3/2002

SEALT METSAST
Krakatau - looduslik metsalabor

Masendava kiirusega kaduvad vihmametsad on koduks põnevatele ökosüsteemidele. Hollandi teadlased otsivad Indoneesias, Krakatau saartel, vastust küsimusele, kas sellised ökosüsteemid suudavad taastuda.
1883. aasta augustikuu legendaarne ränk vulkaanipurse hävitas saartel kogu elustiku. Piirkonna saared on endiselt vulkaaniliselt aktiivsed (pildil Anak Krakatau – “Krakatau laps”) , seetõttu on metsade kadumist teistel saartel ka hiljem ette tulnud. Juba ammu piirkonnas alustatud bioloogilised uuringud pakuvad suurt huvi, sest mingil määral on sealne situatsioon võrreldav olukorraga, kui tulevikus üritatakse loodust esialgsel kujul taastada inimese tekitatud tühermaadel.
Hollandi ökoloog Tracey Parrish uuris DNA-meetodil saari taaskoloniseerivate puude geneetilist varieeruvust ja leidis, et see on täiesti võrreldav samade liikide geneetilise varieeruvusega maismaal. “See näitab,” ütleb Parrish, “selget seost laia geneetilise baasi ja troopilise vihmametsa eduka taastumise vahel”. Teisiti ei suuda liigid troopilises ökosüsteemis kohastuda ega ellu jääda; eriti oluline on see pika elueaga liikide, sealhulgas puude puhul, kellel tuleb vastu seista peagi ilmuvate parasiitide ja patogeenide rünnakule.
Kui lindude ja käsitiivaliste väljaheidetega levivate viigipuude – neid oli uuritud viiest liigist kolm – suur geneetiline varieeruvus oli ootuspärane, siis hoopis üllatavam oli samasugune tulemus ka ülejäänud kahel liigil, millest ühte levitab ainult üks tuviliik, teise suured lamedad seemned kanduvad edasi aga tuule ja veega.
Parrish tegi esimest korda kindlaks ka viigipuuliikide loodusliku hübridiseerumise. Troopilises ökosüsteemis paljude linnu- ja imetajaliikide toidupakkujaina võtmerolli etendavaid viigipuid peeti varem looduslikult ristumatuiks. Nende tolmlemise eest hoolitsevad teatud herilased, kusjuures igal viigipuu liigil on oma tolmeldajaliik. Asurkonna killunemise ja isolatsiooni tingimustes tuleb ilmselt aga ette ka “tiivaripsutamist” “valede” liikidega. Just sel moel seletataksegi ristandite tekkimist.
Esmapilgul tundub saarte taimestiku taastumine lausa hämmastavana. Kui aga asja lähemalt uurida, tuleb välja, et liike on siiski vähe – põhiliselt on esindatud hästi levivate seemnetega nn. pioneerliigid. Tööde juht Peter van Dijk kahtleb, kas enamik n.-ö. ürgse vihmametsa liike üldse kunagi Krakataule jõuab, kuna nende liikide võimalikud allikad ise kaovad muret tekitava kiirusega.



AlphaGalileo

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: