Eesti Looduse fotovõistlus
1/2007



Artiklid
Eesti puitkütuste tulevikuväljavaated

Tuuleenergiapark Pakri poolsaarel.
Hendrik Relve
Bioenergia valdkonda kuuluvatest energiaallikatest on perspektiivsed kõik puitkütused. Vaatleme nende kütuste kasutamise
võimalusi ja probleeme Eestis lähemalt.

ÜLESKUTSE KOOSTADA BIOMASSI KASUTAMISE ARENGUKAVA TULI EUROOPA KOMISJONILT Bioenergeetika on tänapäeva ühiskonna võtmetermineid. Üha sagedamini arutlevad selle üle nii poliitikud, ametnikud, teadlased kui ka üldsus. Põhimõtteliselt ollakse üksmeelel, et taastumatute energiaallikate kõrval tuleks üha enam võtta tarvitusele taastuvaid energiaallikaid. Nende hulka kuuluvad kõik puidulist päritolu kütused.

Aastaks 2010 on Euroopa Liit kavandanud saada 12% energiast taastuvatest energiaallikatest; bioenergia etendab selles otsustavat rolli. Euroopa Komisjon kutsus oma 2005. aasta teatises „Biomassi tegevuskava” liikmesriike üles koostama biomassi tegevuskavasid. Seda komisjoni teatist arutati mullu 13. aprillil vabariigi valitsuse istungil. Oma otsusega kohustas valitsus põllumajandusministeeriumi välja töötama arengukava, edendamaks biomassi ja bioenergia kasutamist. Nõnda tahetakse metsaomanikele ja soojatootjatele jagada laialdast teavet puitkütuste kasutuse kohta, suunata neid säästlikult tarvitama puitu kui mitmekülgset loodusvara.

RMK ARENGUKAVA NÄEB ETTE AIDATA KAASA KOHALIKU SOOJUSENERGIA TOOTMISELE
Riik on Eestis suur metsaomanik, seega on tal ka laialdased võimalused kasutada puitu. Ent kui plaanime puidukasutust suurendada, peame kõigiti kaaluma sellega kaasnevaid mõjusid. Suurim riigimetsa majandaja on RMK, kes hakkas mõned aastad tagasi varuma ja müüma peale traditsioonilise küttepuidu ka raiejäätmeid. Müük on sedapuhku väiksema kaaluga kui tarbepuidu puhul, sest esmane eesmärk on aidata arendada kohaliku soojusenergia tootmist.
Kurvastusega tuleb tõdeda, et olukord ei ole kuigivõrd muutunud. Esiteks ei ole soojatootmises puitkütused omandanud suuremat kaalu ja teiseks ei ole metsaomanikule nende müük tulus. Kui traditsioonilise küttepuidu hind on viimase viie aastaga kahekordistunud, siis raiejäätmete müük märgib endiselt vaid head tahet anda üldsusele teada taastuvenergia tähtsusest, ei enamat.

PRAEGU ON RAIEJÄÄTMEID LIIGA KULUKAS JA KEERULINE KOGUDA
Riigikogu kinnitas 15. detsembril 2004. aastal „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015”. Selle põhieesmärk on saavutada, et aastal 2010 hõlmaks nn. taastuvelekter (s.o. tuuleenergiast ja biokütustest toodetud elekter) 5,1% brutotarbimisest. Seega on viimane aeg võtta meetmeid, mis suunaksid tarbijaid ja tootjaid kasutama energiaallikaid, mida eelistab riik.
Kohaliku puidutööstuse tootmisjääke saab varuda võrdlemisi hõlpsasti ja väikeste kuludega, ent raiejäätmete kättesaamine on märksa kulukam ja keerulisem. Esmalt tuleb arvestada loodusoludega: tooret ei saa varuda mis tahes ajal. Need kulutused tuleb katta, et soojusenergia tootmiseks võtta tarvitusele kogu kättesaadavaks hinnatud puitkütuste kogus. Vaid sel juhul suudab puiduliste biokütuste kasutus mõjutada energiabilanssi.
Energiamajanduse arengukava järgi peab valitsus maksuprobleemid lahendama juba 1. jaanuariks 2008. Kui see õnnestub, muutub bioenergia toorme hankimine metsast konkurentsivõimeliseks. Seni tuleb tõdeda, et toormevarud on olemas ja ka tarbijaid leidub, kuid nende vahele jääva olulise lüli ehk hanke- ja varustuslogistika kulutused peab keegi vähemalt osaliselt katma. Praegu ei saa mööda vaadata tõigast, et raiel jäetakse hulganisti maha puitmaterjali puu- ja põõsarindest, mida põhimõtteliselt peaks koristama ja kasutama.

EESTI MAAÜLIKOOLI TEADLASED UURISID RAIEJÄÄTMETE KOGUMIST JA TÖÖTLEMIST
RMK tellimusel valmisid 2006. aasta lõpus Eesti maaülikooli teadlaste uurimistööd, mille siht oli teha kindlaks, kuidas mõjutavad raiejäätmed keskkonda: mullastikku, taimi ja loomi. Ühtlasi analüüsiti raiejäätmete kogumise ja töötlemise tehnoloogiaid. Selgitati sedagi, mis toime ilmneb siis, kui jäätmed on metsast välja viidud. Neile teadmistele saame metsamajandajatena tugineda, kui puitkütuste tarvitus suureneb.
Nüüd teame, et raiejäätmete ja kändude metsast välja viimine ei kahjusta mulda ega taimestikku. Uurimistöö on teinud oma ala professionaalid ning pole vajadust eksperthinnangu järele. Edaspidi on RMK huvitatud valima katsealad, kus varumistööde käigus selgitatakse koostöös teadlastega raiejäätmete ja kändude kogused eri kasvukohatüüpides.
Seega: seni kasutamata varud on meil olemas, kuid nende laiaulatuslikku kasutuselevõttu piirab praegu nii optimaalse varumistehnika puudus kui ka soojusenergia tarvituse üldprobleemid. Lõviosast küttepuidust toodetakse peamiselt soojust väikese võimsusega kateldes. Ent kui tahame rohkem tarbida puit- ja teisi biokütuseid, tuleks rajada märksa suurema võimsusega elektri- ja küttejaamu. Samas töötavad nendes Eesti piirkondades, kuhu oleks otstarbekas selliseid jaamu ehitada, võrdlemisi uued soojust tootvad seadmed.
Kui projekteerime koostootmisjaamu, tuleb lahendada küsimus, kuidas kasutada vabanevat soojusenergiat, eriti suvel. Uusi projekte kavandades tuleb kohe arvesse võtta ka varude paiknevus. Kas selles piirkonnas jätkub tooret suurtootmise jaoks ja kellega tuleb konkureerida? Näiteks Kesk-ja Lääne-Euroopas ilmneb juba esimesi märke selle kohta, et esmase puidutööstuse toormevajaduse kasv hakkab pärssima energiaprojekte ja ka vastupidi. Suurte tselluloositööstuste mure on samasugune, sest sobiva toorme kvaliteediomadused on sisuliselt samad. On tõstatatud küsimus, kas on õige edendada bioenergiat puiduliste kütuste alusel, kui nõudlus tarbepuidu ja puittoodete järele samuti suureneb, kuid metsaraiet suurendada ei saa või seda hoopis piiratakse.

OLUKORRAST “NOKK KINNI JA SABA LAHTI, SABA KINNI JA NOKK LAHTI” ON VAJA VÄLJA PÄÄSEDA
Bioenergia nõudluse ja pakkumise suhe ning väljavaated ei ole veel selged: ebakindlus on arvatust märksa suurem. Paraku ei ole meil ikka ülevaadet, kui palju ja mis liiki puitu kasutatakse otseselt energia tootmiseks ja millised tegurid seda määravad. Peame silmas, et fossiilkütuste hind tõuseb ja üldsuundumus on võtta üha rohkem kasutusele taastuvaid energiaallikaid. See peaks soodustama puidulistel kütustel põhinevat energiatootmist.
Kuigi energiamajanduse arengukavas on sõnastatud taastuvate energiaallikate (eelis)arendus, ei osata ometigi vastata, kui palju nende kasutusmahust on võimalik täita puitkütustega? Kas metsad ja muud puiduvaru allikad suudavad nõudlust rahuldada ja kui, siis mis tingimustel? Praegu pole ei väike- ega suurmetsaomanikel (sh. riigil) kindlustunnet ega motivatsiooni anda oma panus bioenergeetika arengusse, sest metsakasutuse maht kahaneb, karmide normatiivaktide rohkus on tinginud metsamajanduse tootluse languse ning looduskaitsepiirangute kehtestamise kord pole pädev.
Olukorrast “nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti” oleks vaja kuidagi välja pääseda. Usutavasti tuleb selleks üldriiklikud eesmärgid tõesti ellu viia, lõimida puiduvarude kasutus optimaalse hankelogistika kaudu energeetika oskusteabega ning muuta metsamajandamine ja säästev metsakasutus avalikult soositavaks.



Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet