2/2008

sealt metsast
Rootsist leiti 9550-aastase juurestikuga kuusk

Umeå ülikooli teadlased määrasid Dalarna maakonnas Fulu mäestikus kasvava hariliku kuuse (Picea abies) geneetilise materjali vanuseks kuni 9550 aastat. Professor Leif Kullmanni sõnul võis puu kasvama hakata umbes 7542. aastal e.m.a. Uurides lähestikku asunud puidujäänuseid, suudeti kindlaks teha neli puud – 375, 5660, 9000 ja 9550 aasta vanune –, mille geneetiline ülesehitus kattus täielikult. Kuna kuusk suudab samadest juurtest kasvatada mitu tüve, järeldavad teadlased, et nad on olnud samale juurestikule tuginevad “kloonid”. Nüüdseks on suudetud leida paarkümmend puud, mille vanuseks võib pidada 8000 aastat. Puude vanus määrati radiosüsinikumeetodil Miami laborites USA-s.
Sõnum uskumatu vanusega kuuse kohta on levinud sensatsioonina üle maailma. Loodusteadlased on selle üle pidanud tuliseid vaidlusi. Seni oli maailma vanimaks puuks peetud üksmeelselt igimändi (Pinus longaeva), mis kasvab USA-s Sierra Nevada mägedes. Seal praegu kasvavate vanimate puude tüve aastaringide arv ulatub 4700-ni. Professor Leif Kullmann rõhutab, et hariliku kuuse tüvi võib elada kõige rohkem kuni 600 aastat, kuid antud juhul on puu vanus määratud põhimõtteliselt teistsuguse käsitlusviisi põhjal. Kui uurida vegetatiivselt paljunevate puude maa sees paiknevaid juureosi ja määrata nende “kloonide” vanust, on tulemused kindlasti teistsugused kui tüve aastarõngaste järgi. Umbes sama metoodikaga nagu Rootsi kuuse puhul on näiteks maailma vanimaks põõsaks määratud Tasmaania saarel kasvav vanurpõõsas Lomatia tasmania, mille vanuseks on saadud 43 600 aastat.



EESTI METS

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: