4/2006

Artiklid
Suurte metsapõlengute aasta

Paljudele inimestele jääb 2006. aasta meelde ilusate päikesepaisteliste suveilmadega.
Kuid enamikule metsa- ja päästetöötajatele meenuvad ulatuslikud metsatulekahjud.

METSAPÕLENGUD TEKITASID KAHJU ÜLE 16 MILJONI
KROONI

Tänavu registreeriti esialgsetel andmetel 250 metsapõlengut kogupindalaga 2597 ha. Tulekahjude arv ei olnudki iseenesest suur, kuid põlenud ala pindala oli viimase poolesaja aasta suurim. 2006. aastat jäävad meenutama suur tulekahjud Agusalus, Kurtnas, Kuusalus jm.Võrdlusena olgu toodud eelmine, 2005. aasta. Siis oli parasjagu vihmane ning metsatulekahjusid oli vähe: kõigest 65 juhtumit, kus kokku põles 86,5 ha.

Metsapõlengutega keskkonnale tehtud kahju suuruseks hindasid keskkonnakaitseinspektorid 2006. aasta 9 kuuga 10,5 miljonit krooni. See ei ole paraku lõplik arv: nii mõnegi suure pindalaga põlengu kahju pole veel lõplikult hinnatud. Päästeamet pidi tänavu 9 kuuga kulutama metsatulekahjude tõrjele (mootorikütus, töötasud, inventar jne.) 6 miljonit krooni, ent seegi arv ei ole paraku lõplik. Ka metsaomanikud kannatasid tule tõttu kahju. Nende kahju välja selgitades tuleb arvesse võtta põlenud puidu maksumus koos rikutud puidu müügist saadava kahjumiga; lisanduvad põlenud ala koristamise ja uue metsa rajamise kulud. Seega selgub metsaomanike kahju tegelik suurus üldjuhul järgmise aasta kevadeks.

SUURIM TULEKAHJU OLI AGUSALUS
Metsapõlengud lõõmasid tänavu kõigis maakondades. Arvult ja pindalalt oli neid kõige enam Harju- ja Ida-Virumaal. Võrdluseks: 2005. aastal lõi tuli metsas lõkkele 12 maakonnas. Tulest jäid tookord puutumata Hiiu-, Järva- ja Valgamaa. Metsatulekahju keskmine pindala oli tänavu 10,4 ha (mullu 1,33 ha).
2006. aasta suurim metsatulekahju leidis aset Ida-Virumaal Illuka vallas Agusalus. Häirekeskus registreeris tulekahjuteate 12. juulil kell 9.53. Tegelikult olid inimesed juba eelmisel päeval tundnud metsapõlemise lõhna ja teatanud oma kahtlustest. Paraku ei leidnud piirkonnas ringi sõitnud RMK töötajad tulekahju. Kuna samal ajal aga käisid metsakustutustööd Ida-Virumaal Kurtnas ja ka Venemaal põlesid metsad, siis arvati algul olevat tegu nende põlengute suitsuga.
Agusalu metsatulekahju kustutamiseks ei jätkunud Virumaa jõududest ja tõrjetööde juhi rolli sai Lõuna-Eesti päästekeskus. Kustutajaid oli Eestimaa eri kohtadest. Töid raskendas asjaolu, et tegemist oli kaitsealaga, kus kunagised teed ja sihid olid muutunud läbimatuks. Ühtlasi olid rabajärved põua tõttu kuivanud ja tuul muutlik. Kustutustööd kestsid 1. augustini. Tulekahju üldpindalaks saadi GPS-iga mõõtes 1235 ha, millest 929,4 ha oli RMK Iisaku metskonna territooriumil. Sellest omakorda hõlmasid keskealised, valmivad ja küpsed metsad 180,4 ha ja metsata metsamaa 749 ha. Nagu juba öeldud, oli tegemist kaitsealaga ja tulest kahjustatud tulundusmetsade pindala oli vaid 26 ha.

METSAPÕLENGUTE PEAMINE PÕHJUS ON INIMESTE HOOLETUS
Üldjuhul saab 99% metsatulekahjudest alguse kas inimese otsese või kaudse tegevuse tõttu. 2006. aastal sai loodusteguritest, s.o. äikesest alguse üks metsa põleng – 0,4% metsatulekahjudest. Ühel juhul põhjustas metsas lõõmanud tule keevitamine (tööstuslik tegevus). Raiejäätmete põletamine (metsamajandustööd) ajendas 1% metsatulekahjudest. Autopõlengust ja mahakukkunud elektriliini traatidest (transport ja elektriliinid) sai alguse 2% metsatulekahjudest. Kuritahtliku süütamise tõttu puhkes 17% põlenguist. Hooletu suitsetamine ja tuletegemine, kontrolli alt väljunud kulupõletus jne., seega hooletus, tingis 34% tulekahjudest. Kaitseväe õppused ja juba kustutatud põlengu taaspuhkemine andis tõuke 4% tulekahjudest. Üsna tihti (42% tulekahjudest) ei õnnestunud põhjust välja selgitada.

TULEKAHJUROHKED AASTAD ON KORDUNUD IGA VIIE AASTA JÄREL
Viimase 15 aasta metsapõlengute kohta on andmed toodud tabelis (aastad, mil puhkes enim tulekahjusid, on märgitud punasega).
Põlengute poolest rängimad aastad on kordunud viie aasta järel. 1992. aastal oli suurpõleng Vihterpalus, ja samas piirkonnas ka 1977. aastal. 2002. aasta metsatulekahjude kogupindala mõjutas suurel määral Emajõe-Suursoo põlemine. Viieaastast perioodi arvestades oodanuks suuremat tulelõõma alles 2007. aastal. Paraku kujunes selleks hoopis tänavune aasta. Mida võib tuua eelolev aasta?



Veljo Kütt, keskkonnainspektsiooni spetsialist

Loe kommentaare (39)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: