6 / 1 9 9 8   S E P T E M B E R  
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M
  Laseriga nahka ravimas
REIN VESKIMÄE
 
 
Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliinikus on tavaline tööpäev. Ühte arsti juurde soovijat vaevab käsivarrel ekseem, teist rinna piirkonnas psoriaas, kolmandal on labajalale haavand tekkinud, neljas tahab näolt sünnimärgi kõrvaldada...Ja nagu ikka, määratakse igale oma ravi, mis mõnelgi puhul toimub laseriruumis - polikliinikus on avatud laseravikabinet, kus seni tehtud uuringud ja tervenduskuurid on andnud küllalt häid tulemusi. Midagi polekski selles imelikku, laseri kasutamisest meditsiinis oleme juba ammu kuulnud. Ainult et vaskaurude laseri võimaluste kasutamine on seni veel lapsekingades. Neid leidub maailmas veel vähe, ehk kusagil sadakond. Üks siis Tartu Ülikooli kliinikus ja uus, üsna nõelasilmast tulnud mudeleksemplar alles labori seinte vahel. Tõsi, seda on juba Helsingi arstid heade tulemustega proovinud o. Üks uudse meditsiinilaseri loojatest on Tartu Ülikooli Füüsika Intituudi madalate temperatuuride labori juhataja füüsika-matemaatikadoktor Rein Kink. Temaga vestlusest ka järgnev jutt välja koorus.

Laserid ja meditsiin
Laserite abil on inimesi ja loomi ravitud juba mitukümmend aastat. Nendega diagnoositakse mitmesuguseid haigusi, lõigatakse silmi ja närve, õmmeldakse kokku veresooni, purustatakse põie- ja sapikive, tehakse plastilisi operatsioone. Ja on üsna loomulik, et ravitakse ka nahahaigusi. Sest nahk on see kest, mis meie keha katab ja sinna on hõlpsam laserikiirega juurde pääseda kui sissepoole. Füüsikud ja meedikud on seejuures välja selgitanud, millist laserit on ühe või teise haiguse puhul otstarbekam kasutada. Sest lasereidki on mitut tüüpi. Ühtedel on kiirgajaiks kristallid, teistel gaasid (näiteks süsihappegaas), kolmandatel värvained, neljandatel pooljuhid, viiendatel mitmesuguste ainete aurud...

Tartu Ülikooli doktorant Meelis Reidla
ülikooli nahahaiguste kliinikus oma
patsienti vaskaurudega ravimas

Kõiki nimetatud ja mitmet muud tüüpi lasereid on juba paarkümmend aastat loodud ja ehitatud ka Tartus Füüsika Instituudis. Eeskätt küll oma eksperimentide tegemiseks, aga ka mitmesugusteks rakendusteks teiste riikide laborites. Peaaegu 20 aastat on tegeldud Tartus ka lasermeditsiiniga, sest füüsikud ja meedikud elavad selles haridus- ja teadusmekas ju kõrvuti.

Füüsika Instituudil on olnud läbi aegade oma laserprogramm. Selles osalemises pole jäänud kõrvale ka madalate temperatuuride labor. Seal kasutati lasereid eeskätt küll kristallide uurimisel ülimadalatel temperatuuridel, kusagil - 200 kuni - 270 kraadi juures. Kuid juba 1980. aastatel hakati Tartus kasutama raviaparaadina kodukootud laserit, kus kiirgajaks on vaseaurud. Sellest ka laseri nimetus. Vahepealsetel aastatel see tegevus soikus, kuidsiis, kolm aastat tagasi, hakati tol ajal ehitatud vaskaurude laserit kasutama Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliinikus üsna eesmärgikindlalt ja pidevalt. Et nimetatud laser on üsna kohmakas, vesijahutusega ja võtab palju ruumi, pidas füüsika-matematikadoktor Rein Kink vajalikuks hakata koos kolleegidega ehitama meditsiinis mugavalt kasutatavat ja raviks vajaliku võimsusega vaskaurude laserit (Cu-laser), mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid ( lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm).

Ravi ilma ravimiteta
Programmi niisuguse laseriga ravimiseks on koostanud Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliiniku juhataja professor Helgi Silm ja otsese raviga alustas 1995. aastal doktorant Anne Rüütel. Kiirituse energiatihedus oli valitud nii madal, et temperatuuri tõus koes ei ületanud poolt kraadigi. See peaks tõestama, et mis tahes bioloogilised muutused laseriga ravimisel pole seostatavad lihtsa soojusmõjuga. Praegu tegeleb haigete ravimise ja ravikuuri määramisega doktorant Meelis Reidla. Seni on seal uuritud kiirguse mõju kroonilistele nahahaigustele, mis tavalisele ravile ei taha kuidagi alluda. Miks? Äkki on olemas mingit eelteavet selle kohta, et just vaskaurude laser kujutab endast seda võluvitsa, mis inimesi piinanud haigusi likvideerib nagu nõiaväel. Dr. Rein Kink väidab, et ega algul mingit kindlust polnud, tuli lihtsalt proovida. On ju teada lihtne tõsiasi, et suvel, mil rohkesti päikesekiirgust, nahahaigused mingil määral taanduvad. Järelikult on igasugusel intensiivsel valgusel tervendav mõju. Missugused kiired ja millele paremini mõju avaldavad, seda oligi vaja katsetada. Võib eeldada, et kuna füüsikute valmistatud vaskaurude laseri impulsid on üsna võimsad, siis võiks ka kiirguse mõju olla lootustandev.


valgusjuhe on suunatud kiirgust vajavale paigale.
Kolme aasta jooksul on ravitud hulgaliselt patsiente. Kõnealuse laserikiirguse toime täpsemaks hindamiseks moodustati kaks võrdlusgruppi, millest üks sai laserravi, teist samasuguseid haigusi põdevaid inimesi tohterdati aga tavaliste vahendite - eeskätt tablettide, salvide ja süstidega. Laserravi grupis olid haiged, kes hädas jalgadel vereringehäiretest tingitud haavanditegaja või siis allergiliste nahahaigustega. Samuti kuulusid võrdlusgruppidesse rasunäärme põletikega (acne, acne rosacea) hädas olevad inimesed. See on häire, mis esineb eriti noorukieas ning mida iseloomustavad komedoonid, sõlmekesed, mädavillikesed ja armid. Neljanda ravigrupi moodustasid soomussammaspooli (psoriasis vulgaris) all kannatavad haiged. See on krooniline mittenakkuv põletikuline, pärilik nahahaigus, mida iseloomustavad punast või roosakaspunast värvi sõlmekesed, kaetuna hõbevalgete kettudega. Võrreldes tavalist ravi saanud kontrollrühmaga täheldati patsientide kiiremat paranemist laserikiirgusega akne ja troofiliste haavandite korral, kuid ka ekseemide ja psoriaasi puhul olid tulemused head. Seejuures mingeid kõrvalmõjusid ei täheldatud. Niisugust ravimeetodit nimetavad arstid ise raviks ilma ravimiteta. Kuid sellega ei ammendu kaugeltki kõik võimalused.

Kirurgia skalpellita
Kui ravimiseks piisab 2vatise keskmise võimsusega laserikiirest, siis kirurgias läheb vaja 5-7vatist kiirgust. Sellise laseriga võib eemaldada juba mitmesuguseid naha pinnal kui ka naha all olevaid defekte - looduslikke pigmendilaike ja vistrikke.

Eriti hästi sobib vaskaurude laser naha all asuvate suuremate punaste laikude ehk portveiniplekkide "väljalõikamiseks". Viimased kujutavad endast nahaaluseid laienenud veresooni. Kui nüüd niisugust paika kiiritada vaskaurude kollase laserikiirgusega, siis nahk laseb selle kiirguse läbi, veres olev hemoglobiin aga neelab seda kiirgust, kuumutades kapillaarveresooni, mis tõmbuvad kokku. Niiviisi väheneb vere hulk naha alla ja laik kaob. Roheline kiirgus sobib paremini pigmendilaikude eemaldamiseks, kuna seal olev melaniin neelab intensiivsemalt lühemalainelises rohelise kiirguse piirkonnas. Et ka mõned teised laserid kiirgavad nähtavat valgust, siis tekib paratamatult küsimus, mis eelis on siis vaskaurude laseril nende ees. Peamine põhjus: sobiv lainepikkus ja kiiretest intensiivsetest impulssidest koosnev kiirgus on veresoonte ning nahadefektide termiliseks töötlemiseks parem kui teiste laserite kiirgus ja seetõttu ei kahjustu normaalne terve kude ega tekki ebasoovitavaid arme. Sest pole ju mõtet asendada üks iludusviga teisega.

Aga on olemas veel nahale tekitatud pildid-kirjad - tätoveeringud. Need on tehislaigud, mida keegi kunagi oma kehale maalida lasknud. Kui nüüd tekib kellelgi tahtmine see kõrvaldada, või "Maie" asemel sinnasamasse "Meeta" kirjutada, siis olge lahke. Ka siin on laserist abi. Roheline laserikiirgus pääseb normaalsest tervest nahast hästi läbi ja ei kahjusta sealseid rakke. Tätoveeringuga värvitud rakus see kiirgus neeldub ja piisava doosi korral raku temperatuur tõuseb ning rakk hävineb - organism viskab selle endast välja nagu pinnu sõrmest. Tõsi, poole tunniga siin midagi ära ei tee, sest organism vajab uue olukorraga kohanemiseks, ümber korrastumiseks ja kasvamiseks aega. Aga mõne seansi vältel võib niisugune skalpellita lõikamine hävitada nii tätoveeringu kui ka portveinipleki.

Halvaloomulised kasvajad nahal
Siit jõuame paratamatult mõttele, et äkki saab laserikiirest noaga võidelda ka inimese ühe kõige kurjema vaenlase - nahavähi vastu. Väljavaated peaksid selleski osas head olema, mis siis, et praegu veel tulemusi ette näidata pole. Kuid Tartu onkoloogidega on füüsikud konsulteerinud ja arstid on uue võimaluse vastu huvi tundnud. Ka maailmas avaldatud meditsiinilise kirjanduse põhjal võib selles osas oodata Cu-laserite läbilöögivõimet. Sest laserikiirgus peaks ise vähirakud üles otsima, sealjuures terveid rakke kahjustamata, ja need hävitama. Tavalise noaga, teadagi, kõiki haigeid rakke ei pruugi üles leida ja nad võivad pärast lõikust uuesti vohama hakata.

Seni on küll maailmapraktikas vähirakkude eemaldamiseks kasutatud kindla lainepikkusega punast laserikiirt. Sest on teada, et vähirakkudesse koguneb hästi teatud värvaine ja ladestub sinna. Just punase kiirguse toimel vabaneb värvainest atomaarne hapnik, mis hävitab vähiraku.

Siingi võib Cu-laserist kasu olla, sest temaga saab väga tulemusrikkalt ergutada sobivat värvlaserit just punase kiirguse saamiseks. Maailmas tuntakse seda fotodünaamilise laserravina. Ja niiviisi on ka Tartu füüsikute ehitatud Cu-laseril perspektiiv olla heaks abivahendks niisuguse ravimeetodi sisseviimisel meie onkoloogiadispanserites, eeskätt Tartus.

Kosmeetika ja vaseaurud
Eks see olegi kosmeetika, kui mõni nahadefekt näolt kõrvaldada. Aga kortsud? Mis muud kui noa alla! Aga ehk aitab siingi seesama laser, et ka vanemas eas väliselt parem välja näha. Tõepoolest, arstikirjandust lugedes selgub, et Cu-laseriga peaks olema võimalik ka kortse siluda. Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. Efekt olevat üsna suur - kortsulisus pidavat vähenema koguni 80%. Mis arvatavasti ei tähenda veel seda, et 70se vanaema nägu pärast kiirituskuuri sama sile on kui tütretütrel.

Füüsika-matemaatikadoktor Rein Kink -
nüüdisaegse Cu-laseri üks tegijaid.

Mida see laser endast kujutab?
Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965. aastal. Tuntud on ka kulla, seatina, mangaani ja teiste metallide aurudel töötavad sama tüüpi laserid. Nende tööpõhimõte on üsnagi lihtne - gaaslahendus täitegaasis, milleks on neoon, kuumutab keraamilise laseritoru sellise temperatuurini, et tekib sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja gaaslahenduses tekkinud kiired elektronid ergastavadki metalliaatomeid, mis siis kiirgavad nendega samas faasis, ja tekib laserikiirgus. Vase puhul saab rohelist või kollast kiirgust.

Kõik uue laserseadme osad - lasertoru, toiteelektroonika ja automaatikaplokk, mahuvad ära tavalise lauaarvuti suurusesse kesta ning kaaluvad ühtekokku vaid 15 kilogrammi. Viimane makettseade, mis loodud ühiselt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi madalate temperatuuride laboris ja firmas ESTLA (juhataja Jevgeni Berik), töötab tavalises ühefaasilises elektrivõrgus õhkjahutusega. Nii et raviarst võib selle viia üks kõik kuhu, torgata pistik tavalisse seinakontakti ja ravi võib alata. Piisab vaid kastist väljaulatuv valgusjuhe patsiendi haigele kohale panna ja kiirgus voogab mööda seda sinna, kuhu arst selle suunab.

Vaskaurude laseri eeliseks on suur efektiivsus ja võimsus spektri nähtavas piirkonnas. Tema reaalselt saavutatud kasutegur ulatub praegu maailmas pooleteise protsendini ja keskmine väljundvõimsus koguni 500 vatini. Niisuguseid ägedaid süsteeme on ehitatud eriülesannete täitmiseks, isegi kasutatud tähesõdade programmis. Veelgi võimsamate seda laadi laseritega võib töödelda raskesti sulavaid metalle ja muid materjale ning vajaduse korral neisse juuspeeneid aukegi puurida. Nii et vaskaurude laserite kasutusala ei piirdu edaspidi üksnes meditsiiniga, neil on tulevikku ka tehnoloogias ja järjest laienevas meelelahustustööstuses.

Kuidas minna edasi?
Praegu ootab nahahaiguste ravimiseks uut vaskaurude laserit oma kliinikusse Tartu Ülikooli doktorant Meelis Reidla.Vana vesijahutusega laser oleks vaja välja vahetada moodsamaga, hiljuti Füüsika Insituudis ehitatud maketi koopiaga. Aga mitte ainult temale pole seda vaja. Nahahaiguste ravimisega tegeldakse mitmetes Eesti kliinikutes ja sinnagi kuluks niisugune aparaat ära. Ent kust neid osta? Ega ometi teadlased ise pea aparaadiehitajaks hakkama? Nende pärusmaaks jäägu ikka uute väljamõtlemine ja -töötamine. Maailmaturul maksab aga üks meditsiini tarbeks ehitatud vaskaurude laser umbes ligikaudu 1,2 miljonit eesti krooni. Oma jõududega saaks samasuguse nahahaiguste ravilaseri valmistada aga 250 000 krooniga. Esimene asi, on vaja koondada inimesed, kes nende valmistamise eest hoolitseksid. Siit lihtne järeldus, mida on korduvalt välja öeldud - kasutagem oma teadlaste ajusid maksimaalselt, enne kui need oma omanikega laia ilma laiali jooksevad.

Teiselt poolt oleks meie laseritööstuse funktsioneerimise korral võimalik saada Eesti turult nii vaskaurude kui ka muid lasereid tunduvalt odavamalt kui näiteks USAst. Osakem siis teadlaste abiga Eesti riigile raha teenida!
Õnneks on riik asutanud kõrgtehnoloogilise tootmise toetamiseks sihtasutuse Eesti Innovatsioonifondi. Tunnustuseks sellele fondile tuleb tõdeda, et ta on asunud tõsiselt kõnealust projekti rahaliselt toetama. Tahaks loota, et seekord osutub teadlaste, firmade ja riigi koostöö edukaks. Meie kõigi huvides tuleb rahuldada enda vajadused ning samal ajal arendada ka kõrgtehnoloogiliste toodete, antud juhul siis vaskaurude laserite, eksporti.


tagasi esilehele ...


 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee