Värske uuringu kohaselt on metsade olukord maailmas parem, kui arvatud. Metsade tulevik pole sugugi nii tume, kui on hoiatanud osa eksperte.
Rahvusvaheline ekspertide kogu tegi metsade identiteedi uuringu, mille järgi on metsade hävinguprotsess pöördumas, teatab BBC.
Uuringus mõõdeti puidu kogust, biomassi ja metsades talletunud süsiniku hulka, mitte lihtsalt metsade alla jäävat maa-ala.
„Suundumus on parem, kui varem arvatud,” ütleb üks uuringu autoreid Pekka Kauppi. „On väljavaateid, et lageraied lõpevad. Me ei julge seda veel ennustada, kuid see on võimalik.”
Helsingi ülikooli professori Kauppi sõnul kasutati seekord põhjalikumaid ja keerulisemaid uurimismeetodeid kui varem. „Varem keskenduti peamiselt ainult metsaga kaetud ala suurusele. Nüüd oleme lisanud muid komponente, kaasa arvatud biomass ja metsades talletuv süsinik.”
Tänu sellele on võimalik paremini hinnata ja mõista loodusvarade seisundit. „Kui vaatleme nii pindala kui ka biomassi muutusi, siis saame täielikuma pildi ökosüsteemist.”
Uuringu kohaselt on metsade tagavara viimase 15 aasta jooksul hoopis suurenenud, nimelt 22 riigis maailma 50 kõige metsarikkamast riigist. Umbes pooltes neist 50 riigist on suurenenud biomass ja metsas talletunud süsiniku kogus.
Samas väheneb nii pindala kui ka biomass endistviisi Brasiilias ja Indoneesias, kus laiuvad maailma suurimad vihmametsaalad.
Uuring toob välja, et on olemas selge seos riikide majandusarengu ja „metsaülemineku” vahel. Mida arenenuma majandusega riigid, seda säästlikumalt metsi kasutatakse, ning metsaala ja biomass suurenevad.
Agraarmaades on metsade raie ja põllumaa laienemine eluline vajadus, arenenud riikides on inimestel võimalik elatist teenida mujal, seega surve metsadele väheneb. Ühtlasi juhitakse uuringus tähelepanu sellele, et rikkamad riigid säästavad oma metsi ning impordivad vaesematest riikidest puitu, soodustades seal lageraiet.