Olukord rahvusvahelisel kütuseturul on nii tõsine, et mitu Euroopa riiki pole jäänud ootama Euroopa Liidu regulatsioone, vaid arendavad ise hoogsalt bioenergia tootmist. Kiiret reageerimist põhjustavad nafta ja maagaasi kõrge hind, pessimistlikud prognoosid ning suurte energiafirmade monopol energiaturul, kirjutab ajaleht Maaseudun Tulevaisuus. Saksamaa valitsus rõhutab ka võimalust luua maal uusi töökohti. Bioenergia kindlate hindadega soovitakse vastu astuda suurfirmade spekulatiivsetele hindadele. Energiaallikana muutuvad mets ja puit Saksamaal üha tähtsamaks. Et õpetada, kuidas kasutada puitu energia tootmiseks, korraldatakse tänavu üle riigi tuhat õppepäeva. Õppepäevadel osalevad bioenergiaorganisatsioonid ja vastava tehnika tootjad. Prantsusmaal on biokütuste tootmine seni arenenud aeglaselt, ent nüüd on asi muutunud. Praegu toodetakse seal suurem osa elektrist aatomienergiast ja vaid 14% taastuvenergiast, peamiselt hüdroenergiast. Aastaks 2010 soovitakse aga suurendada taastuvenergia osa 21%-ni. Plaanis on tunduvalt laiendada ka pinda, kus kasvatatakse energiapuitu. Rootsis on suured biomassi tootjad piirkondlikud erametsaühistud. Näiteks Mellanskogi ühistu varub energiapuitu raielankidelt ja põllukraavide kallastelt. Ühistule kuulub pool energiafirmadest Naturbränsle ja Vänerbränsle, teise poole omanikud on kohalikud erasaekaatrid. 2005. aastal toodeti energiat 4,5 mln. MWh. Mõnes Rootsi piirkonnas käib energiapuidu pärast nii kõva võitlus, et selle hind on lähenemas paberi-okaspuu hinnale. Enne sügisest hinnatõusu läks palju paberipuud kütteks. Ka talvel võib energiapuidust tulla puudus kätte, mispeale on paberipuu ostjad sunnitud pakkuma paremat hinda. Vähese mädanikuga metsadest on võimalik lageraielangilt korjata laias laastus umbes 200 tihumeetrit raiejäätmeid ja risu. Üheksa metsaomanikku kümnest müüb Rootsis raiejäätmeid. Arvestades Rootsi hindu, kulub ühe tihumeetri jäätmete veoks tee äärde umbes 20 Rootsi krooni (35 Eesti krooni), raskemates oludes kuni 30 Rootsi krooni (52 Eesti krooni).