest kogust keeruline müüa.

Metsasektoril on energeetikutega ühised huvid
Läinud aasta sügisel allkirjastasid metsa- ja puidutööstuse liit, erametsaliit, elektritööstuse liit ning jõujaamade ja kaugkütte ühing koostööleppe, mille eesmärk on tagada Eesti metsanduse arengukava põhieesmärkide täitmine.
Leppes seati sihiks metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamine läbi puidu mitmekesise, tõhusa ning tasakaalustatud kasutamise taastuvenergeetikas, metsa- ja puidutööstuses.
Osapoolte eesmärk on, et kõrgema töötlemispotentsiaaliga puit leiaks kasutamist metsa- ja puidutööstuses ning madalama väärtusega puit taastuvenergeetikas. Taastuvenergia toetusregulatsioonid peavad aitama turule tuua täiendavalt seni kasutamata ressurssi.
„Me kõik vajame oma toote, on see siis elekter, grillsüsi, saematerjal, soojus, pellet, spoon, vineer või muu tarvis metsast varutud puitu, palki, paberipuud, küttepuud, võsa, raidmeid jne.,” ütles EMPL juhatuse esimees Ando Jukk. „Me ootame, et metsaomanik meile seda annaks ning metsaomanik ootab, et ta puidu eest midagi vastu saaks. Kogu see tegevus peab olema turul konkurentsivõimeline. Selleks, et tagada konkurentsivõime ning koostöö puidul baseeruvas majandusahelas, soovime siduda end leppega, et anda puidule parim võimalik lisandväärtus.”
„Eesti energiatööstuses on täna valdavalt kasutuses fossiilsed kütused, millel on suur keskkonnamõju jäätmete ja emissioonide näol. Fossiilsete kütuste kasutamine peab vähenema. Biokütuste kasutamine energeetikas suureneb, kuna see on Eesti tarbijatele kõige soodsam lahendus taastuvenergia toodangu suurendamiseks. Seega on mõlema majandussektori koostöö äärmiselt oluline,” sõnas elektritööstuse liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu.
Leppe sõlminud liidud leiavad, et metsamajanduse arengut on vaja toetada. Eriti erametsandust, et ka väiksemal omanikul oleks lihtne oma metsi otstarbekalt majandada ja puitu turule tuua. Sihiks on seatud ka „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020” eesmärkide täitmine, kestlike metsakasutusmahtude (12–15 miljonit kuupmeetrit) ja Euroopa taastuvenergia direktiivi Eesti eesmärkide saavutamine.

Nõudluse suurenemine kergitab hakkepuidu hinda
Elektritööstuse liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu väitel tõuseb Euroopas lähiaastatel nõudlus hakkepuidu järele 2,5 korda. See toob aga paratamatult kaasa puidu hinna tõusu Eestis.
„Biokütused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Euroopa Liidus on biomassi kasutamine energeetikas selge arengusuund ja järjest enam peab puidutööstus arvestama Euroopa energiatööstusega,” rääkis Arukaevu veebruaris toimunud seminaril „Mets, puit ja majandus”.
Rotterdamis käivitati mullu novembri alguses Euroopa esimene biomassi börs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu. Lätil on õigus ehitada uus 400 MW võimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas 2011. aastast biomassi toetamist elektri tootmisel ning Taani on langetanud otsuse ehitada ümber kõik oma sütt kasutavad elektrijaamad. „On ilmne, et Läänemere piirkonnas kasvab nõudlus hakkepuidu järele märgatavalt,” lisas Arukaevu.
Tema sõnul on biomass muutumas elektritootmises standardseks kütuseks. Et vähendada saastet ja säilitada tootmist, on Euroopas biokütustele osaliselt või täielikult üle läinud paljud fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad. Ka Eesti on Arukaevu sõnul sama valiku ees.
„Biomassi kasutamist energeetikas me peatada ei suuda – see on Euroopas selge kliimapoliitiline otsus. Ka Eestis on biokütus loomulik valik, sest sisuliselt on põlevkivi osaline asendamine biokütustega kiireim ja odavaim viis vähendada meie tootmises põlevkivi osakaalu ja sellest tekkivat saastet,” leidis Arukaevu.
Täna on meie energiapoliitikas ilmselge vastuolu – Eesti on biomassi doonorriik, samas toodame endiselt üle 90% elektrist põlevkivist. Biomassi omavatest riikidest on Eesti riiklikus taastuvenergia arengukavas kirjas kõige väiksema biomassi kasutamise sooviga. „Me anname oma biomassi kui kõige odavama taastuvenergia allika teistele riikidele CO2 heitmete vähendamiseks. Ja kavandame seejärel oma taastuvenergia eesmärkide saavutamist kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil, ”tõi Arukaevu välja Eestis valitsevat vastuolu.



Ain Alvela, Äripäeva ajakirjanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet