milliselt vanalt kaardilt leiame 7100 eestikeelset kohanime?
arstiteadlane ja harrastusajaloolane
ILO KÄBIN

See on Eesti- ja Liivimaa vanade kaartide ajaloo suurmeisterlik lõputöö aastast 1798 - saksa- ja prantsuskeelne "Atlas von Livland und Ehstland - Atlas de la Livonie...", koostajaks eestimaalane krahv Ludwig August Mellin. Eesti- ja Liivimaa kaardi koostamine nõudis Mellinilt 16 aastat. Valminult koosnes atlas 15 kaardilehest suurusega 70x50 cm. Üldkaardile lisaks sisaldab atlas neli kreiskaarti Läti ja 10 lehte Eesti aladelt. Mellini kaartide mõõtkavaks oli umbes 1:200 000, kuigi see eri maakondades võis veidi varieeruda. Mellini kaartidel puudus küll veel täpne geodeetiline alus, kuid need olid võrratult täpsemad kõigist varem ilmunud Liivimaa kaartidest. Atlase suureks uudsuseks olid ka läti- ja eestikeelsed kohanimed, isegi jõed, järved, sood, veskid jne., millede koguarv Eesti alal oli umbes 7100.

Mellini atlase üldlehte kaunistab Eesti- ja Liivimaa vappe kandev lendav ingel, järgnevaid lehti illustreerivad eri maakondade vapid ja linnade vaadetega dekoreeritud kartušid. Nii on Mellini kaart jäänud viimaseks meie kodumaad kujutavaks kaardiks-kunstitööks. Juba järgmise sajandi alul ilmunud maa- ja merekaardid muutusid asjalik-teaduslikeks dokumentideks.

Ei puudunud palju, et Mellini kartograafiline meistritöö oleks talle endale kalliks maksma läinud. Tehnilistel põhjustel osutus tema kaartide graveerimine Venemaal võimatuks ja nii toimus see Berliinis. Seda tõlgendasid aga traditsiooniliselt umbusklikud Vene võimud kui riigireetmist. Esialgne käsk Mellini vangistamiseks küll tühistati, kuid tema atlas konfiskeeriti ja seetõttu on see muutunud tänapäeval suureks harulduseks. Läänemaailmas hinnati Mellini monumentaalteost seevastu väga kõrgelt. Nii valis ta oma liikmeks Hispaania Kuninglik Ajaloo-Geograafia Selts Valladolidis, aga ka Teaduste ning Kaunite Kunstide Instituut Bolognas.

 


esilehele