3/2003

Toimetaja veerg
Eesti kodanik vajab metsaharidust

Meil tuleks senisest selgemat vahet teha kahel mõistel: metsandusharidus ja metsaharidus. Metsandusharidus on haridus, mis saadakse metsanduse eriala õppides. Metsanduslikku keskharidust saab omandada Luua metsanduskoolis ja kõrgharidust Eesti põllumajandusülikooli metsandusteaduskonnas. Metsandushariduse tase Eestis paistab olevat vähemalt Luua metsanduskoolis päris hea. Nii kinnitab selles ajakirjanumbris selle kooli õpetaja Veiko Belials.
Mis on aga metsaharidus? See mõiste hõlmab hoopis laiemat valdkonda kui metsandusharidus. Metsaharidus selles tähenduses, nagu ta on viimasel aastakümnel üha laiemalt juurduma hakanud, kujutab endast üht osa loodusharidusest. Loodushariduse mõiste on omakorda üsna lähedane keskkonnahariduse mõistele, nii nagu seda käsitletakse pedagoogikas. Metsaharidus õpetab tundma metsa, selle elustiku ja inimese ning metsa vastastikuseid suhteid – samamoodi kui metsandusharidus. Kuid ühtlasi püüab ta kujundada ka suhtumist metsasse ja lähendada inimest metsale. Metsaharidus paneb rõhku väärtushinnangute ja käitumismallide kujundamisele metsa suhtes.
Metsamehed teavad, et kõverana kasvavast puust sirget palki ei saa, ütleb Veiko Belials.
Niisiis, kui tahame tõesti jõuda jätkusuutliku metsanduse põhimõtete täitmiseni, nagu on kirjas Eesti metsanduse arengukavas, peame inimesi sel alal harima senisest palju laiemalt. Peame alustama väikelastest, kuid ei tohi unustada ka täiskasvanuid.
Meie praeguste metsade ilmes peegeldub metsaharimatus. Üks selle märke on varimetsandus, mida selles ajakirjanumbris käsitlevad Hando Hain ja Rein Ahas. Ent metsaharimatuse märgid avalduvad ka jälgedes, mida metsadele jätavad puhkajad. Suur osa nendest vajab praegusel ajal kindlasti selgeid õpetussõnu ja juhiseid, leiab puhkajate uuringust järeldusi tegev Jaak Jansen. Kahjusid, mida puhkajad on tekitanud Taevaskoja-Kiidjärve metsadele, vaeb uurimisrühma töö alusel Kalle Karoles.
Metsaga tegelejate seas leidub loomulikult ka inimesi, kelle suhtumine metsasse ehk metsaharidus on juba praegu tasemel, mida võib tuua eeskujuks ka teistele. Sümpaatne näib olevat Eesti metsaüliõpilaste seltsi suund, mida tutvustab Aiki Aavik. Reportaazh Taltsi metsatalust näitab, et metsade tulevikku püüavad tõsimeeli parandada ka meie erametsaomanikud, ehkki üldsus kipub sageli arvama vastupidist. Kokkuvõttes on siiski selge: Eesti kodanik, kes peab end küll juurtelt metsarahvaks, vajab praegu metsaharidust tungivamalt kui kunagi varem.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: