Austraalia teadlased on avastanud, et kõrgendike vihmametsad põimavad pilvedest hoopis suurema hulga vett, kui otseselt vihmana maha sajab.
Austraalia vihmametsade uurimise koostöökeskuse rühmajuht David McJannet tunnistab, et kuni viimaste aegadeni vihmametsade osa veeringes kahetsusväärselt ühekülgselt mõistetud. Teati küll, kuidas metsad vooge ohjeldavad ja kuivaperioodil rannikujõgesid veega varustavad. Nüüd on käes selge kinnitus, et vihmametsad suudavad pilvedest “välja imeda” tubli lisa otseselt vihmana alla sadavale veele.
Niiske troopilise piirkonna ligi kilomeetri kõrgusel paiknevates vihmametsades on rasked madalad pilved ja udu sageli sõna otseses mõttes puulatvades kinni. Vesi kondenseerub okstel ja tüvedel ning nõrgub mulda. Uurijate kinnitusel moodustab see lisavesi ligi 40 protsenti vihmana maha sadavast kogusest.
Avastus on oluline argument vihmametsade kaitse tõhustamiseks. Kui mets maha raiutakse, jääb lisakogus vett pinnasesse jõudmata. Pealegi on aurustumine tiheda metsa alt äärmiselt väike, raiesmikult aga märkimisväärne.
Teine töörühma juht Paul Reddell lisab, et ülemaailmse veejulgeoleku seisukohalt võib olulist rolli mängida ka kliima soojenemine: kuna soojemas õhus tõusevad pilved eeldatavasti kõrgemale, kahaneb ühtaegu lehtedele kondenseeruva vee hulk ja üldine metsade seotav veekogus väheneb.
Austraalia teadlased loodavad, et nende avastus ei pane inimesi mitte ainult kõrgemalt hindama veel säilinud vihmametsi, vaid ka ergutab kohalikke kogukondi istutama kõrgendikele uusi puistuid.