3/2006

Artiklid
Lapsed metsaloodusega sinasõbraks

Õpilased Pärnumaa metsas õppepäeva puhkehetkel
Helen Luks
Jätkub eelmises Eesti Metsas alanud sari, kus tutvustatakse RMK tegevust laste metsateadlikkuse arendamisel. Seekord on vaatluse all metsalooduse vahendamise konkreetsed näited.

Õppeprogrammide sisu koostatakse konkreetsete tingimuste alusel
Ühel sügisvihmasel või kevadiselt päikeselisel päeval nad tulevad – väikesed ja suured inimesed, kes käivad lasteaias, põhikoolis või juba keskkoolis. Tullakse bussiga, võimaluse korral ka rongiga. Osa tuleb õhinal, teised veidi uniselt ja loiult.
Tulnud on nad vabatahtlikult või poolvabatahtlikult entusiastliku õpetaja eestvõttel. Et metsa minna ja metsaga sinasõbraks saada. Esimese korra kohta on see saavutus omaette. Suurem üksteisemõistmine seisab alles ees – siis, kui metsa ikka ja jälle tagasi tullakse.
RMK looduskeskuste õppeprogrammide põhieesmärk ongi tekitada lastes loomulik suhe metsaloodusega, arendada selles keskkonnas turvatunnet ning säästlikku suhtumist metsasse, ennetada loodusvaenulikkust ja hoolimatust. Loodusõppeprogramm on nagu kirjandi kirjutamine: sissejuhatus, teemaarendus kõrgpunktiga ja kokkuvõte.
Teemaarendus peab vastama eale, kogemustele või omandatud teadmistele. Kui tihti saab teemasid käsitleda, oleneb keskuste võimalustest ning neid ümbritseva looduse oludest. Ühes kohas on põhiteema näiteks rannamänd, teises räägitakse metsakuklastest jne. Aga programmide teemad olenevad ka nõudlusest. Eriti populaarsed on olnud sügisesed seeneprogrammid või üldised metsa loodusretked.
Sel aastal on RMK looduskeskused pannud varasemast rohkem rõhku igaüheõigusele ja säästlikkuse sõnumile. Ikka selleks, et hakataks enam märkama inimtegevuse mõjusid looduskeskkonnale ning teadvustama, et mõjutaja on meist igaüks. Peale selle hea tava kirjutamata reeglid. Metsas on kõik võrdsed, ütleb ka Metsasemu uues RMK igaüheõiguse voldikus.
Elu ning loodus pakuvad aga ka ise uusi teemasid. Sel suvel on eriti aktuaalseks kujunenud metsade kaitse ning metsapõlengute oht. Arvatavasti saavad Aegviidu ja Kauksi looduskeskused põlenud metsaalasid veel pikka aega kasutada hoiatava õpikeskkonnana.
Parim õpetus on vahetu kokkupuude loodusega
Iga loodusesse minek on seiklus: nähtu põnevus, ootamatud ilmaolud või emotsioonid. Samas on loodusesse minek noorele inimesele proovikivi; ümbritsevast enamgi võib esialgu huvitada kaaslaste seltskond (või hirmutab teda hoopis võõras keskkond). See on proovikivi ka juhendajale, kes peab suutma laste tähelepanu sundimatult suunata ning positiivseid emotsioone vahendada.
Kui sissejuhatus tehtud ja lapsed üle loetud, siis minnaksegi loodusretkele. Juhendaja valdavalt märkamatu suunamise saatel vaadeldakse ümbritsevat. Märkamatu suunamine algab juba raja valikuga, millele lisandub peatuskohtade valik. Palju suuremat rahuldust ja ülevaid emotsioone pakuvad aga lastele nende endi tehtud avastused: musta rähni suured uuristused, mida lausa pool tundi sai imetletud; ilvese käpajäljed, mille tõttu seltskond eriti hästi koos püsis, pilgud ärevalt puuokste poole vilksamas; hiireke, mille kakk oli puuoksale „sahvrisse” jätnud, või fakt, et kevadel sai raba pealt looduslikus külmkapis säilinud jõhvikaid süüa.
Meeli hoiavad erksana ka mõttetöö ja keskkonnamängud ehk kogetu kinnistamine. Hiljem aitavad need nähtut kirjeldada, järeldusi teha ja seoseid luua. Samuti toetavad vaatlustest seoste või järelduste tegemist ja hilisemat kinnistamist looduskeskuste töölehed.
Keskkonnamängud aitavad ümbrit­sevat paremini mõista või selgitada seda, mida pole võimalik oma silmaga näha või antud keskkonnas kogeda. Nii keskkonnamängude kui ka vaatlemise puhul üritatakse kasutada kõiki meeli, et end loodusega veelgi paremini siduda. Tausta selgitamine või seoste väljatoomine on keskkonnamängudes ülioluline: muidu võib mäng lihtsalt mänguks jäädagi – nähtust aru saamata.

Abiks on näidismaterjalid, näitused, trükised, metoodilised juhendid
Õppeprogrammi juurde kuuluvad näidismaterjalid aitavad vahendada seda, mida ei saa silmaga näha või käega katsuda. Kui väga me ka ei sooviks, pole näiteks kopra kuhila siseehitust kuidagi võimalik näidata – selleks on vastavad joonised. Et talvel loomade jalajälgi ära tunda, on loomade jäljekaardid. Söögi- ja mürgimarjade või seente programmi jaoks on samuti piltide ja kirjeldustega teemakaardid, mille abil saab nähtut kindlaks teha või otsitavat leida. Kui juhtub olema tormine ilm, pole midagi parata – väikesed tüdrukud on teatavasti tehtud maasikavahust ja siseruumides toimuvate programmide käigus on võimalik vaadata videolt loodusfilme, kasutada teemakaarte, puidu näidisklotse ja metsast kokku kogutud materjale (puuseened, herbaariumid jne.)
Näidismaterjalide puhul tuleb igal looduskeskusel ja juhendajal olla loov. Loodus pakub ju ise palju võimalusi, ilma et peaks kulutama raha kallite värviliste piltide peale.
Kuna huvilisi tuleb üha juurde nii koolilaste kui ka täiskasvanud loodussõprade hulgast, üritavad RMK looduskeskused pakkuda ka iseseisva tegevuse võimalusi: ekspositsioonid ja näitused, looduskeskustes või teabepunktides jagatavad infotrükised, stendid looduse õpperadade ääres jne. Peale selle on RMK kodulehel näiteks Tallinna ümbruse puhkeala radade kirjeldusi ja töölehti. Need sobivad lisamaterjaliks nii õpetajatele kui ka teistele huvilistele (www.rmk.ee – Puhkus riigimetsas/ RMK looduskeskused/ Lisamaterjalid õpetajatele). Tulevikus lisandub neid materjale ka teiste puhkealade kohta.

Aja jooksul saavad meist sõbrad
Korduvatest loodusprogrammides osalejatest kasvavad välja looduskeskuste nn. sõbrakoolid. Osaletakse RMK metskondade kevadistel istutustöödel, looduskeskuste teemapäevadel või metsa koristustalgutel. Nõnda täienevad isiklikud kogemused, millel on reaalsed tulemused. On ju uhke tunne näidata kunagi 20 aasta pärast oma lastele enda istutatud metsa või tunda rahulolu sellest, et telkimiskoht sai puhtama ilme. Nägudest on näha, et sellised lapsed ei hakka kunagi metsa alla prahti loopima.
Looduskeskustel on õppeprogrammideks mitmekesiseid võimalusi. Mets on igal pool eripalgeline: ka mitu korda looduskeskustes käies jätkub avastamisrõõmu.



Helen Luks, RMK puhkemajanduse osakonna projektijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: