1/2007

Artiklid
Säästva metsanduse seire infosüsteemi loomislugu

Säästva metsanduse seire infosüsteem hakkab ilmet võtma. Süsteem ühtlustab haldusasutuste tööd ja võimaldab metsaandmeid uut moodi koguda. Kuidas idee sündis ja teostus?

INIMESE SOOV KOGEMUSI JAGADA ON IGIPÕLINE
Mets pakub rikkalikult elamusi: lõkke ääres lauldud laul, hingemattev maastik, metsaelanike salapära jpm. Inimene on alati tahtnud oma ümbrust kirjeldada: nimetada, lahterdada, võrrelda, mõõta, kaaluda, üldistada. Mets ei ole mingi erand. Ajast aega on tuntud huvi metsa vastu, jälgitud tema arengut ja metsaelanike elu, ühtlasi püütud hinnata metsas valitsevaid seaduspärasusi ja inimese mõju sellele. Metsamehed on järjepidevalt koostanud metsade kirjeldusi ja kaarte, analüüsinud mõõtmisandmeid ning pidanud arvestust metsakasutuse üle. Inimese oskuste paranedes on suurenenud tema mõju metsade seisundile. Kogu maailmas tarbitakse puitu ja puittooteid üha rohkem, seepärast tuleb metsavarusid kasutada tõhusamalt. Eriti suure surve alla satuvad odava tooraine ja tööjõuga piirkonnad; sageli juhtub see just pärast olulisi muutusi riigielu korralduses. Kiiresti muutuvates oludes on väga tähtis saada tõepärast ja asjakohast teavet, et osata kõigiti arvesse võtta metsaga seotud huvisid.

OLUKORD OLI KEHV – MIDAGI TULI ETTE VÕTTA
Möödunud sajandi viimase kümnendi reformid Eestis puudutasid ka metsandust: asutusi tekkis ja kadus, vahetusid inimesed, muutusid seisukohad, riiklik metsasüsteem kujundati ümber ja erametsandus hakkas kuju omandama. Uue hoo sai metsatööstus. Paratamatult teisenes ka metsanduse andmehõive korraldus. Riigiasutustel polnud ülevaadet metsas toimuvast.
Kümnendi keskpaigas seati metsateabe vallas uued sihid, tehti pingutusi, parandamaks olukorda. Hakati koostama metsainventeerimisandmete registrit, kasutama uusi hindamismeetodeid (näiteks statistiline metsainventeerimine, kaugseire info analüüsimine, lageraiealade inventuurid jmt.) ning looma riigimetsa majandamise keskuse infosüsteemi. Edasiminek oli ilmne, kuid polnud siiski piisav, et hinnata muutusi metsanduses kiiresti ja tõhusalt. Koostades Eesti metsanduse arengukava aastani 2010, tõdes teabekorralduse ja infosüsteemide töörühm, et tuleb välja töötada tõhus monitooringusüsteem, mille viivad ellu keskkonnateenistused.
Aastatuhande vahetusel oli metsanduse arendajate tulevikuvisioon järgmine: üleriigiline metsanduse infosüsteem (ja riiklik arvestus) põhineb ennekõike metsaregistril, statistilisel metsainventuuril ja säästva metsanduse infosüsteemil. Metsaregistrit peetakse metsakorralduse käigus inventeerimistöödel kogutava teabe alusel. Statistiline metsainventuur lähtub teadusliku metoodika järgi püsiproovitükkidel hangitud andmetest. Infosüsteemi tarbeks koguvad andmeid järelevalveasutused (peamiselt maakondade keskkonnateenistused), kontrollides raie- ja metsauuendustöid ja tehes metsakaitseekspertiise. Rõhutati, et infosüsteem peab olema GIS-põhine, järjepidevalt uuenev, vältima alginfo kogumist mitu korda ning võimaldama ristkasutust. Infosüsteemi loomise vajadus kinnistati ka arengukavas järgmise tegevusena: säästva metsanduse monitooringuprogrammi (sh. kaugseire) käivitamine ning rakendamine Euroopa Liidu tõukefondide kaasrahastamise abil 2002–2010.

LOOTUS IDEID ELLU VIIA TEKKIS 2001. AASTA KEVADEL
2001. aasta märtsis avanes võimalus Euroopa Liiduga ühinemise käigus kasutada metsanduse arendamiseks EL Phare programmi raha. Projekti kirjutamine ja kooskõlastamine võttis omajagu aega, nõnda kirjutati programmi “Säästva metsanduse tugevdamine Eestis” rahastamise finantsmemorandumile alla alles 2003. aasta septembris. Projekti asus juhtima keskkonnaministeerium, kes määras projekti teostajaks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse. Phare projekti kogumaksumuseks kujunes 13 921 209 krooni, millest 9 881 017 krooni kaeti Phare 2003 programmi abil. Eesti kaasfinantseeringuks (4 040 192 krooni) saadi raha keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammi kaudu ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse eelarvest.
Projekti põhieesmärk oli luua infosüsteem ja rakendada seda maakondade keskkonnateenistustes (KKT), keskkonnainspektsioonis (KKI) ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses (MMK), parandamaks metsandushaldusasutuste tööd. Nähti ette koostada hindamismetoodika, soetada tark- ja riistvara, luua analüüsiüksus ja õpetada metsandushalduse töötajaid kasutama süsteemi ning tegema välitöid. Projektil oli kolm suuremat alajaotust: säästva metsanduse seire infosüsteemi (SMSIS) loomine, kaasates välisja kodumaiseid eksperte, tarkvara- ja riistvarahange. Välispartneriks valiti konkursi korras Alam-Saksimaa metsaplaneerimisamet.

TÖID ALUSTATI 2003. AASTAL
Kõigepealt tuli anda olukorrale hinnang. Hinnati infohõive hetkeseisu ja metsandushaldust (kasutatavad hindamismeetodid, töökoormus, teabevahetus asutuste vahel, infotöötlus ja -vajadus). Ühtlasi koostati esmane infosüsteemi lähteülesanne, määrati kindlaks kaugseireinfo kasutusvõimalused (satelliidipiltide analüüsimine, GPS-vastuvõtjate kasutamine välitingimustes) ning koostati välihindamise esmane metoodiline juhend.
Ekspertide kaasamise projekt käivitus 2004. aasta maikuus. Lähteuuringud olid selgitanud olukorra ja vajadused, nõnda said välis- ja eesti eksperdid asuda koostama SMSIS andmehõive- ja -töötluse strateegiat. Selles sõnastati SMSIS arendamise põhialused: lõimida süsteemi senised andmed ja IT-lahendused (süsteemi töökeskkonnaks on uuendatud metsaregistri tarkvara), hallata eri asutuste andmeid ühtses keskandmebaasis, võtta välitöödel kasutusele mobiilsed vahendid (GPS-seadmetega tahvelarvutid), luua metsateatiste, välihindamise ja vääriselupaikade andmete haldamiseks uued ruumiandmekihid ning võimaldada metsandushaldusasutustele andmete ristkasutust. Strateegia kooskõlastati projekti partnerite ja rakendusasutustega.
Kooskõlastatud SMSIS strateegia oli lähtealuseks ka riist- ja tarkvarahanke tehnilistele kirjeldustele. Nende kirjelduste koostamise käigus selgitati välja metsandushaldusasutuste tööprotseduurid, mida saaks kaasata infosüsteemi (metsateatiste menetlemine, välihindamised, -inventuurid, -ekspertiisid).Ühtaegu koostati välitööde metoodilist juhendit. Siiani ei olnud ühtset kooskõlastatud välihindamiste juhendit metsaspetsialistidele. Metoodiline juhend valmis 2005. aasta veebruariks, kuid hangetega nii hästi ei läinud: hankeprotseduuride korra muutuste tõttu lükkus hangete väljakuulutamine edasi.

VÄLITÖÖDE METOODIKAT KATSETATI 2005. AASTAL, TARKVARA PEAMISELT 2006. AASTAL
Välitööde metoodikat testiti 2005. aasta aprillis ja mais kaheksapäevasel seminaril Järvseljas, kus osalesid rakendusasutuste (KKT, KKI ja MMK) eksperdid. SMSIS välitööde metoodiline juhend kirjeldab mõõtmis- ja hindamismeetodeid ning välitöölehti ja annab juhtnööre, kuidas neid kasutada. Juhendi koostamisel lähtuti rakendusasutuste vajadustest ning hinnatavate tunnuste ja hindamismeetodite valikul normatiivaktidest.
2005. aasta sügisel korraldati rakendusasutuste metsaspetsialistidele üheksa koolitust, kus õpetati juhendit kasutama. Et metoodikat oleks hõlpsam rakendada, koostati välitööjuhendid lageraie, harvendusraie ja metsauuenduse hindamise kohta. 2005. aasta kevadtalvel koolitasid loodava analüüsiüksuse spetsialiste saksa eksperdid, korraldati ka õppereis Alam- Saksimaale. Analüüsiüksus loodi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsandusstatistika osakonna alusel. Üksuse peaülesanne on analüüsida SMSIS andmehõive käigus kogutud andmeid ning koostada statistilised ülevaated.
2005. aasta novembriks jõuti pärast pikka kooskõlastus- ja hankemenetlusprotsessi sõlmida kõik hankelepingud. Riistvarahankega osteti 50 mobiilset välitööseadet ehk tahvelarvutit koos integreeritud GPS-seadmega. Praeguseks ostetud militaarstandardile MIL-STD-810F vastav tahvelarvuti on tugevdatud korpusega ja põrutuskindel, mis võimaldab töötada välitöödel karmides ilmastikuoludes aasta ringi, ka vihma- ja lumesajus. GPS-seadmega saab kohe määrata asukoha ning kuvada see SMSIS metsaregistri tarkvaras ruumiandmekihtide taustal, st. vaadata oma asukohta ortofoto, põhikaardi, eraldise- ja katastripiiride, EELISE objektide jms. taustal. GPS-seade võimaldab mõõta vahemaid ja salvestada kaardiobjektide loomiseks vajalikke asukohakoordinaate. Metsas saab kasutada kõiki metsaregistri andmeid ja vajaduse korral GPRS-teenuse abil kontrollida Internetist ka metsaomandi andmeid kinnistusraamatus või muid andmeid. Sisuliselt on loodud täisfunktsionaalne GIS-töökeskkond, mis võimaldab ligipääsu eri asutuste metsaandmetele, määrata asukohta ning sisestada välitööandmeid arvutisse. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusesse osteti süsteemi andmete haldamiseks serverid ja plotter suuremõõtmeliste metsakaartide trükkimiseks.
Tarkvarahangetega soetati tahvelarvutitele kontoritarkvara ja GIS-tarkvara ning serveritele keskse andmebaasi tarkvara. Eraldi hange korraldati SMSIS tarkvara ostuks. Eesmärk oli laiendada metsaregistri tarkvara nii, et selle abil oleks võimalik hallata ja menetleda metsateatiste, välimõõtmiste ja -hindamiste ning vääriselupaikade andmeid. Tarkvara peab võimaldama kasutada rakendusasutuste mõõtmisandmeid ja planeerida töökoormust. Üheks põhisihiks seati kõigi andmete sidumine ruumiandmetega, st. iga SMSIS-is oleva objekti (metsateatis, metsakaitseekspertiis, raieala hindamine vms.) kohta luuakse ka kaardiobjekt. Peale selle planeeriti e-metsateatise teenust, et metsaomanik saaks metsateatise esitada Interneti kaudu. Uus metsaseadus ja selle rakendusaktid esitasid uusi nõudeid ka infosüsteemile (uued ekspertiisid, muutunud õigusalus ja lisandunud hindamistunnused).

KUHU OLEME JÕUDNUD?
Kolmeaastase töö tulemusena oleme seega koostanud SMSIS välitööde metoodilise juhendi ning selle alusel lageraie, harvendusraie ja metsauuenduse hindamise juhendid. SMSIS metoodilist juhendit kasutati mullu satelliidipiltidelt määratud lageraiesarnaste muutuste inventuuril ja metsauuenduse hindamise juhendit lageraiealade metsauuenduse inventuuril. Kui on tehtud uuest metsaseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevad muudatused, kinnitatakse juhendid KKT-s, KKI-s ja MMK-s ametliku mõõtmisjuhendina. Ka tänavu koolitatakse metsaspetsialiste välitöid tegema. Paraku 50 tahvelarvutist enam ei piisa ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskus ja keskkonnainspektsioon ostavad välitöövahendeid juurde.
Uue metsaseaduse jõustumisest tulenevad muudatused tuleb viia ka SMSIS tarkvarasse. Esmalt tehakse kogu Eestis kättesaadavaks e-teatise teenus ja keskkonnateenistused hakkavad tarkvara abil haldama metsateatisi. Järgmine töölõik on välitöö tulemuste ja metsakaitseekspertiisi andmete korraldamine, ühtaegu koolitatakse süsteemi kasutajaid. SMSIS tarkvara/infosüsteem võimaldab ühel ajal kasutada mitut metsanduse andmekogu: metsaregistrit, metsateatiste registrit, välitööandmete ja vääriselupaikade andmebaase. SMSIS tarkvara on installeeritud ligikaudu kahesajasse arvutisse. Edaspidi saavad süsteemi kasutada kõik metsaomanikud, esitades metsateatise elektroonselt. Jätkatakse tarkvara arendustöid, lisanduvad SMSIS kommunikatsioonilahenduse uued küljed (erametsakeskuses toetuste haldus, koostöö maksu- ja tolliametiga, kinnistusraamatuga, rahvastikuregistriga, jahimeeste teabevara). Kui süsteem hakkab tööle, võetakse andmete analüüsimiseks tööle veel üks inimene.

PROJEKT ON LÕPPENUD, SÜSTEEM VALMIMAS
Kuigi SMSIS projekt on lõppenud, pole süsteem veel valmis. Tehtu alusel saab ühtlustada ja tõhustada riiklike metsandusasutuste tööd: järjepidevalt seirata metsaomanike tegevust ja hinnata selle vastavust õigusaktidele ning mõju metsale ning jälgida metsade seisundit. Selleks, et süsteem ladusalt tööle hakkaks, tuleb veel palju vaeva näha.
SMSIS on ere näide koostöö kohta eri asutuste ja inimeste vahel. Seda infosüsteemi on aidanud luua nii riigi- kui ka erasektor ja välispartnerid, nii riigiametnikud, teadlased kui ka erasektori konsultandid. Kogu projekti vältel toetas meid tõhusalt keskkonnaministeerium. Eriti suur oli projektijuhi Olav Etverki ja kuraator Indrek Laasi ning metsaosakonna ja välisfinantseerimise osakonna panus. Palju abi saime projekti välispartnerilt, Alam-Saksimaa metsaplaneerimisametilt Hartmut Kleinschmiti ja Reinhard Ferchlandiga eesotsas. Suurt tuge pakkusid projektis osalenud partnerorganisatsioonid, ennekõike Põlvamaa keskkonnateenistus Jaanus Kalaga eesotsas ja keskkonnainspektsioon. Asendamatu roll oli ekspertidel, eriti Tiit Matsonil OÜ-st For-Infost ja MMK juhtspetsialistil Meelis Merenäkkil, samuti Priit Lepikul ja Sven Mittil MMK metsaregistri osakonnast. Nimetamata ei saa jätta ka rahandusministeeriumi lepingute sõlmimise ja rahastamise osakonda ning keskkonnainvesteeringute keskust, kes tagas Eesti kaasfinantseerimise.
Paraku ei rahulda säästva metsanduse seire infosüsteem sellegipoolest metsameeste ja metsasõprade janu metsandusinfo järele. Ükski number ega kaardipilt ei kaalu üles vahetut kogemust, statistiline ülevaade ei asenda omal nahal omandatud teadmist. Ometigi aitab korrastatud andmehaldus ja kiire teabelevi aega kokku hoida, teadvustada muutusi ning ehk ka targemat otsust langetada. SMSIS ei ole eesmärk, vaid vahend, mille kõige väärtuslikum osa on ühise eesmärgi nimel töötavad inimesed.



Mati Valgepea

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: